Kõik autori postitused

Oma rahu ma jätan teile!

Läänelik tsivilisatsioon on kahtlemata kõrgelt arenenud ja elujõuline. Paljude jaoks on ajaliselt või ruumiliselt kaugemad kultuurid imetlusväärsed, ent peame tunnistama, et praegune läänelik kultuur on seni tärganud tsivilisatsioonidest üks elujõulisemaid ja kohanemisvõimelisemaid, levides kui umbrohi praktiliselt kõikjale maakeral. Lääneliku kultuuri olemuse saab lühidalt kokku võtta akronüümiga WEIRD (ingl ’veider’; Western, Educated, Industrialised, Rich, Democratic – ...

Kristlus ja karistamine

Sattusin hiljuti ühe hea uskliku inimesega arutlema karistamise teemal. Vestluskaaslane arvas, et ühe konkreetse juhtumi puhul oleks pidanud teo sooritajat karistama aastase vangistusega. Küsisin, miks. Me vähemalt püüame elada mõtestatud maailmas ja tunneme ennast turvalisemalt, kui saame asjade ja nähtuste põhjustest ning olemusest aru. Veel enam on kasulik mõtestada iseenda käitumist. On üsna levinud seisukoht, et kui keegi saadab korda sobimatu teo, on vaja teda ...

Vaatemängu vaimsus

Ludwig Feuerbach kirjutab raamatu «Kristluse olemus» eessõnas: «Ja küllap eelistab meie aeg … kuvandit asjale, koopiat originaalile, representatsiooni tegelikkusele, näivust olemisele …» Kas pole see tõesti mitte nii? Kas polegi mitte olulisem näida hea, edukas, õnnelik või püha, kui seda olla? Olla midagi, ilma et teised seda näevad ja teavad, oleks justkui raiskamine. Näivust on kindlasti suurendanud sotsiaalmeedia areng. Iga reis, perekondlik tähtpäev või isiklik ...

Mida Piibel meile ütleb?

Kristlastena usume, et Piibli lugemine ei ole lihtsalt intellektuaalne silmaringi avardav ja meelt lahutv tegevus, vaid peamine vahend, mille kaudu Jumal kõneleb. Sellest uskumusest tekib üksjagu küsimusi. Kas Jumal kõneleb juba mitu tuhat aastat ühte ja sama, kas tal pole midagi uut öelda? Kas Jumal tõesti ei suuda üheselt arusaadavalt kõnelda ning on meid üsna suurde segadusse koos Piibli tekstiga jätnud? Need on küllaltki triviaalsed küsimused, mille teoloogid on ammu ...

Kumb on enne, kas Jumal või raamatud temast?

Kristlust nimetatakse raamatureligiooniks. See tähendab, et kristlike uskumuste aluseks on fikseeritud tekst. Kõik dogmad ei ole alustekstis e Piiblis kirjas sellisel kujul, nagu usutunnistustes neid väljendame, siiski on kristlike uskumuste tuum alati pühakirjale tagasiviidatav. Erinevalt islamist ei olnud kristlus algusest peale raamatureligioon, vaid esimestel sajanditel levis ristiusk peamiselt suulise pärimusena ning kirjadena. Kanooniline tekst sündis lõplikult siis, ...

Palverõõm ja armulaua ime

jaanus kangur_2014 copy

Kiriklikus retoorikas kasutatakse tihti distsipliini mõistet ning kirjeldatakse usuliste praktikate harrastamist kui miskit, mis nõuab kannatlikkust ja suurt vaeva. Palve või Piibli lugemine on piinarikas ja raske, erinevalt näiteks hobidest. Kella vaatamata suudame kala püüda või kududa, ent kirikus muutume rahutuks, kui jutlus tavalisest pikemaks kipub venima, või unustame ennast tundideks teleri ette, kuid palveks ei leia viit minutitki. Kas usk ongi vaev ja pingutus ...

Lahustunud kristlus

Lugesin ühest misjoniajakirjast, kui hirmus on kristliku moraali õpetamine kristlust kuulutamata. Autor arvas, et kõik kaasaja hädad tulenevad sellest. Tundub, et osa kristlaste jaoks on epiteetide ja täpsustuste kaudu kristliku ja mittekristliku eristamine ääretult oluline. Kas mõni muusikapala, raamat või teguviis on kristlik või mitte? Kord rääkis üks tore inimene, kuidas ta unistab kristliku hambaravikabineti loomisest. Kui küsisin, mida see tähendab, ütles ta, et seal ...

Sõnadesse suletud Jumal

jaanus kangur_2014 copy

Kultuuridel ja religioonidel on erinev suhtumine sõnadesse. On neid, kus sõnad on üsna juhusliku iseloomu ja kontekstuaalse tähendusega. Viibides välitöödel Yapi saarel (Mikroneesias), leidsin, et seal elavad inimesed suhtuvad meist üsna erinevalt sõnade tõesusesse. Sõnad peavad vastama teatud sotsiaalsetele kokkulepetele: palvele tuleb vastata jaatavalt, ehkki see ei tähenda, et palve täidetakse; lugu peab olema värvikate detailidega, faktidele vastavus pole oluline. ...

Misjon kui müügitöö

Kaasaegne misjonitöö kasutab mitmeid vahendeid ja võtteid müügi ja turunduse valdkonnast. Parakiriklikud misjonärid koguvad enda ümber toetajaid, keda värvatakse nagu võrk- ja püramiidturustuse agente. Tehniliselt võttes pole väga suurt vahet, kas müüa Tupperware köögitarbeid või kuulutada evangeeliumi. Muidugi on misjonäridel toetajate värbamiseks tugevamad argumendid. Kui muu ei aita, siis ehk avab Jeesuse enda antud suur misjonikäsk rahakotirauad. Ja mis selles siis ...

Ärge otsige Jumalat

jaanus kangur_2014 copy

Olen kuulnud nii kirikukantslist kui raadioeetrist üleskutset otsida Jumalat. Samal ajal on ammu tuntud tõsiasi, et kirikus ei käi väga palju rahvast. Kas need näiliselt kaks täiesti erinevat asjaolu võivad omavahel seotud olla? Kui midagi on vaja otsida, siis on see miski kadunud. Kui Jumalat on vaja otsida, siis on ta kadunud ehk teda pole kohal. Milleks minna kirikusse, kus Jumalat pole? Kui kirik kutsub üles Jumalat otsima, kas pole see sama, kui öelda: ärge tulge ...