Kõik autori postitused

Mure orientaalkristluse* pärast

Göttingeni ülikooli oikumeeniaprofessor Martin Tam­cke andis 10. aprillil Tartu ülikoolis külalisloengu kristluse kriitilisest seisust Lähis-Idas. Oma lühikese siinviibimise jooksul leidis professor ka hetke, et veidi Eesti Kirikuga vestelda. Kuidas algas Göttingeni ülikooli (ja teie) suhe Tartu ülikooliga? Mulle tuli kõne kolleegilt soome-ugri keeleteaduse erialalt, kes soovis teha koostööd Tartu ülikooliga. Ta uuris, kas on veel teaduskondi, kes taolisest koostööst ...

Hoian alles tunde

Möödunud reedel käisin Pärnu praostkonna sinodil Audrus. Teekonda alustasin juba kell pool seitse Tartu bussijaama suunas. Mõeldes tagasisõidupiletile, mis mind alles üheksaks koju tagasi toob, oli meel veidi mõru ja uni tikkus silma. Siiski andis äsja tõusnud päike lootust, et lisaks harivale sinodile õnnestub mul ka kevadisele Eestimaale bussiaknast paar pilku heita. See, mis mind aga ees ootas, ületas kõik mu lootused. Kaunid Lõuna-Eesti künkad, sillerdav Võrtsjärv, ...

Eestlaste religioossed suundumused

Tartu ülikoolis esitleti ülikooli usuteaduskonna koostatud ja TNS Emori läbiviidud uuringut eestlaste religioossuse ja religiooni suhtumise kohta. Kokku küsitleti telefoni teel 1100 vastajat, kellel oli vanust vähemalt 15 eluaastat. Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme, kes küsitluse koostas, valgustas, et töö sündis vajadusest info järele, mida siiamaani küsitud polnud, mis aga eestlaste religioossete suundumuste täpsemaks mõistmiseks vajalikud ...

«Teeme ära!» talgud on tulekul

Juba seitsmendat kevadet on aktiivsetel eestlastel võimalik kaasa lüüa mitmesugustel töödel «Teeme ära!» talgupäevade raames. Enamik talgutest toimub sel laupäeval, 3. mail, kuid eeltalgutega tehti algust juba möödunud nädalavahetusel. Võimalik on kaasa lüüa mitmel rindel, teiste seas mõttetalgutel, käed külge panna prügikoristamisel, heakorratöödel või külatalgutel. Sugugi pole vaja karta kontimurdvat tööd, nii mõneski kohas saab aidata riisumise, okste lõikamise või ...

Viljandi Jaani kirikus korraldati lõbus lasteöö

Viljandi Jaani kirikus toimus teist aastat lasteöö. Tegu oli lastele ja noortele mõeldud vabaajaüritusega. Kohal olid ka mõned vanemad ja mulgi oli õnne sellest toredast sündmusest osa saada. Üritus toimus Jaani kirikus ja selle keldrikorrusel, seega ruumi oli küllalt kõigile 17 lapsele. Tegevust jätkus mõlemale korrusele. Õhtu alguses korraldas koguduse leerilaps Liisa koos oma sõbra Eliisaga lastele mitmesuguseid ringmänge ja kuigi paljud lapsed juba tundsid üksteist ...

Kõneldi väärtuskasvatusest kristlikus koolis

Tartus toimus Eesti Kirikute Nõukogu ja Tartu luterliku Peetri kooli korraldatud konverents «Kristlik väärtuskasvatus – teooria ja praktika». Üritus oli mõeldud kristliku haridustöö tegijatele. Pärast tervitust ja avapalvet pidas Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika dotsent Olga Schihalejev ülevaatliku ettekande kristlikust ja üldisest kooli väärtuskasvatusest ning selgitas holistliku väärtuskasvatuse ehk hingehariduse eelist. Samuti valgustas tema ...

Meie oma Piibel

Mul oli au selle nädala lehenumbri tarbeks usutleda Kristiina Rossi eestikeelse piiblitõlke ja selle arengu kohta. Peale äärmiselt meeldiva intervjuu sain ka ise mõndagi uut teada sellest sadu aastaid kestnud tõlkeprotsessist, mis jätkub rohkem või vähem, kuni meil eesti keelt on. Ilmus ju selle aasta alguseski Urmas Nõmmiku sulest Iiobi raamatu uustõlge, möödunud aastal valmis Enn Kivinurme psalmide uustõlge. Pean tunnistama, et teadsin seni kahetsusväärselt vähe meie ...

Piibli rollist eesti keele arenguloos

Piibli tundmist on ikka peetud hea hariduse näitajaks. Ometi on selle hästituntud teksti tõlkeprotsess olnud märksa keerulisem, kui võiks arvata. Uurisin eesti keele instituudi vanemteadurilt Kristiina Rossilt, millal toimus Piibli tõlkimine eesti keelde ja kuidas on see meie keelt mõjutanud. Millistesse etappidesse jaotus Piibli esmane tõlkimine eesti keelde? Laias laastus võib kogu tõlkimise jagada kolme etappi. Esimest, reformatsioonieelset ajajärku võib nimetada ka ...

Rahulolevad Suurbritannia kirikutöötajad

Inglise uudistekanali BBC kohaselt on oma ametiga kõige rohkem rahul just vaimulikkond. Kuigi palgavahe järgmise positsiooniga (firmaomanikud ja vanemtöötajad) on peaaegu kümnekordne, pakub kirikusse pühitsetud inimestele töö  märksa rohkem rahuldust. Tegelikult asuvad kirikuõpetajad palganumbri poolest üsna nimekirja lõpus, seda üllatavam on tõsiasi, et nad rahulolus esikoha võtavad. Peaministri kabineti läbiviidud uuringud toovad küll välja, et laias laastus on ...

Kuidas leida kontakti «mina» ja «sina» vahel

Martin buber mina ja sina

Möödunud aastal ilmus esimest korda eesti keeles mõtleja ja filosoofi Martin Buberi peateos «Mina ja sina». Buberi mõju nii religioonile kui filosoofiale valgustab Tartu ülikooli usuteaduskonna judaistika teadur Anu Põldsam. Ortodoksses peres üleskasvanuna tundis Buber lähedalt juudi religiooni olulisi tekste ja uskumusi. Muuseas tegeles ta põhjalikult ühe juudi usuvoolu hassidismi uurimisega. Piibli puhul huvitas Buberit seadusest rohkem piibellik moraal või ...

Kaasõpilastele Jeesuse Kristuse sõnumit edastades

Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus koondab endas kristlastest üliõpilasi ja ülikoolide vilistlasi. Uurisin ühenduse kevadiste plaanide kohta. Vastasid peasekretär Egle Hollman ja liige Carmen Karabelnik. Carmen Karabelnik: Tartus toimuvad EEÜÜ üritused kolmapäevaõhtuti. Aprillis-mais on plaanis korraldada erinevatel teemadel arutlusõhtuid, kuhu kutsume vastavat teemat kristlikust vaatepunktist avama mõne külalise väljastpoolt. Teemasid oleme planeerinud mõeldes ...

Tuuleväljad ja neil käijad

Roland Tõnisson, kirjanik ja endine EELK vaimulik, esitles 22. veebruaril oma uut raamatut «Tuuleväljad». Teos koosneb kümnest lühiloost, mis on mõeldud täiskasvanud lugejale elu ja inimeste üle mõtisklemiseks. Tuuleväljade sünd Raamatu viimane lugu «Kõige algus» oli autori esimene kirjanduslik töö, millega ta tegi algust juba 2004. aasta jaanuaris. Toona ei olnud tal veel plaanis kirjutada raamatu jagu tekste, vaid kirja sai pandud see, «mis sees kripeldas». Ka ...

Paastuaeg Setumaa äärel

Alanud paastuaeg viis mind külla Räpinasse. Koguduse õpetaja Urmas Nagel kõneles, kuidas seal paastu peetakse ja milliseid mõtteid paastuaeg tekitab. Kuidas tänapäeva inimene mõistab paastuaja tähendust ja mil viisil peetakse paastu teie koguduses? Ma arvan, et selles osas ei erine meie kogudus teistest luterliku traditsiooniga kogudustest. Suur osa ei praktiseeri paastu väga, aga on inimesi, kes seda järgivad, olgu siis näiteks toitumises või mingis ...

Informeerituse pimedus

Viimasel nädalal olen palju mõelnud informatsiooni ja informeerituse petlikkusele. Valusaim näide on aktiivne propaganda, mis keerleb Ukraina-Vene konflikti ümber ja mida veskid Venemaal vahetpidamata jahvatavad: kuidas Ukraina ootab rõõmuga Vene abi, kuidas USA hoopiski leppeid rikub, kuidas kohalikke venelasi nii religioossetel kui etnilistel põhjustel taga kiusatakse. Ja inimesed loevad ja usuvad, sest kuvand meediast kui tõepärase info edastajast on nii tugev. Veel üks ...

Uus loengusari püha ja paiga seosest

Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts alustas uue loengusarjaga «Püha ja paik». Kui tihti loengusari aset leiab ja kui pika aja vältel? Seltsi president Madis Arukask: Loengusari kestab veebruarist novembrini (suvekuud jäävad vahele). Kokku toimub üheksa ettekandekoosolekut ja nii nagu varasemate seltsi loengusarjade puhul korraldatakse sarja lõppedes veel seltsi aastakonverents, mille teema on seotud loengusarjaga. Milliste religioonidega tuleb tegemist? Seltsi eesmärk ...