Kõik autori postitused

Palve

Üheks hetkeks olid Sa nähtav. Tajusin Su kohalolu. Viivuks. Põgusaks pilguks. Mu silmad olid hämmingus, kahtlesid ja tahtsid täpsemat pilti, ootasid kinnitust. Kuid mu meel teadis – see olid Sina! Tundus, nagu oleksin saanud valguse korraks enese kätte, et nüüd võin ma minna. Hirmuta. Kõige pimedamasse nurka ja lahendada saladusi, mida varem pole suutnud, pole taibanud otsidagi, sest nüüd ma näen. Tänan Sind, et Sa oled olemas, et Sa oled kõikjal ja ...

Palve

Tirts roheline rõõmustab, tal kaetud pidulaud, ei homse pärast muret pea, ei tea, kui pikk ta laul. Mu Jumal, Looja, kannad sa hoolt kõige loodu eest. Su hoolde annan ennast ma ja oma südame. Kõik mured – suured, väikesed – need jagan sinuga. On usus kindlas käidud päev ju palju ilusam.

Palve

Ühe sooja päeva lõpuks, roidununa tuulest, päiksest laetud, rõõmu tunnen igast hetkest, elust – mis on kingitud. Kõik need põllud, heinamaad, paksud metsad, meri suur … Elan imekaunil maal! Süda laulab õnnest mul. Tänan Sind, mu Jumal Issand, selle maa ja taeva eest! Tänan sind, et oled ikka hoidnud mind ja hoiad veel!

Jagamise rõõm

Me kohtumise hetk võis olla juhus, õnn üürike kui liblikate lend. Vaid silmapilk, ja juba õhus mu kaaslane, mu armuke, mu vend … Koos olles igat päeva, tundi sai nagu viimast võetud. Kas süda aimas, ette tundis, et hetked need on loetud? Sind, Issand, tahan tänada, et armastus mu südamesse alles jäi, et oskan seda rõõmu jagada! Kaob kurvastus ja arm see kasvab vaid.

Hääbumine

Õis kaunis, tulipunane nii nõtkelt tuules kiigub, vaid mõni hetk tal jäänud veel, siis kogu ilu hääbub. Tuul rebib kaasa endaga ta viimse õielehe, jääb alles nupp, mis iluta nii nukker nagu ohe … Kuid ei, see pole surm! Ees ootab küpsemine. Veel enne talve toimub külv ja uuel suvel õis kui ime. Nii nagu loodus muutub ajas mu vaimujõud, see raugeb, väsib. Et tõusta taas sind, Issand, vajan. Mind ärata, mul anna käsi!

Piiskade raskus

Suvisest leitsakust roidund, tänavatolm kleepumas nahal, kiirustan teele, käin ajaga võidu eemale lõputust linnakärast. Korraga kärgatab kõuehääl, pea kohal kisavad ärevalt linnud, süngeks muutub päikest täis päev, taipan liig hilja, et vihmale kisub. Piisad nii rasked, vihm tihe kui müür tuuseldab maad ja äkki on kadund. Tunne on värske, kui priiks saanud süüst,   vaid maadligi taimedest toimunut adun. Asfaldil valendab vettinud sulg, alandlik ohver sel ...

Palve

Mõtete keerukas labürindis selgus ja kahtlus on kõrvuti seal, otsivad pääsu vastuste ringi, öelda et saaks, mis vale, mis hea. Mõtteid on palju ja neid tuleb juurde, midagi unub ja midagi jääb, mõni on karjuv, teine sosin vaid huultel, seal kuskil on sõnum, mis üllas ja hea. Leia need õiged ja välista juhmid! Töö raske või kerge, kui proovid, siis tead.

Kõrrepõld tantsupeol

Jääkristallidest kootud kleidis pitsilises ja säravas õrn habras oksake keerutab veidi, tantsu lööb tuule käes jahedas. Külm laenas peoriided, kaunistas saalid. Kauaks neid jagub? Keegi ei tea. Seniks kui külmetab, tantsivad paarid kargel ja helkival imedemaal. Kõrrepõld tantsupeol täna veel lustib, peagi on sula, siis langevad rüüd. Koltunud alussärk, lihtne ja tuustis, selga vaid jäänud, käes argipäev nüüd.  

Palve

Kui talv on soe ja lumevaip kord sulab, siis taevast külmi helbeid langeb taas. Võib tulla mõte, tõesti rumal, et talv ei tulegi ja soe jääb püsima. Talv tuleb siiski ja vali pakane see järsku kõikjal paugatab. Siis hukkuda võib vaeseke, kel pole pelgupaika soojemat. Nii nagu luigedki siin külmal maal, ka inimlaps peab mõistma ennast hoida. Kui jääd vaid Jumalale lootma sa, võid kergelt libastuda, oskamata tõusta. Meil lase, Issand, ikka jääda valvsaks, las ...

Märgid me teel

kuldne_pihk

Kuldne käejälg säramas uksel, soe nagu sõbralik puudutus õlal. Olla võib tõeliselt väärtuslik kutse neile, kes endiselt ukse taga. Ava see uks, kui otsid valgust – südame, mis paneks särama! Ava see uks, kui lohutust vajad, murede koorem et jagatud saaks! Märgid me teel vahel säravalt kuldsed, teinekord vaevu neid näha sa saad. Avatud meel teeb lahti ka uksed, mis sulle on õiged, kuid sina ei tea … Daisy Lappard

Tuttav muster

Kaugetel maadel on põnevad lõhnad, erksamad värvid ja teistmoodi teed. Rändajat veetleb kõik uus, mida kohtab. Mida ta otsib? On seiklused need. Nii nagu välgulöök vihmases öös kõik enda ümber lööb särama, hetkeks üks muster, nii tuttavlik see, koju viib väsinud rändaja. Küllap just siis, kui paar väikest kivi tolmusel teel on seikluseks saand, igatsust tunned ja rõõmuga taipad seda, mis väärtus on kodusel maal ...

Palve

On silmapiiri taha liig pikaks ajaks jäänud meremees ... Aeg ootajale olnud pikk ja mure hinges närib. Truu kaaslane ta kõrval hea sõber, kel küllalt aega nii rõõmude, kui valu jaoks, on kulda väärt. Koos oodates neil kergem seista ka siis, kui lootus hakkab kaduma. Ka siis, kui enam oodata ei ole kedagi. Sa hoia, Issand, kõiki neid, kes pikal teel, ja neid,  kes rannal oma kallist koju ootavad! Ja võta enda juurde need, kel tee ...

Sõnad pilgus

Iga päev sada mõtet on õhus, neid on kõikjal, kus oled või lähed. Armsa silmis, kes ootab sind kodus, võõra näos, keda korra vaid näed. Tõesti, piisab vaid pilgust, mõistmaks lausete tuuma. Sõnad kohal on enne, kui sa jõuad neid kuulda. See, mis silmade taga, jäägu ausaks ja puhtaks. Hinge aknaid võid peita, aga ennast ei suuda ...

Soe valgus

Valgus täis soojust ja õnnetunnet, tahaks selle kinni püüda ja hoida nagu sülelast õrnalt enda ligi. Kaua-kaua ... Tunda rõõmu vaid sellest, et valgus on olemas ja mina saan seda näha. Tajuda isegi suletud silmadega. Koguda valgust ja loota, et seda jagub kõigiks pimedateks ja külmadeks õhtuteks. Olgu või mälestustes, olgu või unes ...

Palve

Mu habras hing, ta otsib kaitset maailmas, mis nii heitlik, suur. Su juurde, Issand, üsna vaikselt ma liigun, kuigi saamatult. Et tunneksin su vaimu taas ma, saaks kindlust sinu kohalolust – üks tunnusmärk mu teele saada! On küllalt käidud nina norus. Õrn valge tuvi märgiks mulle, ta tiivalöögist lummatud. Kui kiri see, mil tähed kuldsed, mis õnn, et kõikjal ulatud!