Te sisenete Harkujärve kogukonnakirikusse kuninglikku treppi mööda. See trepp sai juunis uued põsed ja uuendatud astmed. Töid korraldas Risto Abel. Esimesel pilgul võib jääda märkamatuks renoveeritud rõdu, aga seal lauldes näete, et seinad on puhtad ja valged. Sama on ka soklikorruse päevakeskusesse viiva trepikoja seintega. Aitäh, Ariel Süvari ja Agnus Dei Üprus. Sel suvel liitus meie meeskonnaga vabatahtlik Karin Suursalu. Tema eestvedamisel oleme saanud ligi poolteist ...

Kas Barnabas tegi vabatahtlikku tööd? Aga Baaruk? Baaruk (prohvet Jeremija kaaslane) kirjutas teatavasti üles prohveti sõnad ning viis need kuningakotta. Kujutlege, kui palju munki seda tööd sajandite jooksul jätkas. Kaudselt on nende mantlipärijad ju ka ülemaailmse piibliseltsi liikmed ja sõbrad, sealhulgas ka Eesti Piibliseltsi kauaaegsed liidrid piiskop Tiit Salumäe ja Jaan Bärenson. Aga vabatahtlikud on ju ka Gideonid – ustavad sõna levitajad, kelle töö tulemusel jõuab ...

Harkujärve kogukonnakiriku luuleruumi tõi Eda Ahi (snd 1990) kaasa oma läinud aastal ilmunud kogu „Sõda ja rahutus“. Oma esimese luulekoguga „Maskiball“ (2012) pälvis Eda Ahi Betti Alveri luulepreemia. Sellele on nüüdseks lisandunud veel neli kogu. Tundlikud ja kirevad kõik. Luuletaja liigub Euroopa riikides nagu Itaalia, Soome, Ukraina ning hoiab end avali kõigele, mis linnaruumi õhus on. Aga selles on palju. Eda ei ole igav, ta oskab üllatada. Tema luuletused moodustavad ...

Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; aeg armastada ja aeg vihata, ...

Täna mõtlen vajadusest tõlkida ja tõlgendada diakooniat, mis jääb raskesti mõistetavaks võõrsõnaks enamikule eestlastest, muutub aga arusaadavaks tegude keeles. Diakoonia on tegu. Räägitakse loomulikust diakooniast, otsekui oleks olemas ka mitteloomulik või üleloomulik diakoonia. Muidugi on usupraktika selles, kui ristiinimesed toetavad üksteist, aitavad, on üksteise kõrval. See ei ole töövorm, see on elu. Kui kristlasteks saanud juudid enam loomuliku eluga toime ei tulnud, ...

Päike võitleb oma lõpmatuna tunduvat võitlust, aeg-ajalt varjutavad pilved ta hiilguse ja siis murrab valgus taas välja. Maa pale muutub ja inimelu kvaliteet samuti. Valguseta on raske. Kas me seda mõistaksime pimeduseta? Mulle tundub, et vabadusega on samuti. Selle hindamiseks on vaja tunda vabaduse vastandit. Sügavalt sellesse sukeldudes. Ilmselt on mul selleks vajadus, milleta ma ei oleks juba kolmkümmend aastat vanglatöö vabatahtlik. Ja ma ei külastaks iga kuu ...

Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja: Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...

Kaastunne vajub uduna mu üle ja muutub kurbuseks. Jaanus Käärmann hukkus usupuhastuspühal kiriku ees. Oleks ta ometi sinna sisenenud, oma ängi pigem palvesse valanud. Aga läks teisiti. Kangesti suitsiidi moodi, aga veel kurvem. Meil tuleb ju edasi elada. Jaanuse perel, tema lähedastel. Samuti ka selle noore politseiniku perel ja temal endal. Ma ei lähe järgmisele paraadile. Võib-olla ka ülejärgmisele mitte. Sest ma näen niigi, kuidas inimeste silmad otsivad seda kohta, kus ...

Poliitika on üks kodanikuks olemise funktsioone. Ja kes ütleb, et vaimulik ei ole kodanik, see eksib, vaimulik on koguni kahe riigi kodanik – vastutusolend mõlemas õigussüsteemis ja need võivad olla omavahel konfliktsed. Poliitika ehk osalemine ühiskondlikes protsessides, selle piirkonna elu parendamine, kuhu sa oled juhtumisi poetatud – on see siis küla või linn või vald või riik –, on loomulik tegevus. „Minge kõik maailma“ ja „taotlege selle linna heaolu“, on öelnud See, ...

Õnnelik raamatu saaja. Sarja avaraamatut Avo Üprusest esitleti Paide arvamusfestivalil. Erakogu Kirjastuse Gallus raamatusarja „Meie vaimulikud“ esimene raamat räägib Avo Üprusest. Raamatusarja koostaja ja toimetaja on Margit Arndt-Kalju, kaastoimetaja Avo Üprus. Ühel kenal suvepäeval istusid Margit Arndt-Kalju ja Avo Üprus Peeteli kirikus, et tõmmata avaraamatu tegemisest hinge ja tutvustada tehtut-tehtavat EELK rahvale. I Küsib toimetaja, vastab Avo Üprus. Sina alustad ...

EELK Tallinna Peeteli koguduse asutamiskoosolek peeti 23. aprillil 1927 Tallinna Linnamisjoni ruumes. Järgmisel peakoosolekul 29. mail valiti koguduse nõukogu ning esimeseks õpetajaks Hermann Hansson. 23. mail 1937 pühitses piiskoplik vikaar Hans Kubu ehituskrundi Preesi tänaval pühakoja kerkimiseks. Täna ei ole me siia tulnud ega kogunenud, meid on siia kogutud. Meie kogumine käis ühtaegu lihtsamalt ja keerulisemalt. Jumal mõtles meie peale ja ülitihe mateeria kaotas ...

MTÜ Ohvriabi ja EELK diakooniatalitus kutsusid kõiki kirikuid ja kogudusi möödunud pühapäeval palvetama kuriteoohvrite ja nende lähedaste pärast. Üleeuroopalist kuriteoohvrite toetamise päeva tähistas Kuriteoohvrite Toetamise Ühing Ohvriabi konverentsiga 22. veebruaril. Konverentsi avas sotsiaalkindlustusameti kvaliteedinõunik Kersti Kask, kes on juhtinud EELK kriminaaltöö keskuse peretööd, osalenud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste väljatöötamisel ja osutamisel ning ...

Mt 16:21–23 Pole juhus, et me paastuaja esimesel pühapäeval loeme paradiisiaia pattulangemisest ja kiusatustest. Usk on selleks, et näha ka müütiliste lugude taga olevat reaalsust ja selle sõnumit tänasele päevale. Sinule ja minule. Olgugi paast seotud loobumisega, on ta teistpidi seotud saamisega. Mida me siis siit saame? Eks ikka vaimutoitu ja kirgastumist. Saavutame inimväärikust toitva võimekuse hoomata ülevat. Kui keskendume heale. Keskendumine heale, ülevale ja ...

Eluaegne vangistus on omandanud sümboolse tähenduse kui ülim kättemaks (ultimate retributive sentence). Kuigi eluaegse vangistuse mõiste võib eri riikides omada eri tähendust, on ühiseks tunnuseks karistusaja määramatus. Määramatus hoiab ülal frustratsiooni. Sisuliselt lõputa karistus on emotsionaalselt kurnav. Eluaegsed põgenevad enesehävitusse või fantaasiatesse. Suitsiidide ja suitsiidist mõtlemise, et mitte öelda unistamise osa eluaegsete maailmas on suurem kui määratud ...

Rääkides kirikust räägitakse tegelikult sellest, mida kirikust teatakse, ja veel sagedamini sellest, mida arvatakse teadvat. Seetõttu on nendes kõnedes ja kommentaarides palju sellist, mis ei vasta tõele. Kui jätta kõrvale selgelt kirikuvaenulikud ideoloogiad, mida ajaloo mullistustes jätkuvalt esineb, peab kahetsusega tunnistama meile vastu vaatavat võhiklikkust. Religiooniõpetuse marginaalsus on siin üheks põhjuseks. Eneseteadvuse ku­­jun­­­da­- mist ei tohi jätta ...