Kõik autori postitused

Muutuste teel vanust ei küsita

Lastekirjanikuna kuulsust kogunud Heljo Mänd (87) on kõrges eas teinud olulise pöörde ja kirjutab nüüd värsse Jumalale. Ta tunneb, et on loominguliselt kõrgvormis ja aina sügavamaks oma mõtetega läheb. Heljo Mänd räägib, et kui ta kümme aastat tagasi soovis pühendada ühe luulekogu Jumalale, siis see ei õnnestunud. Tulid mõned üksikud riimid, aga kogumikuks ei sobinud. Lubadus teha luulekogu oli antud küll vaid endale, kuid süda jäi kripeldama. Sel aastal hakkas midagi ...

Palve

Tekst ja foto: Daisy Lappard

Koltunud kõrred eputavad oma pitsiliste sallidega, mille pakane neile kudus. Päike puudutab neid riivamisi ja võpatab siis – jääkristallide sillerdus võtab ta hingetuks. Päev alles poole peal, kuid päikene seab end juba minekule. Punastab veel nagu kahetsedes ja kaob siis silmapiiri taha. Küllap ta kardab, et pakane ihaleb ta kuldseid kiiri. Pakane aga unistab ääretust valgest väljakust. Hoolega külmetab ta vett ja puistab lund õrna jääkihi peale, et ...

Tavalised imed

Jääkristallid helklevad karges õhus liigvara loojuva päikese kumas. Jäine õhk ei lase seda imet kauaks vaatama jääda, külm hakkab ... Ma olen unustanud Eestimaa talve tõelise jõu ning õue lipanud palja peaga kui rumal. Tõmban krae kõrgele üles ja põgenen tuppa sooja. Panen kaminasse paar halgu juurde ja olen õnnelik. Olen õnnelik, et mul on koht, kus ennast soojendada ja oodata kevade tulekut. Ma elan ja hingan, tunnen külma näpistust ja saan taas ...

Jumala lapsed

Nii nagu väikesed lapsed, õrnad ja muretud, vajavad hoolt ja kaitset kõik ilma sündinud. Ristimisel on võim maha pesta me patud. Jumala lapsena võin öelda: «Uus elu mul on antud.» Issand, sinul on vägi hoida meid terve elu, tahame olla su ligi, jagada rõõmu ja valu. Oleme Jumala lapsed, õpime elama usus: «Issand meid alati kaitseb, kuulata teda me kohus.»

Palve

Igaüks vajab valgust, valgust, et sirguda ja kasvada, valgust, et teelt mitte eksida, valgust, et rõõmu saaks jagada. Igaüks otsib õiget ja oma, mõned näevad vaid kaugemat kuma, helki, mis möödujat narritab, virvatulena ilmub ja kaob siis taas. Mõned leiavad enese seest vaevu-vaevu hõõguvad söed, südilt lõkkele puhuvad need, pilgus neil sära ja hingel on soe. Taevane Isa, mind juhata, et leiaksin alati valguse teelt, su kirkusest et osa saaks ning varjud ...

Palve

Päästja on sündimas, rõõmusta! Unusta vaevade tee! Süda nüüd ava, pea uueks saab kõik sinu eluteel. Rõõmu ja rahu toob Jumala Poeg kõigil, kel temasse usku. Armastust mahub maailma veel … Võtkem see tänuga vastu!

Valguse ootus

Südame sisse poeb sala visalt üks ärevus suur, miski toob silmisse sära, tahtmatult naeratab suu. Käes uute alguste ootus – tunne, mis meeled kõik täidab. Kuigi sa vajaksid muutust paigal kui ahelais seisad. Süda arg, tee ennast vabaks! Miks klammerdud möödunu külge? Ees ootab valgus, mis tahab tuua sul armastust helget.

Hommikuvalgus

Virgudes varjame silmad ereda valguse eest, altkulmu piilume ilma, teadmata, mida toob päev. Müüride vahel veel varjud, katuseid kuldamas päike, valgusega pea harjud, näed uusi radu ja käike. Selgeid juhiseid teele leiad, pilgu kui tõstad. Ärata süda ja meeled, et seda vastu saaks võtta.

* * *

Võta mind endaga ühes, võta mu pattude tõttu, võta mu valud ja mured, võta mind enese rüppe. Võta mu rõõmud, mu laulud kingiks enesele. Armastuse kaudu lähemale sul tulen. Hoia mind enesega. Palun, ära mind põlga! Sinuga elada tahan, sinuga koos tahan surra... Daisy Lappard

* * *

Täis õnne, sära silmades, ma igast kevadest saan rõõmu, ja jaksu – jõudu elada. Su õitevahust, õunapuu, ma võiksin lausa joobuda. Näe, igas õies peidus on erk päiksekilluke! Üks lootuskiir on neis ja ootus suur... Et sügisel täis kuldseid vilju mahlakaid on võra sul ja oksad maani painduvad! Daisy Lappard

* * *

Veel silmast silma näha ma oma Jumalat ei saa. Mu pilgu eest jääb varju, peost puutumata ta... Ta kohalolu tajun hooti, neil hetkil kullane on maik. Mis mulle ere, ime moodi, jääb talle killukeseks vaid. Ma kogun palveisse need viivud, las süda pildi joonistab. Saab armust pale silmapilguks, mu Jumal – ilus oled sa! Daisy Lappard

* * *

Need vihmad rasked, valjud tuuleiilidta kasvamise nõnda vaevaliseks muutsid,sai küüru selga, kummardudes liialt,kuid ometigi jätkas visalt sirgumist.Pead püsti hoida tahaks ta ju ikka veel,et tervitada päikest, kiitust laulda sel,end painutada lastes murdmata jäi selgja alles lootus – palju head on ees.Sind palun, Issand – hoia mindki murdumast,kui rasked muremõtted meeli painavad.Su toel end tunnen kindlamalt ja julgemaltka siis, kui iseend ei oska ...

Kivid rannal

Kord mure mind maadligi surusja tundus – nüüd enam ei jaksa...Näis tee lihtsam vajuda sohu,kui kellelgi päästa end lasta.Mul paistis, et koorem, mis kandamul antud, on liigagi raske.Suur viha ja raev mind valdas:«Miks üksi? Siin vaja on kahte!»Siis vaatasin kive kaldal,neid vesi ja tuul olid silund,ja taipasin äkki, et kannankaasas enese hirme ja vigu.Mu murekoormast sai peavaid peotäis kive rannalja vihagi kadus, sest aeguhtus ära kõik valud ja halva.Daisy Lappard

* * *

Poleks vaeva pudemeid mu pihkudes, Vaataksin juhmunud silmil upsakalt. Poleks kaotuse katkeid mu mälestusis, Lausuks suu tühjuse üminaid. Poleks kartuse värinaid mu südames, Kannaksin mõistmatust hõlma all. Usun, sest hirm pole mulle võõras, Hingevabinas saan julgeks. Loodan, sest olen pidanud loobuma, Pühkinud pisaraid palgel. Armastan, sest olen olnud tühjuses, Proovinud päevi ...

Kurjust püüdes

Silmapilguks, vaikseks viivuks enda sisse sala piilun oma hingesoppidesse, hämaraisse nurkadesse. Üle müüri, läbi kivi aina kaugemale trügin, tahan kinni püüda kurja, pimedusest välja tuua, südant et ei muserdaks. Appi hüüda kisendan – Issand, palun mind sa päästa, vabasta mind õela käest sa! Mulle oma valgust jaga, Sa mu hinge lunastaja. Sinu halastust ma vajan täna, ...