Kõik autori postitused

Kurja kiriku kuvand

tammsalu3_2015

Enne veel kui paavst oli jõudnud Eestist lahkuda, oli vist paljudele eestlastele saanud selgeks see, et maailma suurima kiriku praegune pea on üks väga kena sooja südamega hooliv isa, pigem isegi vahva vanaisa, kes hoolib väetitest, kõrvaletõrjututest, lastest ja noortest. Selle kuvandi kõrvale asetas ajakirjandus aeg-ajalt ka meie kiriku. Küsiti, miks EELK selline ei ole, ja toodi näiteid, mis pidid lastelegi selgeks tegema, et EELK on üsna kuri kirik, kes ei hooli, tõrjub ...

Mõttekilde

• Ateist on kindel, et tema pattu ei tee! Kõik, mida ta teeb, on ainult heateod ja kangelasteod. • Kes taevalikest juhtnööridest aru ei saa, selle elu on üks mõisaköie lohistamine. • Ateist ei kanna iialgi risti enda kaelas! Ta on ise ristiks teiste inimeste kaelas. • Iga ateistist poliitik unistab sellest, et rahvas peaks teda jumalaks. • Maapealne muusika on kas taevalikud helid või siis põrgulärm. • Kirikuraadiot kuulab vähe inimesi, sest see raadio on mõeldud ainult ...

Kinniste ja avatud uste jutlused

Ma ei ole hea jutlustaja, aga mul on kirikutorni ja järve jutlused. Umbes nii rääkis kord Vello Salum. Ta oli vaimulik, kelle teenimise ajal taastati Pilistvere kiriku torn, tehti jõekäärust järvesilm, ehitati üles mahakistud pastoraat. Palju muudki tehti. Palju ilusaid jutlusi. Pilistveres on palju ära tehtud ka järgmise vaimuliku ja tema abikaasa juhtimisel. Paljudes teisteski paikades on rohkesti tehtud – sageli hämmastavalt palju peaaegu et olematuna tundunud ...

Maestro Roman Toi mälestuseks

Noorus on peegel, milles vanem generatsioon ennast uuesti näeb. Noorus on nagu fotokaamera. Ta registreerib ainult seda, mis tema läätse ette jääb. Hoolitsegem siis, et ülesvõetav motiiv oleks sobivaks eesti pildiks ilmutatav. Roman Toi kõnest Torontos Eesti Vabariigi aastapäeval 1964 101-aastasena on surnud legendaarne dirigent ja väliseesti koorielu eestvedaja, pedagoog, helilooja ja organist Roman Toi (18.06.1916–07.05.2018). Roman Toi oli Eesti Heliloojate Liidu vanim ...

Olgu meie usk ristiusk

Eelmisel nädalavahetusel pidasime koos Leedu ja Läti vaimulikega ühes ilusas Brüsseli anglikaani kirikus Baltimaade, s.o Leedu, Läti ja Eesti ühist tänujumalateenistust. Tänasime üheskoos Jumalat oma rahvusriikide saja aasta taguste imeliste sündimiste eest. Kirikus oli palju lätlasi, leedulasi ja eestlasi. Brüsseli Baltimaade kolm koori laulsid üheskoos kõigi kolme riigi hümne. Oli helge ja ilus teenistus. Kui kõik lõppes, seisid peapiiskop, piiskop ja vaimulikud pikalt ...

Hellhelgest nädalavahetusest

Möödunud nädalas oli palju sellist, mis muutis hinge hellaks, tuletas meelde, kui palju ilusat ja head on meile kingitud ja kui palju on meil põhjust olla tänulikud. Aga esmalt, hea lugeja, jagan Sinuga killukese kohtumist, mis ulatub mõne aasta taha. Üks mu Kanada sõber, eestlane, pani mind imestama. Ta oli läinud läbi suurte raskuste, kurbade kaotuste, kuid alati, kui kohtusime, kohtusin väga tänuliku, säravate silmadega mehega. Kord küsisin temalt, kuidas ta suudab olla ...

Kirikust, mis määratud püsima

Kas suudame ette kujutada 1863. aasta rahvaloenduse aegset Tallinna? Linnas elas siis 25 124 inimest, neist 13 000 eestlast, 8000 sakslast, 800 rootslast ja 3300 teistest rahvustest kodanikku. Tallinna saabuva maarahva vool üha kasvas ning pühapäevastel jumalateenistustel ei mahtunud inimesed enam Püha Vaimu kirikusse ära. 1871. aastal loeti Tallinnas juba ainuüksi eestlasi 15 097 inimest ja nad moodustasid poole kogu elanikkonnast. Esimese maailmasõja alguses elas ...

Ülestõstetud kellade heli

Kolm kuud tagasi jõudis meie kirikusse poolteist tonni pronksi. See oli paigutatud euroalustele. Koputasin igaüht neist pronksanumatest, aga mingit erilist heli nad ei teinud. Tundusid paremal juhul sobivat vaid veeanumateks, kui neid teisipidi pöörata. Samas, selleks olid nad liiga kallid. Nii nad seal aluste peal lebasid. Palusime konstruktoril välja mõelda, kuidas oleks võimalik neid pronksanumaid altari kõrvale üles riputada. Seejärel tegid Lõuna-Eesti mehed valmis ligi ...

Üllatav reklaam luterliku reformatsiooni ilusatele viljadele

Tallinna 31. rahvusvaheline orelifestival on alanud. Pidasime pühapäeval Tallinna Jaani kirikus festivali avajumalateenistust. Kirik täitus kauni muusikaga ja rahvastki oli rohkelt. Sellega, et ka sel aastal festival toimub, paljusid ei üllata. Paljud on harjunud. Nii on see ikka olnud ja ainult festivali korraldajad teavad, kui palju tööd ja vaeva ning kohati ka sellise festivali jätkumise vajalikkuse äratõestamist see aasta-aastalt nõuab. See festival meelt ei lahuta. ...

Hämmastunult jubilate ja cantate vahel

Kunagi teadsin, mida tähendab sõna evangeelium. See sai selgeks kreeka keele tunnis. Mäletan, et see teadasaamine tegi rõõmsaks. Rõõmus oli olla kirikus, mille nimes on rõõmul nii oluline koht. Hea oli saada rõõmusõnumi kuulutajaks. Kõik raskused tundusid väikesed. Sellest, et need olid raskused, sain aru alles hiljem. Külmad kirikud, pisike palk, pikad vahemaad, pidevalt remonti vajavad autod ja kirikud, ettekandeid kirjutavad nuhid. Südames oli palju rõõmu ja sees oli ...

Paastuaegne elumõnu

Merillelt11

Istun akadeemik Anu Raua vaibakudumise kambris ja tunnen elust mõnu. Kas siis paastuajal tohib elust mõnu tunda? Kuid kuidas sa seda endale keelata saad, kui su ümber on nii palju valget vaikust, istud tugitoolis, ümberringi ligi kolmkümmend korvitäit eri värvi lõngakeradega! Pea kõikidel korvidel kõrged kuhjad peal. Kui silmad nendelt lõpuks ülespoole tõstad, näed kangastelgedel kolme pooleliolevat vaipa. Ühel kirikutorn peaaegu valmis kootud ja kavand selle ees reedab, et ...

Aasta algas Issanda päevaga

Mida teame või aimame, uue aasta esimestel päevadel homsest, ülehomsest, sellest, mis sünnib sel aastal Eestis, Euroopas, maailmas? Ühte me teame. See aasta algas pühapäevaga – Issanda päevaga. Iga algus on oluline – seegi, kuidas alustame oma töid ja tegemisi, päevi, aastaid. Kas võtame aega palveks? Mida mahutame meile kingitud aasta esimesse päeva, iga nädala esimesse päeva – kas ka jumalateenistustele ja armulauale tulemise? Tõnis Mägi on kord laulnud ühes oma laulus: ...

Palve

27.22

Läbi lume, läbi hämarate päevade ja pimedate ööde, läbi tuule ja tormi tuleb meie poole üks laps. Tuleb, et tuua me elule mõte, tuleb, et valgustada meie hämarust, tuleb, et meile kinkida soojust, tuleb, et siduda me haavad, tuleb, et anda meie elule mõte. Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. Looja loomingu lummuses. Tallinn 2016

Palve

viimasele_20

On keegi, kes meid muudab selleks, et võiksime jääda. Tema käes on olnud kõik meie ajad minevikus, olevikus ja tulevikus. Tema jääb ja Temas on meilgi aega – ajatut aega armastuses. Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. Looja loomingu lummuses. Tallinn 2016

Palve

pyhap13

Kas pole kummaline, et meile, kes me taas ja taas põrkame vastu erinevaid piire ja müüre, on kingitud võimalus vaadata taevast – seda lõputut avarust, seda haaramatut imet? Imeline märk loodusest, mis on kingitud meile. Märk sellest, et võimatu on võimalik ka meile, et lõpp ei olegi lõpp, et piirid ja müürid on vaid unenäos, mis kord lõpeb, ja et ärkvel võib olla juba täna. Arne Kaasik, Jaan Tammsalu, Mårten Andersson. Looja loomingu lummuses. Tallinn 2016