Kõik autori postitused

Usuteaduskonna panus kirikuellu on suur

Tartu Ülikooli usuteaduskonnas on taas 10 usuteadlast lõpetamas oma õpinguid. Ühiskonnas on oluline, et ka teoloogia oleks teadusvaldkonnana esil. Kuid ilmselt hauvitab lugejat ka see, mida usuteaduskonnas õpetatakse ja milline on selle roll kiriku jaoks. Usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik oli lahkelt valmis Eesti Kirikule seda selgitama. Järjekordne õppeaasta Tartu Ülikoolis hakkab lõppema. Kuidas usuteaduskonnal läheb? Urmas Nõmmik: Ikka väga hästi läheb. Meil on üle ...

Petseri kirikut ei anta Ingeri kiriku alluvusse

Petseri2009_f.t.Hollo

Restaureerimise järel plaanis Ingeri kirik kasutada Petseri Peetri kirikut (fotol) oma tegevuseks Petseris. Ingeri kiriku taotlusele vastas Pihkva oblasti varade juht Larissa Vassiljeva, et kirik on kohaliku kultuuriobjektina kaitse all ja seda ei kasutata eesmärgipäraselt. Samas ei välistanud Vassiljeva pärast katastrisse kandmist ja kasutusotstarbe muutmist kiriku haldusküsimuse ümbervaatamist. Venemaa ajaleht Pskovskaja Gubernija ...

Soome peapiiskop Tapio Luoma seati ametisse

Turu toomkirikus seati 3. juunil ametisse Soome uus peapiiskop Tapio Luoma. Seni ametis olnud peapiiskop Kari Mäkinen siirdus emerituuri. Tapio Luoma seadis ametisse Oulu piiskop Samuel Salmi, kes on Soome ametis olevatest piiskoppidest vanim. Assisteerisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Kopenhaageni piiskop Peter Skov-Jakobsen Taanist, Rootsi emeriitpeapiiskop Andres Wejryd, Norra juhtiv piiskop Helga Haugland Byfuglien, Islandi juhtiv piiskop Agnes Sigurdardottir ja Iiri ...

Õigeusu kirik sai uue juhi

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik valis uueks eestseisjaks Vereja ülempiiskopi Eugeni. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule oli 29. mai oluline päev, sest siis valisid kõik kiriku vaimulikud ja koguduste esindajad kirikule uut juhti. Seni juhtis pikka aega kirikut metropoliit Kornelius, kes suri käesoleva aasta 19. aprillil. Lisaks ülempiiskop Eugenile kandideeris eestseisjaks ka Narva ja Peipsiveere piiskop Lazar. Hääletusel sai ülempiiskop Eugeni 74 häält ja ...

Carl Eric Laantee Reintamm: oluline on leida elule alus

Peterburi peakonsul Carl Eric Laantee Reintamm, kes vaimuliku pojana on maast madalast tuttav kiriku temaatikaga, avaldab Eesti Kirikule antud intervjuus arvamust, et kirik ei peaks sekkuma poliitilistesse otsustustesse. Idee teha Eesti Kirikule intervjuu Eesti Vabariigi peakonsuliga sündis märtsis, mil kohtusin esimest korda värskelt ametlikult peakonsuli ametisse astunud Carl Eric Laantee Reintammega. Selleks on mitmeid põhjusi. Peakonsul üllatas mind oma avara ...

Nelipühad on kristliku kiriku sünnipäev

Pühapäeval tähistame kirikus I nelipüha. Tegu on jõulude ja ülestõusmispühade järel kolmanda suure pühaga kirikuaastas. Pühad kirjeldavad Püha Vaimu väljavalamist esimeste kristlaste peale. Tegu oli väga erilise sündmusega, mil inimesed rääkisid võõraid keeli, mida nad polnud kunagi õppinud. Ja teised inimesed said räägitust aru. Selline keeltes kõnelemine oli märk Püha Vaimu tööst ja seda võib märgata osa kristlaste palveelus tänini. Alus kristlikule kirikule Peale keeltes ...

Vaimulike kohtumine õnnestus

PõderKadri6

Millised on teie muljed 23.–27. aprillini Tartus toimunud Põhja-Saksamaa ning Balti riikide luterlike vaimulike kohtumiselt? Kadri Eliisabet Põder (EELK assessor): „Tegu oli ilusa osadussündmusega. Me ei kohtu oma naabritega Lätist ja Leedust ning ka Saksamaalt just väga sageli ja seetõttu oli see kohtumine oluline. Minule kui assessorile ja kirikukogu liikmele tegi erilist rõõmu see, et meil õnnestus kirikukogu ja rahvusvaheline vaimulike kohtumine ühe katuse alla saada. ...

Teel kiriku uue lauluraamatu poole

EELK piiskopliku nõukogu liturgiakomisjoni ning EELK jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjoni ühine sümpoosion vaagis uue kavandatava lauluraamatuga seonduvat. Koosolek toimus 10. aprillil Tallinnas ja seda juhtis assessor Marko Tiitus. Algus- ja lõpupalve pidas piiskop Tiit Salumäe. Arutelu käigus leiti, et psalmide kasutamine lauluraamatus on oluline, kuid samas tuleb arvestada lauluraamatu mahuga. Et maht liiga suureks ei läheks, tuleks esialgu piirduda pühapäevade ...

Suur nädal

Suur neljapäev Suur neljapäev kõneleb Jeesuse viimasest söömaajast jüngritega. Söömisel on kõigis kultuurides oluline roll. Tähistame eestlastena laua ääres nii lapse sündi kui pereliikme lahkumist selle maailma teedelt. Pidulikult einestame kõigil suurematel tähtpäevadel: jõuludel, jaanipäeval ja kodumaa sünnipäeval. Iisraeli rahval oli samuti olulisi söömisrituaale. Paasasöömaaeg meenutas juudile põgenemist Egiptuse orjusest. Siis söödi paasatalle ürtidega ja pruugiti ...

Peterburi Jaani kogudusele anti pidulikult üle lipp

Eruohvitseride kogu kinkis Peterburi Jaani kogudusele ajaloolise lipu koopia. Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse otsusega valmistati koopia Eesti sõjaväelaste demonstratsioonil 1917. aastal kasutatud loosunglipust, millel olev tekst algas ajalooliste sõnadega „Olgu tervitatud vaba Eesti“. Piiskop Tiit Salumäe oli õnnistanud lipu 7. märtsil Haapsalu Jaani kirikus. Lipul on väärikas lugu ja võib väita, et selle lipu all marssides astuti suur samm Eesti iseseisvuse poole. ...

Eestlased hoiavad Soomes kokku

Helsingi eestlaste seas teeb kirikutööd koguduse kantor Dagmar Õunap, kes sai 2017. aasta kodanikupäeval välisministeeriumi aukirja eesti muusikakultuuri hoidmise ning kontserttegevuse korraldamise eest Soomes. Ta oli Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul lahkelt valmis jagama oma kogemusi ajalehega Eesti Kirik Tunnustatud kantor on õppinud Sibeliuse akadeemia kirikumuusika osakonnas. Kirikumuusika vastu tekkis tal huvi juba Viljandi Jaani koguduse leerikoolis, kus oli palju ...

Aastapäevapidu

Tartust sõitis aastapäeva eel rohkelt autosid Pärnu. Vaatamata lühendatud tööpäevale tuli kahjuks nii päästekomitee ausamba avamist kui ka Matti Pätsi poolt ette loetud iseseisvusmanifesti kuulata raadiost autoroolis: ikka teel minevikust tulevikku, väärtustades olevikku. Minu ja Eesti Vabariigi sünnilinn Pärnu pidutses: rahvapidu ja kontserdimajas linnapea sätitud vastuvõtt, mida väisas ka president. Esmaettekandel olnud teos „Eile nägin ma Eestimaad“ oli vaimustav, ent ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Maailmas on palju erinevaid jõude: nii headus kui kurjus, armastus kui vihkamine. Iga päev seisame meiegi nende jõudude mõjupiirkonnas ja kord võidab headus, kord kurjus, kord armastus, kord vihkamine. Need erinevad jõud mõjutavad nii ühiskonda kui inimest ja tema käitumist. Ühiskonda on raske muuta heaks ja armastavaks, kuid mida rohkem on riigis inimesi, kes neid väärtusi hindavad ja oma elus rakendavad, seda paremaks muutub ka ühiskond. Riik ongi ju üksikute inimeste kogu ...

Palve ja usk

Kui inimestel oli Jeesuse maapealse elu ajal mingi koorem, siis leidsid nad kergelt üles Kristuse kui suurima abiallika. Nad pöördusid Jeesuse poole ning palusid temalt tuge ja abi. Issand nägi nende vajadusi ja nägi nende usku ning ulatas abikäe. Piiblist võib leida palju lugusid, milles tuleb esile palve ja usu jõud. Jeesus ütles mäejutluses: „Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja iga otsija leiab ja igale ...

Eesti sajas sünnipäev Peterburis

Eesti sajandat sünnipäeva tähistatakse mitmel pool maailmas, ka Peterburis, mis on Eesti iseseisvumisprotsessis olnud oluliseks linnaks. Mitmed iseseisvumisaja suurkujud on olnud Peterburiga seotud. Nüüdseks on linna jäänud ainult väike aktiivne eesti kogukond. Kes on tänapäeva Peterburi eestlased, millised on nende soovid ja mida tähendab neile kodumaa? Pühapäeval, 11. veebruaril oli Peterburi Jaani kirikus 25 kirikulist. Kõik aktiivsed ja tublid inimesed. Neist viiega ...