Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise kulminatsioon saabub mõne päeva pärast. 23. veebruaril 1918. aastal hõigati välja Eesti iseseisvuse manifest Pärnus Endla teatri rõdult. Päev hiljem tehti seda Tallinnas. Kokkuleppeliselt on kuulutatud just 24. veebruar Eesti Vabariigi iseseisvuse päevaks. Seda päeva on tähistatud kõrgelt lehviva sinimustvalge all, aga ka siis, kui rahvusvärvidega lipud hoiti varjatult seal, kus vaid kõige usaldusväärsemad pereliikmed seda teadsid. ...
Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine on tempokalt alanud. Äsja pidasime reformatsiooniaasta avajumalateenistuse Oleviste kirikus. Oikumeeniliste külaliste osavõtt ja palved, Eesti riigi ja Tallinna linna esindajate sisukad sõnavõtud ning televisiooniülekanne mõjusid pidulikult ja evangeeliumi sõnum kostis kirikumüüride vahelt kaugele väljapoole. Peapiiskopi üleskutse istutada õunapuid on leidnud rohket vastukaja nii kogudustelt kui aiapidajatelt. Asjatundliku teksti- ...
Aastaid tagasi oli mul võimalus palmipuudepühal viibida Iisraelis ja näha ning osa võtta pidulikust protsessioonist, kus noorukid lehvitasid lopsakaid palmioksi ja rõõmsate laulude ning muusika saatel suundusid kirikusse missale. Kirik oli rahvast tulvil. Seal oli araabia kristlaste kohalik kogudus ning kõik kokkutulnud väljendasid oma pühaderõõmu üsna elavalt ja valjuhäälselt. Põhjaeurooplastele tundus selline sigin-sagin harjumatu ja mõni väljendas ka arvamust, et ...
Taas on koolid astunud uude õppeaastasse. Teadmiste omandamist on alustanud õpilased nii suurtes ja tegusates koolides kui ka nendes klassides, kus lapsi loetakse vaid ühe käe sõrmedel. Tullakse kooli, et teadmiste omandamisega seada tugev alus hilisemale ametile ja toimetulekule käänulistel eluradadel. On ju esimene september nimetatud teadmiste päevaks. Õppeasutusi on erinevate suundumustega. Viimastel aastatel on lisandunud konfessionaalsed kristlikud ...
Armsad kaaskristlased, õed ja vennad! Iga hetk jätab aja kulgemisse oma jälje. Mõni sündmus või isik meenub mälestustes eredalt, teine hägusalt. Läbielatut mõistame oma subjektiivse pilgu ja taipamise kohaselt. Paljugi oleneb sellest, kas aeg kätkeb endas rõõmu või kurbust, head või halba. Mõni seik puudutab meid teravalt ja isiklikult, mõni sündmus mõjutab aga kogu maailma, valitsejaid ja rahvaid. On omamoodi sümboolne, et me tähistame jõule aasta kõige hämaramal ajal. ...
Nüüd on siis ka Eestis toimunud koolitulistamine. Hukkus Viljandi Paalalinna kooli õpetaja. Avaldame siinkohal kaastunnet hukkunu omastele ja soovime meelekindlust kooliperele. Halastaja Isa, kõige lohutuse Jumal olgu teiega! Mis viis nooruki sellisele äärmuslikule teole? Vastust pole. Aga see, et teated maailmas valitsevast vägivallast ja terrorismist tulevad pea igal päeval meile koju kätte, andis aimu, et ka siinmail võib millalgi juhtuda traagilisi sündmusi. Üha ...
Kristus ütleb: «Ma olin surnud, ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed» (Ilmutusraamat 1:18). Valul ja kannatusel on oma mõte ja tähendus. Kristuse ristitee on ajaloos märgiks ja meeldetuletuseks, et raskuse kandmisega kaasneb ka õnnistus, rahu ja rõõm. Oleme paastuajal ehk isiklike murede ja ebaõnnestumiste juures keskendunud mõtlemisele, mis on Jumala tahe ning juhtimine. Vast oleme küsinud, mida Jumal meilt ootab. Nii ...
Pastoraalseminar korraldas eelmisel kuul kolmest esimesest kursusest osavõtjate kokkusaamise. Aastatel 1995–1998 läbis pastoraalseminari 21 teoloogiahariduse omandanud õpetajakandidaati, kes soovisid asuda EELK teenistusse. Nad olid õppinud Tartu ülikoolis, usuteaduse instituudis või omandanud hariduse välismaal. Seminari juhatajaks oli tol korral baltisaksa õpetaja Paul Gerhard Hoerschelmann, kes koostas õppekava praktilise teoloogia ainetest. Kolmest esimesest rühmast on ...
Reformatsiooni aastapäeva tähistamine pakub ikka ja uuesti võimalusi kristlike põhimõtete, usu ja kiriku olemuse üle mõtiskleda. Küllap aitab meid maailmavaate kujundamisel ja eluvundamendi ladumisel apostel Paulus, kes julgustab oma kirjas korintlasi: «... teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus» (1Kr 3:11). Kristuse käsul ja lähetusel kuulutavad evangeeliumi tema tunnistajad. Sellele missioonile on antud tõotus: «Sina oled ...
Liturgilise kirikuaasta vältel käsitletakse Looja õndsusloo erinevaid aspekte. Rõõm vaheldub kurbusega, kaotuse järel võib tulla võit. Talve möödumisel ootame kaunist kevadet. Igale asjale on määratud oma aeg. Pühapäevased jumalateenistuse teemad puudutavad elu võimalikke tahke. Nii on aastasadadega välja kujunenud kindel ja vajalik rütm. Elu ja surma müsteeriumi mõtestamise kulminatsioon asetub vaikse nädala sündmuste pingetesse. Evangeeliumid kirjeldavad Jeesuse maise ...
Ristirahva vanem põlvkond tähistas kirikuaasta viimasel pühapäeval surnute mälestuspüha. Lahkunute meenutamine ja nende austamine on kirikus olnud sillaks ajaliku ja igaviku, nähtava ja nähtamatu vahel. Elukogemus ja -tarkus aitavad väärtustada mööduvat ning märgata uue algust. Muiste olid surnute mälestuspühal kirikud rahvarohked. Mälestati oma lahkunud lähedasi ja pärast jumalateenistust käidi veel surnuaias, et süüdata nende haudadel küünlaid. Paarkümmend aastat tagasi, ...
Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel sõlmitud ühishuvide protokolli allakirjutamisest möödub kümme aastat. Eesti taasiseseisvumise järel oldi harjutud sellega, et kiriku esindajad osalesid aktiivselt nii poliitilises, kultuurilises kui avalikus tegevuses. ERSP ja Kristliku Liidu asutamine, vaimulike osalemine Eesti Komitee ja riigikogu töös, sinimustvalge lipu aastapäeva tähistamine Otepää kirikus, üldlaulupeo rongkäigu alustamise eel koos peotule ja ...
«Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu» (Jh 3:16). Armsad kaasmaalased! Kristlased kõikides maades valmistuvad pühitsema Õnnistegija sünnipüha. Jõulud koosnevad kolmest etapist, mis kõik on ühtviisi tähtsad ja väärivad tähelepanu.Jõulupühadeks valmistume mitu nädalat. ...
Uus kirikukogu koosseis pidas oma esimese istungjärgu. Uute saadikute kõrval jätkavad tööd põhiliselt senised liikmed. Kirikukogu valis korrakohaselt ka kirikuvalitsuse ja konsistooriumi kantsleri, seekord endises koosseisus. Nimetati ka nõukogude ja komisjonide liikmed. Kindlasti on uus koosseis suuteline järjepidevuse kaudu edasi kandma traditsioonilisi kristlikke väärtusi ega püüa kiirustades rakendada uusi ideid ...