Peatoimetaja Liina Raudvassar palus, et kuna saan 50 (see juhtus eile, 5. septembril – toim.), võiksin mõtiskleda vanusest – pool sajandit on pikk aeg, mille jooksul võib tekkida mõni mõte: kuidas mul on õnnestunud nii vanaks elada ning kuidas selle koormaga edasi minna? Minu elufilosoofia on lihtne – iga päeva tuleb elada nagu viimast, kuid arvestada riskiga, et elan saja-aastaseks või vanemakski. Keegi ei tea, kui palju Jumal talle elupäevi annab. Elu algus ja lõpp ei ...

Eesti Kiriku toimetuse palvel kohtuvad leheveergudel kaks õige pea 50aastaseks saavat sõpra – peapiiskop Urmas Viilmat, kelle juubel on 13. augustil, küsitleb suhtekorraldaja Janek Mäggi, kel on põhjust juubeldada 5. septembril. Kui kirik ei suuda mõnda ühiskonnagruppi või liiget kõnetada Kristuse häälega ja anda küsimustele vastuseid, ei ole see enam Kristuse kirik, arvab peapiiskop Urmas Viilma. Olga Makina Oled peapiiskop olnud juba 2015. aastast, mis on ...

Riigi rahanduse ümberkorraldamise tuhinas on jäänud kõlama, et maksutõusude põhjuseks on riigi korrast ära rahandus, kulud jäävad tuludele alla, julgeolekule tuleb rohkem tähelepanu pöörata ning vähesel määral ka asjaolu, et riik peab suunama inimeste käitumist – automaks on selleks, et Eesti oleks homme rohelisem kui täna.  Suuri muutusi inimeste sissetulekutes kavandatavad muudatused kaasa ei too, kuid oluliselt ei võida ka mitte keegi. Kaitsevägi tuleb ainsana ...

Merille Hommik. Möödunud kolmapäeval toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus peapiiskop Urmas Viilma tänuvastuvõtt Kirikufondi suurannetajatele, kelle abiga sai toomkiriku tornikiiver uue kuue ning võib taas paista silma kõigile tallinlastele ja pealinna külastajatele. See oli erakordne tugi kirikule, enamik kutsututest oli annetanud 2022 eurot – summa mida Kirikufond küsis – või enamgi. Kokku kulus töödeks 523 000 eurot, millest olulise osa andis Tallinna ...

Sõja ajal kõlab väikese katekismuse kümne käsu, nagu neid pereisa oma perele lihtsal viisil peab esitama, viies käsk – „Sina ei tohi tappa“ – kuidagi ootamatult. Tapetakse kiiresti, palju ja väga jõhkralt. Inimesi, kes ei ole milleski süüdi. Kohutav valu kaikub Eestisse ... „Me peame Jumalat kartma ja armastama nii, et me oma ligimese ihule ega hingele ei tee ühtki kahju ega kurja, vaid et me teda aitame ja temale head teeme kõigis ihuhädades,“ kõlab selgitus käsule. ...

Eesti inimesed on innukalt püüdnud leevendada erakordset valu, mille sõda Ukrainas on kaasa toonud. Kes on annetanud raha, kes kohale sõitnud ja piirilt sõjapõgenikke Eestisse aidanud, kes viinud Ukrainasse hädavajalikke kiirabiautosid, kes avanud oma koduuksed sugulastele ja sõpradele, kellel enam kodu ei ole. Inimesed on osavõtlikud, kui selleks on ilmselge vajadus. Meil on südant ja tegusid. Eestis on vabatahtlikkuse ja heategevuse korras korda saadetud imesid. Kõige ...

Merille Hommik. Pöörastes vastuoludes vaevlevad ühiskonnad ei leia teed, kuidas saavutada taas tasakaal inimeste avalikult välja öeldud mõtete, arvamuste ja tunnete vahel. Higistamist on palju, on neid, kes higistavad verd. Meil on meditsiinilise pandeemia kõrval maad võtnud juriidiline ning riigihalduspandeemia, mis on meditsiinilisest kordades suuremad. Aasta kodanik Irja Lutsar ütles otsesõnu: „Mul on tekkinud hirm, kui kergelt antakse vabadused käest ...

Merille Hommik. Inimene pöördub Jumala poole oma hädas tihti ka siis, kui ta Jumalat ei tunne ja tal pole temaga isiklikku suhet. Kui enam mitte miski ei aita, tuleb Jumal meelde. Olgu esimesena või viimasena, aga meelde ta tuleb.  Eelnev suhe ei loe. Isegi see ei loe, kas inimene usub, et Jumal üldse olemas on. Kõlab ju tuttavalt: „Jumal, kui sa olemas oled ...“? Väliselt ateist otsib Jumalat nagu see, kes on ta teiste arvates ammu leidnud. Jumala leiab vaid ...

Jumala Sõna on mitmekihiline, selle täiuslikuks mõistmiseks ühest inimelueast ei piisa. Või on inimene sedavõrd vastuoluline, et ka tema enda mõtted tunduvad talle ühel päeval helged, teisel päeval sünged, kuigi sõnadesse pannes on täpselt samasugused. Jumala Sõna ümbermõtestamine, nüüdisaegse tähenduse andmine, ilmutuse otsimine hetkel, mil inimene temaga tutvub, on paratamatu. Me ei lepi selle tähendusega, mille omistavad olulistele tekstidele teised, me tahame neile ...

Nüüdisaegne Eesti näib halastamatu sõjatanner, kus oma õiguste ja teiste õiguste eest võitlevad inimesed on karvupidi koos ning tulistavad üksteise pihta sellise hooga, et kõrvaltvaatajad saavad pigem samuti pihta, kui võivad südamerahus pargipingil sukka kududa. Kuid kas meil on kunagi varem ühiskonna vaimne õhustik olnud parem kui praegu? Ei ole. Termomeeter on alati laes. „Ärge arvake, et ma olen tulnud rahu tooma maa peale! Ma ei ole tulnud tooma rahu, vaid mõõka, ...

Inimeste rumalus on üüratu, seda ei ole võimalik ära peita ei laua ega voodi alla. Me oleme manipuleeritavad, ahvatletavad, kergeusklikud, ahned, omakasupüüdlikud ja saamahimulised. Halvad omadused sunnivad meid tegema asju, mille pärast võiks meil olla valus, häbi ja kurb, aga ei ole. Sest me ei mõista, mida paljudes olukordades teeme.  Me lööme oma Issandat risti iga päev, selle asemel et lüüa iseennast. Luuka evangeeliumi 23. peatüki 34. salmis ütleb Jeesus: ...

Kõik, mis täna toimub Eestis, Euroopas ja maailmas, on enamiku inimeste jaoks täiesti erakordne, uskumatu, kirjeldamatult häiriv. Võimalik, et inimesed, kes mäletavad veel II maailmasõda, on kogenud oma elu jooksul midagi sama ootamatut. Enamiku jaoks on tunded siiski segased: kas karta või kahetseda; kas töötada või masenduda, et enam tööd ei ole; kuidas elada või olla? „Miks?“ on kohane küsimus. Johannese evangeeliumi 11. peatüki 4. salmis ütles Jeesus: „See haigus ei ...

Isadepäeva ja emadepäeva eraldamine on meelevaldne, halb tegevus. Kes see siis ikka saab olla laps ilma isata või laps ilma emata. Mõlemat on vaja. Ja samal ajal. Isegi sellisel juhul, kui elu on keeruline ja isa pole pärisisa ja ema pole pärisema ning üldse on kõik üks segane värk, nagu nüüdisaja ühiskonnas liiga tihti juhtub. Jumala Sõna ei ole isa ja ema rolli mõistmist lihtsamaks teinud. Neitsist sündimine on paljudele mõistetamatu nii vaimselt kui ka füüsiliselt. ...

Avaliku arvamusega tutvumine ei tee inimest targemaks, sest tarkus ei viskle poristel tänavatel ega lenda raadioeetrisse, kui on tema kord midagi seletada. Tarkus on õrn ja nõtke, tugev ja õilis, karge ja selge. Me peame Tarkust otsima ja paluma, et ta sooviks meiega läbi käia, mitte vastupidi. Rumal on ikka inimene, mitte Tarkus. Eestis on avalikkus täis arvamusi, mille esitajate jaoks on Tarkus kontvõõras. Me kuuleme ilmeksimatuid heietusi, mis sunnivad meid enda järgi ...

Jumalaema kiriku põleng möödunud nädalal surus ajju küsimuse: kas tõesti läheb niivõrd paljudele inimestele ka Eestis korda vana ja kauge pühakoda, mis on küll maailmakuulus, kuid siiski – kui läheb korda koda, peab ju korda minema ka koja vaim, et mitte öelda koja omanik? Või oli tuleleekide taga põhjus, et paljud patused inimesed tahavad juhuslikult külastada püha ja kõige pühamat paika, kuigi nad ei ole selleks ennest puhastanud või kohased? Ma ei taha kritiseerida ...