Kõik autori postitused

Viilmate pere kirikutöö kannab ühist nimetajat

Tänavu võivad vaimulike jõulud ja aastavahetus kujuneda nii, et 22. detsembri pühapäevateenistusest kulgeb töö väikeste vahedega kuni kolmekuningapäevani välja. «Siin pole kindlasti nurinat, pigem on see vastutuse tunne ja rõõm, et oled kutsutud teenima,» ütleb kirikuõpetaja Urmas Viilma. «Linnakoguduses muidugi jagame tööd, meie oma Tallinna Toomkoguduses tänavu näiteks nii: jõuluõhtul jutlustab peapiiskop Andres Põder, esimesel pühal Arho Tuhkru, teisel mina.» Seega ...

Eesti Kiriku proovinumber ilmus jõulukuul

EestiKiriku_proovipäismik_1923

90 aastat tagasi detsembris ilmus Eesti Kiriku proovinumber, mis kogu enne II maailmasõja aegse ilmumisaja kandis motot: «Valvake, seiske usus, olge kui mehed!» (1Kr 16:13). Väljaandjana on päismiku all kirjas: «Eesti Evangeeliumi Lutheruse usu Konsistoorium Tallinnas, peatoimetaja Hugo Bernhard Rahamägi, vastutav toimetaja Artur Sommer. Toimetuse ja talituse aadress: Tallinn, Eesti Konsistoorium, Kiriku tän. 8». Proovinumber on neljal leheküljel ja hind 10 marka. Antakse ...

Kultuurist sotsiaalini

Avalikkuse ees tõmbas kogu tähelepanu endale ajalehe Sirp ümber toimuv kiremöll. Nüüdseks on ka Kaur Kender teatanud tagasiastumisest. Kas leht sellest kultuurile lähemale või inimestele loetavamaks saab, seda veel ei tea. Sündmusi jälgides jäi vägisi mulje, et ka kultuuriministrist vabanemiseks oli see sihipärane ja tõhus viis. Puhastas õhku, aga võib-olla viib soovijad lähemale isegi järgmisele sammule. Nende jaoks, kes sooviksid peaministri või isegi Reformierakonna ...

Diasporaatööst Peterburis ja Petseris

EELK välissuhete komisjoni 19. novembri töökoosolekul oli pikk ja sisutihe arutelu, päevakorras oli 16 teemat, osa kiireloomulisemad, osa põhimõttelisemad. Üheks sisuliseks küsimuseks oli diasporaatöö Peterburis ja Petseris, millega seoses rahamured vajavad korraldamist. Rahvuskaaslaste toetuse programmi on rahastanud seni kultuuriministeerium ja haridusministeerium, kuid see sai alguse veel rahvastikuministri ametisoleku ajal. Programmi rahastamisega on tekkinud segadusi ...

Meedia peegeldab ja otsib

Kohalike valimiste tulemusi arutab meedia tagantjärele. Nüüd lähenetakse teemale filosoofilisemalt: arutletakse, kuhu Eesti võiks või peaks  liikuma, sest praeguseks on kõik seni ühiskonda liikuma pannud ideed ammendunud. Sooviti oma riiki – nüüd on see olemas, ühtaegu vanadele uhkuseks ja noortele kohustuseks. Taheti vabadust, kõiges, ilma ühegi piiranguta – on selgunud, et liigne vabadus on samuti koormav, laostav. Taheti raha ja jõukust, anti selles osas võimekamaile ...

Aeg tiheneb, ruum laieneb, maailm avaneb

marjul2

Sotsioloogiaprofessor Marju Lauristin uurib meediatarbimist, ühiskonnas osalemist, suhtumist ja toimetulekut. Äsja lõpetasid nad Peeter Vihalemmaga laulupeouuringu, tema enda lõpul olev töö puudutab raamatut, lugemist ja selle arenguid. «Uurime Eesti nõukogudeaegsest siirdeühiskonnast infoühiskonda liikumist ja muutumisi meediakultuuri vaatekohast. Oluline on siin ajanihe – kõik muutused on järjest kiiremad, inimesed peavad aina tihedamini ja kiiremini võtma vastu väga ...

Kummalised, kirgastavad, kiiksuga lood

Tartus Näituse tn 3 Johannes Esto Ühingu kirjastuse ruumides pakuti esmaspäeval sümboolset õunaveini. Esitleti Rein Õunapuu, roomakatoliku preestri, moraaliteoloogi, ajakirjaniku ja tõlkija raamatut «Lootusõpetuse lood», mille kuldsel kaanepaberilgi on pooliku õuna kujutis. Poole sõid kunagi ära Aadam ja Eeva, nüüd on aeg süüa teine pool, saada targemaks. «Tahan ma oma raamatuga anda lugejale lootust, et inimlikkusel, suuremeelsusel ja mõistlikkusel on ikka veel mõtet, ...

Julgus otsust langetada, julgus vastutada

Anselm Grny

Anselm Grün. Mida ma tahan? Julgus otsustada Johannes Esto Ühingu kirjastus 2013 Benediktlasest munk Anselm Grün on omapärane inimene maa peal. Jumala andi teostab ta kaasinimeste heaks hulga käsiraamatute kirjutamisega. Teemadeks, kuidas pühast kirjast abi leida väga tänapäevastele, isegi igavatele, ent möödapääsmatutele  küsimustele. Me teeme otsuseid iga päev, sageli ebateadlikult, kiiresti, sest elu nõuab sündmustele reageerimist. Me peame elus tegema otsuseid ka ...

Elu lugu: imikust minatuks

Vambola Raudsepp_meenutused,,,

Vambola Raudsepp Otsingute aastad: sündmused, meenutused ja mõtted Kirjastus Külim 2013 Igal meist on oma lugu, kirjutab prof Vambola Raudsepp. Aga et seda ära tunda, peab imikust isiksuseks saanu oma minast loobuma, alles siis näeb asju selgesti. Tema lugu räägib neile, keda see puudutab – tema sugulastele Raudseppadele –, esivanematest alates Põhjasõjast, läbi Sangaste kalmistu, Vana-Antsla Lustivere talu kuni Tartuni. Samuti mõeldes kolleegidele kiiretest ...

Meie-tundest jääb vajaka

Holvandus,Juune

Keeleline mitmuslik meie on lihtsaim moodus viidata, et peale minu (ainsus) on keegi veel, et ma pole üksi, meid on rohkem, me olem jõud. Mõned keeled on isegi veel täpsemad, nad eritlevad kahte, kolme, nelja ja enamatki isikut, kellest meie koosneb. Sotsiaalne meie tähendab natuke rohkemat: on keegi, kel on peale minu sama, kuid minuga teatud ühisosa, näiteks ta arvab samuti nagu mina või on tal minuga muud ühishuvid. Või isegi omand. Sotsiaalne meie osutab veel sellele, ...

Lõikustänupühast ilusal sügisel

Mida külvad, seda ka lõikad, ütleb eesti vanasõna, lihtne ja selge lause, mida õpetatakse igale lapsele. Tõesti, inimene õpib üsna kiiresti tegelikkuses selgeks, kuidas tegu ja tagajärg omavahel seotud on. See võib isegi väga ilus olla ja näib lihtne saada heade, meeldivate tagajärgede osaliseks, mida igaüks sisimas ihkab. Igatahes lihtsam kui vaimses maailmas. On väga meeldiv kogeda ja teada saada, et kui kastad lille, siis ta õitseb, kui silitad koera, siis on ta su ...

Isa Rein Õunapuu: lootus on see, mis meile peab jääma

Jumala olemist või mitteolemist pole võimalik tõestada, kuid igatsus elu mõtte järele on pea iga inimese alateadvuses, kinnitab üle kümne aasta Saksamaal katoliiklikke kogudusi teeniv preester Rein Õunapuu Eesti Kirikule antud usutluses. Kuidas teist katoliiklane ja preester sai? Kui ma teismeliseeas katoliiklusega kokku puutusin, jäi mulle kõrva väga loogiliselt kõlanud argument: Jeesus lõi ju ainult ühe kiriku, katoliku kiriku, mis püsib järjepidevana tänapäevani. Kui ...

Sõda tõmbab ligi sõda

Holvandus,Juune

Kuulsin raadiouudist, et Kesk-Euroopas laieneb virtuaalne võrgustik, mille kaudu kutsutakse noori mehi sõtta. Ikka Iraaki ja Süüriasse, aga mitte meile tuntud ametlike missioonide koosseisu, vaid hoopis vastaspoolele. Uurisin selle kohta oma Belgia sõpradelt ja nad kinnitasid, et kes soovib, see võimaluse tõesti leiab, ja et minejaid on aina enam. Nii võib juhtuda, et ka eesti noored mehed satuvad missioonidel olles nendega vastamisi ja kui veel tihedamaid seoseid meenutada ...

Kuidas elame kuldses eas?

Holvandus,Juune

Eestis on aina enam eakaid, kuid pole noori, kes nende eest hoolitseks. Lapsed elavad vabariigi teises otsas, on üldse siit ära kolinud, paljudel polegi lapsi. Või siis on tänased vanurid omal ajal otsustanud oma laste eest mitte hoolitseda ja nende teed on läinud lahku. Regionaalset arengut vaadates näeme, et perifeersed alad voolavad järjest tühjemaks, ja see protsess ei peatu järsult. Toimub pidev rahvastiku liikumine Tallinna või Lääne-Euroopa suunas, arvesse tulevad ...

Usutunnistuse kujunemisest

Hiiumaa konverentsil «Mina usun ...» avas EAÕK preester Abraham teema «On kolm olemuslikku küsimust: Kes lõi maailma? Miks loodi maailm? Kuidas loodi maailm?». Avaettekandja Tauri Tölpt (26) esitas Kreekas Thessaloníki Aristotelese ülikoolis äsja õpitud ajaloolisi tagasivaateid õigeusu seisukohalt Nikaia kirikukogul (a 325) alanud väitlustele. Eesti Kirikule andis ta lisaks selgitusi, kuidas kujunes Nikaia probleemistik. Konverentsil oli tema ülesandeks ka EAÕK ...