Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Luterliku rahvakiriku kiire marginaliseerumine

Umbes 15 aasta eest arutasime ühe kolleegiga ülikoolis, kas luterliku kiriku liikmeskonna languse põhi on käes. Me arvasime, et see saabub lähiajal ja siis tuleb taas kasv. Paraku eksisime. Langus on jätkunud kiiremini, kui keegi oleks osanud arvata. Aasta 2000 rahvaloenduse põhjal oli luterlasi 14% elanikkonnast, 2011. a langes see 10% peale ja 2021. a oli luterlasi vaid 8% elanikkonnast. Liikmesannetajate hulk on kahekümne aasta jooksul 2022. aastaks langenud poole võrra ...

Pärast kannatusi saabub võit

Suure nädala teemad tunduvad rasked. Vaadates Jeesuse kannatusele ja surmale näeme esmalt inimliku kurjuse võidukäiku. Vaid korra kirikuaastas on altarikatted mustad ja see on suurel reedel. Tundub, et inimlik kurjus sai võidu. Mida võisid tunda jüngrid, kes olid kõik jätnud selleks, et järgida Jeesust? Mida koges Maarja, kui ta poeg ema silme all risti löödi?  Maailmas on aegu, mil tundub, et kurjus võidutseb. Sõda on valus ja puudutab meid kõiki. Süütud inimesed ...

Peajumalateenistuse korra ühtlustamine: õnn või õnnetus?

Nädala pärast toimuv EELK vaimulike konverents hakkab üle tüki aja arutama jälle küsimust, mille lahendamine kuulub tema otsustusvaldkonda: jumalateenistuse korraga seonduvat. Antud juhul siis jumalateenistuse korra ühtlustamist. Tegu on kiriku jaoks olulise teemaga ja assessor Marko Tiitus on esitanud piiskoplikus nõukogus heakskiidetud EELK ühtse peajumalateenistuse korra, mis soovitakse lisada uude lauluraamatusse.  Kirikuinimestele on alati küsimuseks, kas ...

Roland Karo: olulisim on inimesi kuulata ja nendega rääkida 

Üle aasta ülikooli usuteaduskonna juhiks olnud Roland Karo tunnistab, et selles ametis on olulisel kohal suhtlemine. Kätlin Liimets 4. jaanuaril tähistas oma viiekümnendat sünnipäeva Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo. Juubel annab alati põhjust vaadata nii ajas tagasi kui tulevikku. Karo oli valmis Eesti Kirikule oma mõtteid jagama. Juubeliikka jõudnud inimene on nii mõndagi elus õppinud. Mida oled sina seljataha jäänud aastatest õppinud? Aus ...

Vinduva õudusaasta lõpp on lähedal

Alles see oli, kui seisime aastavahetusel kirikus ja mõtlesime, mida toob algav 2022. aasta, ja nüüd on juba see aasta lõppemas ning lehelugeja hoiab käes tänavuse aasta eelviimast Eesti Kirikut. Seega on aeg heita tagasi pilk lõppevale aastale ja vaadata tulevikku.  Ilmselt ei osanud keegi meist aastavahetusel kirikus olles mõelda, et aasta 2022 võib osutuda sedavõrd keeruliseks ja kohutavaks. Sõda Ukrainas, purustatud majad, sõjapõgenikud ja tuhanded sõjas ...

Piiskop Pavlo Shvarts: sõja ajal on olulised need piiblitekstid, mis pakuvad lohutust

Piiskop Pavlo Shvarts. Oma Eesti-visiidi ajal soovis Ukraina luterliku kiriku piiskop Pavlo Shvarts tingimata külastada ka Tartu ülikooli, sest meie ülikool on avaldanud mõju kogu Euroopale. Ülikoolis kohtus piiskop usuteaduskonna juhataja Roland Karoga ja oli lisaks kohtumisele valmis andma ka intervjuu ajalehele Eesti Kirik. Milline näeb välja teie juhitud luterlik kirik Ukrainas? Pavlo Shvarts: See pole suur kirik. Selles on ligi paarkümmend väikest ...

Ennastohverdav alandlikkus

Mk 11:1–10 Maailmas, milles elame, väärtustatakse tavaliselt edasijõudmist ja edukust. Uhke kodu, kaunis auto, uusim telefon, head firmariided kuuluvad eduka inimese juurde. Seda klantspilti reklaamitakse televiisoris ja ajalehtede seltskonnarubriigis. Kes meist ei sooviks kuuluda nende ilusate ja edasijõudnute hulka!?  Siiski on keegi, kes ei tahaks kuuluda edukate ringi. See on Jeesus. Tal oli võimalus Jeruusalemma sisenemiseks valida ükskõik millise toonase ...

Soome ja Eesti misjoniorganisatsioonide koostöö

Ville Auvinenile andis EELK koostöömedali üle misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru 5. oktoobril Tallinnas misjonäride nõupidamise päeva avapalvuse järel. Kirsi Vimpari. Soome Luterliku Misjoniühenduse (SLEY) misjonijuht Ville Auvinen sai koostöömedali vastavalt EELK konsistooriumi augustikuu otsusele. Medal näitab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse ja Soome Luterliku Misjoniühenduse koostöö tugevust.  Ville Auvinen selgitab ajalehele Eesti ...

Usundiõpetus, kas kooli õppekava loomulik osa?

Tartu Ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika kaasprofessor Olga Schihalejev.  Foto: Andres  Tennus. Kui kristlikes erakoolides on usuõpetus elementaarne õppekava osa, siis ka mitmetes meie üldhariduskoolides kuulub usundiõpetus programmi. Arengud usundiõpetuse õpetamises võivad olla erinevad. Eelmise õppeaasta lõpus selgus, et Eesti eliitkoolide hulka kuuluvas Miina Härma gümnaasiumis läheb usundiõpetus pausile. Kooli õppejuht Terje Hallik oli lahkelt nõus ...

Hirmutav ja lootustandev meedia

Hommikukohvi kõrvale loen tavaliselt värskeid uudiseid. Vanasti olid selleks paberlehed, nüüd alustan päeva arvutis uudiseid sirvides. Hea on alata päeva teades, mis maailmas toimub. Paraku pole see hommikune lehtede sirvimine viimasel ajal sugugi meeldiv tegevus, sest klikid müüvad ning mida suurema ja negatiivsema emotsionaalse laengu annab uudis, seda rohkem on sellel lugejaid. Nii tekib tunne, et meedia on muutunud suurimaks paanikakülvajaks meie ...

Püha Vaimu ootus

Taevaminemispüha oli Jeesuse maapealse etapi triumfaalne lõpetus. Ta läks tagasi taevasse ja kõik võisid veenduda, et Kristus on tõeline Jumala Poeg, kes naasis Isa juurde. Päästja maapealne elu jäi seljataha ja ta läks koju. Jüngrite jaoks oli see ühest küljest tõestus sellest, et nad olid järginud õiget õpetajat, teisalt tähendas see neile kellestki olulisest lahkumist. Ilmselt oli nende südames palju küsimusi, mis olid seotud tulevikuga. Nad tahtsid teada, kas nad ka ...

Eesti Kirik muutuste tuules

Nädala eest kogunes ajalehe Eesti Kirik kolleegium selleks, et vaagida, kuidas minna edasi. Eesti Kirikul on väärikas ajalugu: järgmisel aastal alustame 100. ilmumisaastapäeva tähistamisega. Ajaleht suudab püsida ja teenida oma lugejaid ning kirikut, kui ta käib ajaga kaasas. Viimastel aastatel on suurimad muutused seotud infotehnoloogia arenguga. Kui saja aasta eest ei olnud internetti, siis nüüd on suurem osa meediast suundunud just sinna.  Paberleht ei kao kuhugi ...

Peterburi Jaani kirik on eestlaste südames

Peterburi Jaani kirik. Eesti Kirik. 2011. aasta veebruaris taaspühitsetud eestlaste Jaani kiriku Peterburis tagastas Peterburi linnavalitsus kogudusele 2012. aasta sügisel. 2015. a andis linnavalitsus koguduse omandisse ka hoonealuse maa.    Venemaal tegutseva Ingeri luterliku kiriku koosseisu kuuluv eestlaste kogudus sõlmis kiriku enda omandisse saades tasuta kasutuslepingu 49 aastaks Eesti Kontserdiga, kes võttis enda kanda kohustuse hoonet üleval pidada ...

Jüripäeval tähistati Toris veteranipäeva

Toris asuvas Eesti sõjameeste mälestuskirikus (fotol) tähistati päikselisel kevadpäeval 23. aprillil veteranipäeva oikumeenilise jumalateenistusega. Jumalateenistust juhtis peapiiskop Urmas Viilma, kes pühitses teenistuse käigus Eesti Vabariigi Vabadusristi kavaleridest Rootsi kodanikele mälestusplaadi, millel on kirjas Vabadussõjas võidelnud 25 rootslase nimed. Kõne pidas kaitseväe peakaplan kapten Ago Lilleorg. Peakaplan lausus oma kõnes: „Meie vabadus ei ole ...

Aeg on viia teoloogia praktikasse 

Kui sotsiaalministeeriumi peakaplan Katri Aaslav-Tepandi saatis kirja kutsega toetada sõjapõgenikke tugiisiku ja hingehoidjana, liitusin sellega kohe, sest leian, et iga inimese moraalne kohus on aidata hättasattunuid. Mõne päeva pärast oli sotsiaalkindlustusameti kahetunnine briifing ja 8. märtsil olingi Sophia hotellis osutamas psühhosotsiaalset kriisiabi sõjapõgenikele.  Tänaseks olen käinud abiks kaks korda, korraga kaheksa tundi. Aeg tundub pikk, kuid see on ...