Kõik autori postitused

Palve

Ma olen maast lahti lõigatud kui lill vaasis,     eraldatud juurest ja kandvast pinnast. Iiob ja Jesaja ja Jeesus –     te räägite mulle mu lühikesest ajast,         hetkest päikese ja kõrvetava tuule armu all. Ma palun, Issand, unusta mind, et hetkeks ma tunda                         võiksin rõõmu.     Kuid Sina ei unusta.         Sest Sa oled mu jaoks pannud valmis igavese elu,         et ma õitseksin Sinu aias Sinu rõõmuks. Ma tänan Sind, Issand, et Sa ei täida kõiki mu ...

Palve

Häid mõtteid on palju,     on ka ettevõtlikkust ja majandusvõimekust.         On palju plaane ja kavatsusi. Kuid on ka tuisupäisust,     kannatamatust istuda maha,         planeerida, arvestada, kaaluda. Ja juhtubki nii,     et kivid jäävad aia veerde virna,         lauad kõdunevad,         tuul kannab laiali liiva. Sest unustatud on üks:     küsida Issandalt õnnistust,         palves otsida juhatust arhitekti käele. Issand, ehita meie koda!

In memoriam Juta Siirak

jutasiirak80_20090510_5007

In memoriam JUTA SIIRAK 10.05.1929 Ontika – 24.07.2016 Tallinn «Tubli, sa hea ja ustav sulane. Sa olid ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!» (Mt 25:23) Juta Siirak tuli kirikutööle väga keerulisel ajal. 17. veebruaril 1982. a ordineeris peapiiskop Edgar Hark ta Harju-Madise ja Nõva aseõpetajaks, tema ordinatsioonivennad olid Jaan Jaani ja Urmas Arusoo. See oli tema soov tulla teenima neid kogudusi, kuigi võib-olla oli see taevane ...

Harju-Madise kirik – valguseks mere ja maa kohal

Veel enne kui nelipüha eelõhtu palvus lõpule jõudis, olid inimesed ootamas. Kui kell sai 19, oli kiriku parkla täis autosid ja kirikuaed inimesi. Kõik ootasid võimalust, mis ei avane avalikkusele kuigi tihti – ronida Eesti kõige ainulaadsemasse kirikutorni. Oli muuseumiöö, mis mereaastale kohaselt võttis tähelepanu keskmesse tuletornid. Harju-Madise kirik on tänases Eestis teadaolevalt ainus, mille tornis põleb majakatuli, ametliku nimetusega navigatsioonimärk 402, ...

Paljudes kodudes oodatud

grabbi_elju

Veel mõned minutid enne jumalateenistuse algust leiab Elju kirikust – mõni lillevaas tahab kohendamist, küünal korrastamist või on kuskilt veel tolmu võtta. Siis jagab ta lauluraamatuid neile, kes ei ole osanud ise võtta. Hilinejatele näitab raamatust kätte koha, kuhu jumalateenistuse järg on jõudnud. Juba kostab tema selge ja kandev hääl tuttavalt kohalt kirikupingis, nii et teistel on julge kaasa laulda. Vahel jõuab ta ka oreli kõrvale rõdule laulma koguduse ...

Palve

Mis on minu siht, minu olemasolu mõte? Ja sinu? Ja kogu me rahva? Kas kestlikult kahaneda? Tasaselt taganeda, häbelikult häbeneda? Või siiski hüüda veel Issanda poole: tõmba tulest see tukk, mille süda on kõva, pese patust ja saastast ja süüst. Anna uut lootust ja vaimu ja vaadet minule, sinule, kogu me rahvale.

Palve

Ma olen katki, Issand. Kildudeks kukkunud kivide keskele, katki ja kasutu – nii mulle öeldakse. Ma olen katki, Issand. Kes kuulutaks Kristuse kirkust kõlava kellana kõleda maailma kohal? Ma olen katki, Issand. Kui tohin uskuda – Sina suudad suutmatut, võid võimatut. Tuleta meelde oma halastust ja heldust, tee terveks taas mind, et kõlaksin kõlava kellana, kuulutaksin Kristuse kirkust.

Jumala kutsest ja minu teest

Siim,Joel

Head sõbrad. Ma imestan praegu tõsiselt. Imestan selle üle, et seisan siin teie ees ja mulle on usaldatud võimalus pidada täna hommikul jutlus kahele peapiiskopile, vähemalt viiele piiskopile ning rohkem kui sajale ametivennale ja -õele. Ma imestan selle üle väga, sest kunagi puudusid mul selleks eeldused. Olen mingil põhjusel viimasel ajal sageli meenutanud ühte veebruarihommikut 23 aastat tagasi. Koos paljude klassikaaslastega otsustasime tol hommikul enne kunstiajaloo ...

Palve

«Kas tõesti, Issand?» See küsimus on ohtlik – pea meeles Inimest ja Kõigi Elavate Ema. «Kas tõesti, Issand?» See küsimus loob valla tee Sinu loodu varjatuse juurde. See saadab käima teid, kus astunud ei ole veel mu jalg. Ja avastada lubab seda, millest keegi varem pole kuulnud veel. «Kas tõesti, Issand?» See ootab minult julgust, olla oma Taevaisa sarnane. Kuid luba, et kunagi ei peaks ma kahtlema Sinus.

Palve

pilt viimasele

Teel olles on alati täna, on siin, on praegu. Mu taha jääb eile, jääb olnu ja läinu, mu ees on homme, tulevik ja sealne, see, mis käänaku taga. Sa käid koos minuga sel teel, mu Issand, kirgastuselt Kolgatale, nüüdsest ilmast hauailma. Ja Sa tead: see tee viib kõrgemale kõrgest. Võta mind kaasa sel teel. Tekst ja foto Joel Siim

… nagu meiegi andeks anname oma võlglastele

Siim,Joel

Mt 6:14–15 Aeg-ajalt on kuulda hoiatusi noortele: vaadake hoolega, mida te internetti postitate. Te ei tea kunagi, kuidas mõni sobimatu pilt või mõtlematu kommentaar võib hakata mõjutama teie elu, rikkuda võimaluse kandideerida soovitud töökohale, lõhkuda pere, hävitada sõpruse. Internet ei unusta! Nüüdisajal on internetile omistatud see, mida pühakiri kõneleb Jumalast, kes salvestab ja säilitab seda, mida igaüks on mõtelnud, ütelnud ja teinud. Asjata ei tunnista me pattu ...

Palve

Kuidas võiksin Sind tänada, mu Jumal? Mida tuua Sulle tänuanniks Sinu läheduse ja kaitsva käe eest? Kas sobivad Sulle anniks eurod või dollarid? Või on parem poetada kulunud leptoneid? Või eelistad Sa puhast hõbedat ja kaunist kulda? Sa oled imeline, Issand, Sa näed südamesse paremini kui ma ise, ja Sa ütled: Armastusega poetatud lepton on õilsam kui ülbusest ülekäe heidetud miljon. Oluline, et käsi avaneb armastusest.

Palve

Mu laps, sa tuled maailma, täis põnevust ja ootust, sa vaatad enda ümber avali silmadega, imestades siiralt kõige üle, mida siiani olid kuulnud läbi emaihu kaitsva mähkme. Oh aita, Issand, et iga väike inimene suurekski saades julgeks imestada Sinu üle, ja tõsta silmi taeva poole. Oh aita, Issand, ka vanuigi lapse kombel Sind usaldada sinisilmselt, küsimata, kahtlemata, mängeldes pestes silmi Saadiku allikas, ja avaneda nägema Su suuri saladusi.

Palve

Ma vaatan Sind, Issand, maailma valgusena, ristilööduna, ennast ise alandanuna. Ma vaatan Sind, Issand, ja näen, Su armastust peetakse allajäämiseks, Su võitu kaotuseks ja ülestõusmist pettuseks. Ma vaatan Sind, Issand, ja mõistan: valgust saab jagada üksnes see, kes iseendast loobub, säravalt põledes aatomhaaval hajub, kuni järele jääb mälestus – ere, säästmatu, eluandev.

Palve

Issand, anna mulle rahulikku meelt ja tasakaalukust armastada neid, kes mind vihkavad. Anna mulle julgust ja meelekindlust õnnistada neid, kes mind neavad. Anna mulle vastupidavust ja vaprust taluda kõiki lööke, mida jagavad teised. Anna mulle helde ja isetu süda jagada teistega viimastki hinge tagant. Ma valan oma palge metalli, ja vaatan vaid Sind …