Kõik autori postitused

Kindlale kaljule rajatud eluhoone

Homme, 9. märtsil täitub Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajal Mihkel Kukel 60 eluaastat. Eesti Kirik soovib talle kui ajalehe kolleegiumi pikaajalisele liikmele ja esimehele sünnipäeva puhul õnne. Lehelugejad loodavad, et oma tööd, mis ei piirdu ainult vaimuliku teenimisega Rapla kihelkonnas, jätkab õpetaja nagu seni õnnistatult ja tulemusrikkalt. Ajame juttu Rapla ruumika pastoraadi Inglisaalis, väljas langeb valgus juba kevadiselt, ehkki külmakraadid sunnivad parte ...

Katoliku kiriku pea näeb olulisima vaimuliku teemana igapäevast tööd noortes peredes

Pärast reformatsiooni on katoliku kirik olnud Eestis võrreldes protestantlike või õigeusu kirikutega vähem nähtav, kuid siiski pidevalt olemas. XX saj lõpul, ühes usulise taasärkamise lainega elavnes siin ka katolitsism. Isegi usuleiged eestlased teavad hästi Isa Philippe Jourdani tema avalike esinemiste, sarmika ja sõbraliku näo, Eesti Raadio „Ööülikooli“ jpm kaudu. Ta on elanud Eestis alates aastast 1996, on Eesti Vabariigi kodanik ja kahtlemata aina enam tuntud ...

Jääb kauemaks meelde

Vanasti oli lugu pigem nii, et suvel tehti tööd ja talvel puhati. Jaanuar on eriti ideaalne kuu puhkamiseks, kas pole? Nii ongi selle kirjutise sisuks koguni suvine tööga seotud elamus. Juba päris kaua igal suvel korraldab Tallinna ülikool Eestit tutvustava suveülikooli estofiilsetele üliõpilastele, aga ka neile, kel muidu selle maa, rahva ja keelega mingi seos, mis sügavamalt huvi tundma paneb. Sel aastal oli ühes klassis koos tosin seesugust isikut. Tuli välja, et väga ...

Rapla kirikus on paekivi mustrid kootud vaipa

Sel suvel on Rapla kirikus näha Ehalill Halliste kootud kaheksa suurt Eesti paekivi mustreid kujutavat vaipa. Kunstnik on kavandanud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmistada 20 vaipa teemal «Pae peal». Eestimaa suure osa aluspõhja moodustab settekivimite kiht, lubjakivi ja dolomiit, mida teame tavaliselt pae nime all. See on erinevatest mustritest ja värvidest rikas, üldsegi mitte ühtlaselt hall. Lubjakivi lade meie kodumaa mulla all erineb kivimi omadustelt ...

Rapla rahvas on oma õpetaja üle uhke

26. veebruaril anti Rapla valla 125. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetajale Mihkel Kukele (59) üle Rapla valla aukodaniku tiitel. «Aunimetus antakse silmapaistvate teenete eest valla elu arendamisel. Aukodaniku tiitli on varem pälvinud Ly Seppel-Ehin, Andres Ehin, Esra Rahula, Linda Raus,» ütleb Rapla vallavanem Ilvi Pere. «Õpetaja Mihkel Kukk on ligi veerandsada aastat edendanud vaimulikku tegevust nii Rapla kihelkonnas kui ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 4. osa

4. Lutherit ja Bachi seovad mitmed ühisjooned Geograafiline lähedus – vähe sellest, et nad tegutsesid ühes paikkonnas Saksamaal, Luther ja Bach olid koguni ühe kooli vilistlased. Bach oli teadlik luterlane, sidudes Lutheri võimsate laulude ja poeetilise piiblitõlkega saksa rahvakeelde ka oma muusika, mis kujutab endast läbinisti vaimset palverännakut, ergutades loendamatuid inimesi palvele, isegi kui nad pole sellest teadlikud. Mõlema tegevus oli murranguline maailma ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 3. osa

3. 1228. aastal astus Elisabeth frantsisklaste ordusse. Ordu toel saigi ta oma eluajal heategevust teha ning laiendada. 1235. aastal kuulutas paavst Gregorius IX Elisabethi pühakuks ja teda peetakse ordu üheks suuremaks pühakuks. Elisabethi ennastohverdav elu äratas imetlust kogu kristlikus maailmas, temast on mitmeid pärimusi. Kord südatalvel läinud ta lossist välja, kaasas põlletäis toitu vaeste jaoks. Teel kohtas ta oma abikaasat, kes küsis, mis tal põlle sees on. Kui ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 2. osa

2. Igaüks mõistku lugeda, seal on tee Jumalani Luterlikus kultuuriruumis, samuti Eestis levinud vennastekoguduse liikumine oli üheks alusepanijaks eestlaste rahvuseks ühendamisel. Martin Lutheri ja usupuhastuse ehk reformatsiooni mõjul õpiti rahva seas usku mõistma võimsa vaimse jõuna, mis ühendab inimese ja Jumala. Luterlus rõhutab hariduse tähendust iga üksikindiviidi jaoks, ergutades koolihariduse arendamist. Kindlasti tuli siit tõuge üldhariduse alustele ja levikule ...

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 1. osa

1. Septembris käisime vaimulikul reisil Saksamaal, paikades, kus tegutsesid Martin Luther (1483–1546) ja Johann Sebastian Bach (1685–1750). Protestantliku Eesti jaoks olulised suurkujud. Varem oli Tallinna Saksa koguduse õpetaja Matthias Burghardt viinud huvilisi ja ametivendi Lutheriga seotud paiku uurima. Sealt sai seeme mulda. Uuesti võttis teema üles oreliprofessor Andres Uibo, kes usub, ja paljud usuvad koos temaga, et luterliku reformatsiooni tähendus Eesti- ja ...

Võta algusest peale!

Pole enam kuigi palju autoreid, kes mõtleks või kirjutaks midagi meie-võtmes. Sest kes need «meie» siis on? Sina, lugeja, ja mina, autor? Paju mõtleb muud, mõtleb «meie» all Eesti rahvast, neid, kellele läheb korda meie maa ja inimeste eluolu, edasikestmine. Niisugust «meiet» ei ole enam ühiskonna häälekamate (loe: tegijate) jaoks olemas, aina rohkem levib mina-võtmes olemine ja toimetamine. Autor Aili Paju tunnebki muret Eesti ühiskonna üle. Ta sõnastab diagnoosi nii: ...

Kunstnik Raul Meel soovib kogeda isiklikku piiri

Raul Meele isikunäituse lõppedes maikuus 2014 Kumus kinkis kunstnik oma seal eksponeeritu muuseumile ehk siis meile, Eesti rahvale. See oli suurejooneline žest, aga Raul Meel ongi mastaapne, kunstniku ja inimesena. Tänavu määrati talle riiklik kultuuri elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Graafik, maalikunstnik, installatsioonikunstnik, tule-performance’i kunstnik, poeet Raul Meel (74) on olnud rahvusvaheliselt tuntud kunstnik ligi pool ...

Meie üks eluhingus loodusega

«Kas oled märganud, et roosid lõhnavad professionaalselt?» küsib Aili Paju. Aili Paju tuntakse eelkõige loodusravi taas ausse tõstnud arstina, kes on eestikeelset lugejat õpetanud oma keha signaale tundma, reageerima, siis kui veel aitavad lihtsamad ravivahendid. Tutvustanud ravimtaimi, kelle vägi tervistab, appi tuleb. Ta kutsub ju tegelikult niiviisi rahvast tagasi looduse juurde, seda ka mitmes oma raamatus. Ainult saja aasta eest, kui inimesed linna voolama hakkasid, ...

Linnukeele õpik, väga vajalik

«Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suleliste keeletarkust kuulsid.» Nii algab Kreutzwald muinasjuttu «Kullaketrajad» ja me oleme harjunudki linnukeelest aru saamist muinasjutuks pidama. Ornitoloogiateadlane, sookurgede rände uurija Jüri Kesk­paik oma raamatus «Looduse palve» avab meile selle muinasjutuvormeli täiesti tõelisena. Linnud on avanud talle oma keele ja mooduse suhelda ...

Kiirustamata, avatuna märguannet oodates

Heilika Pikkov (32) sattus Iisraeli pealtnäha juhuslikult, läks Euroopa vabatahtlike programmi vahendusel kaheksaks kuuks pärast telerežii eriala lõpetamist kõrgkoolis. Selles riigis asuvad tegelikult kaks maad: Palestiina ja Iisrael. Tema sattus kõigepealt elama Iisraeli, Vahemere rannikule Ashdodi linnakesse. «Nagu paljud paigad Iisraelis on Ashdod paneelmajade linn, püsti pandud 50 aastaga pärast juudiriigi loomist. Seal elavad vaid väikekodanlikud pereinimesed ning ...

Marju Lepajõe sai kõrge tunnustuse

Lepaj2e,Marju copy

Tartu ülikooli usuteaduskonna patristika ja ladina keele lektor mag. phil. Marju Lepajõe (fotol) pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi. Ta on koostanud «Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku», tõlkinud Platoni ja Plotinose teoseid, uurinud Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja varakristlikku kirjandust, platonistlikku ja uusplatonistlikku filosoofiat ning varakristliku munkluse teoloogiat. Autasu langeb kokku Marju Lepajõe esimese tõlketrükise ilmumise 25. aastapäevaga: LR ...