Kõik autori postitused

Porvoo piiskopkonnal on uus piiskop

Bo-Göran Åstrand-0362

Soome kirikus valiti Porvoo piiskopkonna uueks piiskopiks Bo-Göran Åstrand. Märtsis ja aprillis toimusid Soomes Porvoo piiskopkonna piiskopi valimised, mis toimusid kahes voorus, sest esimeses voorus ei saanud keegi neljast kandidaadist (Harry Sanfrid Backström, Sixten Ekstrand, Lisa Enckell ja Bo-Göran Åstrand) piisavalt suurt häälteenamust. Teise vooru läksid edasi Åstrand, kes kogus 309 häält, ja Ekstrand, kellele anti 265 häält. Üllataval kombel oli valimiskastis ka 43 ...

Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi siirdub pensionile

Ingeri luterliku kiriku piiskop Aarre Kuukauppi on teatanud enda siirdumisest emerituuri. Uus piiskop valitakse oktoobris toimuval kirikukogul. Ingeri kirik on üks Vene Föderatsiooni territooriumil tegutsevatest iseseisvatest luterlikest kirikutest. See koondab ajalooliselt ingerisoomlasi, kuid viimasel ajal on sidemed Soome kirikuga muutunud nõrgemaks. Osaliselt on põhjus ingerisoomlaste Soome elama asumises ja vene rahvusest kirikuliikmete osakaalu kasvus. Nii on jäänud ...

Kirikukogu kuulas peapiiskopi ja kirikuvalitsuse liikmete aruannet

EELK XXX kirikukogu 4. istungjärk toimus 30. aprillil Järva-Jaanis. Kirikukogu kevad­istungjärk algas jumalateenistusega Järva-Jaani kirikus. 13. sajandil ehitatud pühakojas toimus piiskop Tiit Salumäe juhtimisel pidulik jumalateenistus. Teda assisteerisid Järva praostkonna praost Teet Hanschmidt, abipraost Tõnu Linnasmäe, kohalik vaimulik assessor Katrin-Helena Melder ja kirikukogu saadik Tene Metsma. Kirikukogu kevadistungjärgul peab alati ettekande peapiiskop, kes esitab ...

Piiskoplik nõukogu vaagis põhikirja ja kirikuseadustiku muutmist

Piiskoplik nõukogu arutas märtsi- ja aprillikuu koosolekutel põhjalikult EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamise komisjoni töös esile kerkinud küsimusi. Sellesse komisjoni kuulub kaheksa inimest. Võimaldamaks kõigil huvitatuil ettevõtmises kaasa lüüa, kuulutati välja nn ideekorje, mille käigus said kõik huvilised – ilmikud ja vaimulikud – oma ettepanekud esitada. Ettepanekuid koguti kokku viie kuu jooksul (juuni lõpp – 15. november 2016). 40 inimest ...

Suurest nädalast ülestõusmispühadesse

• Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab suur ehk vaikne nädal. • Suure nädala esmaspäev keskendub kirikukäsiraamatu järgi Jeesusele Ketsemanis. Maal „Jeesus Ketsemanis“ on sageli Eesti kirikutes kasutusel altarimaalina. Ketsemanis ...

Ristil on oluline koht kristlase usus

1. ladinarist

Tõenäoliselt on rist maailma tuntuim sümbol. Võib öelda, et tegu on kiriku logoga, mida teavad kõik. Kuid mitte ainult: rist on kasutusel ka hauamärgina või punase ristina meditsiinis. Rist on mitmete riikide lippudel ja paljudel vappidel. Lapse ristimisel teeb vaimulik tema otsaesisele ristimärgi ja inimest viimsele teekonnale saates on jälle ristimärk see, mis teda igaviku vastu ette valmistab. Algselt oli rist brutaalne hukkamisvahend. Piinarikas ja aeglane surm ootas ...

Soome ja Vene kiriku pead kohtusid Moskvas

Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Tapio Luoma arendas Moskvas suhteid õigeusu kirikuga. Soome peapiiskop Tapio Luo­ma koos kaaskonnaga, sealhulgas ka Ingeri kiriku Viiburi koguduse ülemõpetaja Vladimir Dorodnij, külastas Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli eelmisel nädalal. Luoma viibis Venemaal patriarh Kirilli kutsel ja rõhutas oma soovi, et õpetuslikud vestlused Vene õigeusu kiriku ja Soome luterliku kiriku vahel jätkuksid. Õpetuslik diskussioon kahe ...

Misjonärid lahkuvad Eestist, aga koostöö jätkub

Soome misjonärid Joona Toivanen (Tartu Maarja koguduse õpetaja, vasakult), Helene Toivanen ja Pia Ruotsala ning EELK misjonikomisjoni liige Kaido Soom. Kätlin Liimets Ühel päeval laekus mu postkasti kiri, milles Soome kiriku Mikkeli piiskopkonna sekretär palus mind kõnelema nende töötajatele Eestiga tehtavast sõpruskoguduste tööst, sest Soome misjoniorganisatsioon Lähetysseura (misjoniselts) on taandumas nii Venemaalt kui Eestist. Mikkeli piiskopkond leiab, et ...

Piiskop Kaisamari Hintikka: oluline on kuulamisoskus ja koostöö

Pühapäeval, 10. veebruaril pühitseti Espoo toomkirikus ametisse Espoo piiskop Kaisamari Hintikka, kes pidas teenistusel jutluse. Espoo piiskopkond on kiriklikult eestlastele oluline, sest lisaks mitmetele sõpruskogudustele on seal ka suur eesti kogukond. Vaid neli päeva enne ametisse pühitsemist oli piiskop Hintikka valmis Eesti Kirikule andma intervjuu. Tänapäeva Soomes pole kirik enam endastmõistetav ja seepärast võib küsida, mis on teid toonud kiriku juurde ja vaimulikku ...

Soome kirikulehe kolumnistide seas ka eestlane

Hermann Kalmus on soomlaste kristliku nädalalehe Kotimaa esimene eestlasest kolumnist. Arhiiv Soome luterlik kirikuleht Kotimaa avalikustas 10. jaanuari lehes käesoleva aasta kolumnistid, kes kirjutavad ajalehte arvamusveerge, mis analüüsivad kiriku ülesannet. Lehe kolumnistid vahetuvad igal aastal. Teemade seas peatutakse seksuaalsuse ja naiste teemadel ning Soome ja Eesti kiriku võrdlusel. Samuti käsitletakse sotsiaalmeediaga seonduvat. Kolumnistidest tuntuim on ...

Soome kiriku lauluraamat mobiilis paremini kasutatav

Soome luterliku kiriku teabekeskuse andmeil on Soome lauluraamat saanud uue nüüdisaegse ja mobiilisõbraliku versiooni. Lauluraamat on endiselt leitav aadressilt virsikirja.fi. Leht on väga mobiilisõbralik ja sealt leiab laulu kergesti üles nii pealkirja, numbri kui ka üksnes laulu sõnade abil. Samuti leiab kergemini üles lauludega seotud lood, mis tulevad kohe laulu sõnade järel. Uuendusena on ära toodud laulude teemad, mis haakuvad nii kirikuaasta kui ka kiriklike ...

Kirikuaasta aluseks on Kristuse elu

Astusime eelmisel pühapäeval uude kirikuaastasse. Kirikuaasta erineb kalendriaastast selle poolest, et siin lähtutakse Kristusest ja tema eluga seotud etappidest. Samuti mängib siin olulist rolli kirik. Kirikuaasta ei kujunenud välja ühe hetkega, vaid on pika ajaloolise protsessi tulemus. Kristliku kalendri kujunemist mõjutas tugevasti juutlik kalender. Oluline osa on ka pööripäevadel, mis aitavad looduses toimuvate muutustena vaadata ka inimese hinge. Kirikuaastas on ...

Leeriõnnistus intellektipuudega inimestele

intellektipuudega

Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus on õnnistajad ja õnnistuse saanud ühiselt altari ees. Erakogu Pühapäeval, 21. oktoobril oli pidulik päev seitsme leerilapse jaoks, kes said leeriõnnistuse peapiiskop Urmas Viilmalt Tallinna toomkirikus. Intellektipuudega inimesed olid õppinud Jumala sõna tundma leerilaagris, mis toimus EELK laagrikeskuses Talu. Leerilastest neli ka ristiti, ülejäänud kolm olid eelnevalt ristitud. Laagris oli igal leeriõppijal ka oma isiklik juhendaja. Osa ...

Tartu ülikooli usuteaduskond alustas uut õppeaastat lootusrikkalt

Õppetöö usuteaduskonnas on alanud. Diana Tomingas Kolmandal septembril algas uus õppeaasta Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Teaduskond vaatab tulevikku lootusrikkalt, sest vastuvõetute hulk on viimaste aastate suurim. Tartu ülikoolis alustab õpinguid 4359 uut üliõpilast, neist usuteaduskonnas 39. Usuteaduskonna uutest üliõpilastest 13 alustab bakalaureuseõppes, 22 magistriõppes ja 4 doktorantuuris. Üldse on usuteaduskonnas praegu kokku 123 üliõpilast. Viimasel kahel aastal ...

Kirikus kasutusel olevast sümboolikast

On teada-tuntud asi, et kiriklikud institutsioonid ja ametikandjad on läbi ajaloo kasutanud oma vappi. Kus ja kuidas, see on aja kulgedes suuresti varieerunud. Mitmetes meie vanades kirikuhoonetes näeme kaugetest aegadest pärit piiskopivappe. Äsja Haapsalu toomkirikus õnnistatud piiskop Tiit Salumäe vapp, mis koos EELK lipuga annab selge tähenduse, et tegu on piiskopikirikuga, võis kirikurahvas taas suurendada huvi kiriklike heraldiliste sümbolite vastu. EELK lipp ja ...