Kõik autori postitused

Peetelil jätkub armulauakarikaid

Tallinna Peeteli koguduse taasasutamise 20. aastapäeva ehtis eriline ja südamlik sündmus: tagasi koju jõudis kunagine armulauakarikas. Tegelikult veel ka hõbedane kann. Kantsler Urmas Viil­ma leidis ühel päeval värskelt Tallinna toomkirikusse ametisse asudes üht vähem kasutatavat seifi avades teiste asjade tagant ilmselt seal kauem seisnud karika ja kannu. Oksüdeerunud nõude puhastamise järel ilmnesid neil Peeteli kogudusele viitavad kirjad, karikal on aasta­arv 1931 ja ...

Palav suvenädal

Suvi tähendab alati muudatust elurütmis, rõõmustab see, kellele muudatused meeldivad, teised kiruvad meie temperatuurikõikumisi hiljutiselt –10 kraadilt öösel +30ni päeval. Nelikümmend kraadi kohanemist. Eestisse mujalt maailmast konverentsile saabujad aga panevad pahaks, et mitte kusagil ei ole paigaldatud konditsioneeri. Tegusam rahvas ei pane ilma tähelegi, sest kokkulepitud kohtumised, tööd jm tahavad tegemist, kus siis aega ilmast rääkida. Neljapäeval arutati Tartus ...

Tallinna Peeteli: kakskümmend aastat inimlikku kogudust

Peeteli kogudust ei iseloomusta liikmete hulk, vaid üksmeel, jõud ja sotsiaalne suund. 9. juunil tähistas kogudus oma taastamise 20. aastapäeva, õnnistades kirikukella. Kogudusel on avatud päevakeskus ning lastekodu, kus töötab pühendunud ja vastutustundlik meeskond, ühiseks eesmärgiks toetada vaesuses ja ebasoodsas kasvukeskkonnas elavate laste haridustee jätkumist. Niisuguseks on kujunenud Peeteli koguduse üldtuntud nägu. Muidugi on Peetelis kõik «nagu kõigil teistel»: ...

Rattasõidul saavad paigad omaseks

Rannu koguduse õpetaja ja PRIA ametnik Maarja Sokk elab alaliselt Tartus ja kahetseb, et peab kahe töökoha vahel liiklemiseks kasutama autot. Sest kõige meelsamini sõidab ta juba aastaid jalgrattaga, isegi palgatöö asjus maid mõõtmas ja põlde, niite või metsi üle vaatamas. «Maitseasi,» muigab ta. «Mu tütar sõidaks ainult hobusega ja abikaasa mootorrattaga.» Nii ei saa nad alati kõigile meelepärast peresõitu korraldada. Maarjale meeldib rattaga sõita sellepärast, et siis ...

Valga praostkonna laulupäev peetakse Rõngus

Valga praostkonna laulupäeva kontsertjumalateenistus algab 8. juunil kell 14.30 Rõngu kirikus. Laulupäevale eelneb rongkäik algusega kl 14. Osalevad praostkonna kirikukoorid Elvast, Rannust, Puhjast, Karulast, Otepäält ja Nõost, samuti koguduste laululapsed. Külalistena teevad kaasa Puhja seltsimaja naiskoor Läte, Rõngu naisansambel, Külvaja misjoniseltsi projektkoor Soomest, laulu­solistid Ott Indermitte (bariton) ja Eveli Roosaar (sopran) ning muusikaõpilastest (peamiselt ...

Õnn on oskus kohaneda elu võimalustega

Kevadine vaade hooldekodu aeda ja paisutatud Võhandu jõele Leida aknast. Juune Holvandus

Esimest korda töö juures teadvusetult maha kukkudes ei aimanud Leida veel, et tegu on salakavala haiguse hiiliva ilminguga. Tubli naine polnud harjunud hädaldama, kasvatas lapsi, töötas kõvasti, jõudis vanemate majapidamist toetada. Lugu aga kordus, kiiresti lisandus haigustunnuseid, uuringute tulemusena selgus diagnoos polüskleroos (sclerosis multiplex). Viiekümne viiesena leidis ta end haigena kodus, kuhu tegelikult poeg ei tahtnud teda väga üksinda jätta, kartes uusi ...

Lastepäraselt suhte- draamana Birgitta festivalile

Selle aasta Birgitta festivali (9.-18. augustini Pirita kloostris) uudislavastus on Aino Perviku teose «Arabella, mereröövli tütar» põhjal valmiv lastemuusikal. Libreto kirjutanud lastekirjanik Leelo Tungal rääkis sel teemal lähemalt Eesti Kirikule. Milliseid nõudeid esitab lastemuusikal vabas õhus Birgitta festivalil esitatuna tekstiloojale? Mis on raske? Birgitta festivalil Eesti oma lastetüki lavaletoomine oli Eri Klasi idee – ja minu meelest väga hea mõte, sest laste ...

Valga sinodil esinesid Rõngu valla noored

«Ma olen julge, et see, kes on teie sees alustanud head tööd, viib selle ka lõpuni, » ütles Valga praost Vallo Ehasalu 26. aprillil sinodit avades Rõngu rahvamaja saalis. Naiskoor laulis «Ma annan oma südame», juhatas Helve-Sirle Päid, Rõngu kiriku organist. Siis tervitas sinodit Rõngu vallavanem Priit Pramann. Sinodi ühistoon, mis läbis enamikku koguduste ettekandeid, oligi valla ja kiriku lähenemine ühistöös. Selle märgina võttis sinodist osa ka Valgamaa omavalitsuste ...

Töö vanglas nõuab erinevaid eelteadmisi

Krimiuudiste kuulaja resümeerib lihtsalt: pange õigusrikkuja kui ühiskonnaohtlik isik kinni! Aga inimene pole veis, keda ketti panna ja siis kuhugi edasi tõsta. Vanglas elab ta edasi, ehkki mõni teda ei näe ega taha näha, ja ühel päeval on jälle vabaduses kõigi oma probleemidega. Vanemkaplan Olavi Ilumets on töötanud Tartu vanglas üle kümne aasta. «Vanglakaplanil on teatud mõttes erinevate huvigruppide puhvri roll. Päris tihti tahetakse lihtsalt vaimulikuga rääkida, ...

Kirikust leiti mitu kilo tsaariaegseid annetusi

Tartu Peetri kiriku kellapealset arhiiviruumi koristades leiti suur hulk vanu münte 19. ja 20. sajandi vahetusest. «Arvatavasti rahavahetuse aegadel annetuskastidest välja võetud ja siis miskipärast seisma jäänud, võibolla järsku väärtuse kaotanud,» arutles õpetaja Ants Tooming. Kõige rohkem oli tsaariaegseid vasest ühe-, kahe- ja viiekopikalisi. Paar vasest Eesti riigimarka 1919. aastast, paar Läti santiimi ja üks tollane Soome münt. Osa raha oli lugemata, osa pandud ...

Kirikult oodatakse väärtuste kandmist

Holvandus,Juune

Kirikult oodatakse küll avatust ja ausust ning sõltuvalt vajadusest tähendab see muidugi mõista avalikku arutelu, isegi vaidlusi, aga kõige enne on kirik ikkagi püsivate, konservatiivsete väärtuste kandja. Olgu usklike või usukaugete silmis. Just need viimased, kes kõiges eeskätt tulubaasi ja äriprojekti näevad ja seda ka kirikule omistavad, märkavad kohe, et ahhaa, näe, «kirik ei müü ennast enam ja peab ka otsima uut turundusstrateegiat». Maailm on kiiresti muutunud, ...

Igaühele oma tähtpäev

Sel nädalal jätkus tähtpäevi, 9. mail nad lausa kattusid, igaüks võis valida endale sobiva. Kirikurahvas tähistas 9. mail Kristuse taevaminemise püha ehk rahvapärimuse järgi suurt ristipäeva. Sel puhul peetud jumalateenistusi ja kirikukogunemisi saatis mitmel pool kontsert. Helget meeleolu toetasid haruldaselt ilus ilm, samuti lehvivad Eesti lipud, mis küll tähistasid hoopis Euroopa päeva, üht uuemat tähtpäeva Eesti riigikalendris. Osades riigiasutustes peeti sel puhul ...

Peeter Animägi on harjunud tegema mitut tööd

Kirikuvanem Peeter Animägi (fotol) on aidanud nii hooldada kui üles ehitada Heimtali kirikut. Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumetsa hinnangul on Peeter Animägi erakordselt tubli nii juhatuse kui koguduse liikmena. Mis motiveerib Peetrit kirikutööd tegema? «Olen oma elus teinud igasuguseid töid, aga alatihti palju neid, mis otsestesse tööülesannetesse ei puutu. Siin Heimtalis oli sisuliselt nii, et kirik asus Sõmerpalu vallas, väljaspool Urvastet abikirikuna, ja siin ...

Arne Pagil peab kirikuteemat lehes loomulikuks

Nelipüha esimesel pühal, kiriku sünnipäeval tunnustab peapiiskop Andres Põder Tallinna toomkirikus jumalateenistusel kiriku heaks tegutsedes silma paistnud inimesi. Arne Pagil saab tunnustuseks EELK aukirja. Saaremaal ilmuva ajalehe Meie Maa peaomaniku Arne Pagili tõstis sel puhul esile õpetaja Anu Konks. «Meie Maa avaldab kiriklikke materjale ja kuulutusi meeleldi ja loomulikult,» nii kõlas tema põhjendus. Arne Pagil (snd 1940) on sünnilt sõrulane, kuigi pidi koos ema ...

Taevaisa poolt valitud abistaja meenutused

missiooniks_elu

Dennis Hilmani raamatust leiab südantkosutavaid teadmisi ja mõtteteri. Soome juurtega kanadalane Dennis Hilman (1946) sai koduses kasvatuses vanaisalt teadmise Soome 19. sajandi viletsusest, mille eest pageti Uude Maailma; isalt ja emalt aga juba kogemuse, kui suur võib olla hädas Jumala arm, ning oskuse selle eest alandlikult tänada. Dennist on Jumal õnnistanud kutsega teha võimalikult palju tingimusteta head, tõtata appi ka lootusetuimas olukorras. Tema eriline and on ...