Harkujärve kiriku juures lõi töödel kaasa vallavanem Erik Sandla. Koguduse arhiiv. Sellise nimega projekti rahastas teisigi kogudusi toetanud kohaliku omaalgatuse programm (KOP).  Harkujärve kiriku juures viidi lõpule invateele kivisillutise ladumine ja haljastustööd, talguvormis korrastati ümbrus, veeti mulda ja kruusa. Puuetega laste hoiu ette valmisid täiendavad parkimiskohad ja ligipääs. Talgupäevadel osales kolmkümmend inimest, sealhulgas koguduse aktiiv ja ...

Tänan kõiki, kes on aidanud kanda leina minu ema Anne Schotteri (Üprus) lahkumise pärast  esimesel kevadpäeval (20.3.2020). Ta on jõudnud oma taevakodusse. Kui Jumal lubab, siis toimub muldasängitamine ja mälestamine 15. juunil 2020 Tarvastus. Avo Üprus perega

Gripihooaeg ja ohustavad tõved sunnivad meid mõtlema ettevaatusabinõudele. Rõõmustame kirikuliste üle ning tahame neile pakkuda parimat. Sakramentide ja sõna kõrval ka lihtsat inimlikku osadust, kirikukohvi ja -teed. Selle rõõmuga kaasneb ka vastutus meie teenimis- või õpperuumis osalevate inimeste tervise ja heaolu eest. Kevadist gripihooaega ja välismaailmast meidki ohustavaid uusi tõbesid arvestades pole paha pöörata tähelepanu terviseameti soovitustele, mis on ...

Riik on juba mõnda aega tegelnud hädaolukordadeks valmisoleku kavade ja sekkumismudelite väljatöötamisega. Hädaolukordade all mõeldakse esmalt kiirgusõnnetusi, põlenguid kõrghoonetes, massilist sisserännet, laevaõnnetusi jne. Maailmapraktika näitab, et hädaolukorra puhul vajab abi umbes 2% elanikkonnast. Meie käest on küsitud, milline on meie võimekus abistada politsei- ja piirivalveametit ulatusliku evakuatsiooni korral. Ulatuslik evakuatsioon on inimeste ajutine ...

Te sisenete Harkujärve kogukonnakirikusse kuninglikku treppi mööda. See trepp sai juunis uued põsed ja uuendatud astmed. Töid korraldas Risto Abel. Esimesel pilgul võib jääda märkamatuks renoveeritud rõdu, aga seal lauldes näete, et seinad on puhtad ja valged. Sama on ka soklikorruse päevakeskusesse viiva trepikoja seintega. Aitäh, Ariel Süvari ja Agnus Dei Üprus. Sel suvel liitus meie meeskonnaga vabatahtlik Karin Suursalu. Tema eestvedamisel oleme saanud ligi poolteist ...

Kas Barnabas tegi vabatahtlikku tööd? Aga Baaruk? Baaruk (prohvet Jeremija kaaslane) kirjutas teatavasti üles prohveti sõnad ning viis need kuningakotta. Kujutlege, kui palju munki seda tööd sajandite jooksul jätkas. Kaudselt on nende mantlipärijad ju ka ülemaailmse piibliseltsi liikmed ja sõbrad, sealhulgas ka Eesti Piibliseltsi kauaaegsed liidrid piiskop Tiit Salumäe ja Jaan Bärenson. Aga vabatahtlikud on ju ka Gideonid – ustavad sõna levitajad, kelle töö tulemusel jõuab ...

Harkujärve kogukonnakiriku luuleruumi tõi Eda Ahi (snd 1990) kaasa oma läinud aastal ilmunud kogu „Sõda ja rahutus“. Oma esimese luulekoguga „Maskiball“ (2012) pälvis Eda Ahi Betti Alveri luulepreemia. Sellele on nüüdseks lisandunud veel neli kogu. Tundlikud ja kirevad kõik. Luuletaja liigub Euroopa riikides nagu Itaalia, Soome, Ukraina ning hoiab end avali kõigele, mis linnaruumi õhus on. Aga selles on palju. Eda ei ole igav, ta oskab üllatada. Tema luuletused moodustavad ...

Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all: aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda; aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada; aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida; aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda; aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata; aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida; aeg armastada ja aeg vihata, ...

Täna mõtlen vajadusest tõlkida ja tõlgendada diakooniat, mis jääb raskesti mõistetavaks võõrsõnaks enamikule eestlastest, muutub aga arusaadavaks tegude keeles. Diakoonia on tegu. Räägitakse loomulikust diakooniast, otsekui oleks olemas ka mitteloomulik või üleloomulik diakoonia. Muidugi on usupraktika selles, kui ristiinimesed toetavad üksteist, aitavad, on üksteise kõrval. See ei ole töövorm, see on elu. Kui kristlasteks saanud juudid enam loomuliku eluga toime ei tulnud, ...

Päike võitleb oma lõpmatuna tunduvat võitlust, aeg-ajalt varjutavad pilved ta hiilguse ja siis murrab valgus taas välja. Maa pale muutub ja inimelu kvaliteet samuti. Valguseta on raske. Kas me seda mõistaksime pimeduseta? Mulle tundub, et vabadusega on samuti. Selle hindamiseks on vaja tunda vabaduse vastandit. Sügavalt sellesse sukeldudes. Ilmselt on mul selleks vajadus, milleta ma ei oleks juba kolmkümmend aastat vanglatöö vabatahtlik. Ja ma ei külastaks iga kuu ...

Avo Üprus, Tallinna vikaarõpetaja: Esimese advendipühapäeva teenistusel Peetelis laulsime tavaliselt „Nüüd küünla me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks ...“ Teenistuse järel jagasime küünlaid ka elektrivõla pärast pimedas istuvatele peredele ja kodututele. Kord pärast teenistust istus mu vastas käärkambris konksus sõrmedega muhklikke käsi põlvede vahele suruv köökus kodutu, nii umbes viiekümnene mees, ja puristas läbi hammaste: „Kurat, nii kuradi külm on“, ...

Kaastunne vajub uduna mu üle ja muutub kurbuseks. Jaanus Käärmann hukkus usupuhastuspühal kiriku ees. Oleks ta ometi sinna sisenenud, oma ängi pigem palvesse valanud. Aga läks teisiti. Kangesti suitsiidi moodi, aga veel kurvem. Meil tuleb ju edasi elada. Jaanuse perel, tema lähedastel. Samuti ka selle noore politseiniku perel ja temal endal. Ma ei lähe järgmisele paraadile. Võib-olla ka ülejärgmisele mitte. Sest ma näen niigi, kuidas inimeste silmad otsivad seda kohta, kus ...

Poliitika on üks kodanikuks olemise funktsioone. Ja kes ütleb, et vaimulik ei ole kodanik, see eksib, vaimulik on koguni kahe riigi kodanik – vastutusolend mõlemas õigussüsteemis ja need võivad olla omavahel konfliktsed. Poliitika ehk osalemine ühiskondlikes protsessides, selle piirkonna elu parendamine, kuhu sa oled juhtumisi poetatud – on see siis küla või linn või vald või riik –, on loomulik tegevus. „Minge kõik maailma“ ja „taotlege selle linna heaolu“, on öelnud See, ...

Õnnelik raamatu saaja. Sarja avaraamatut Avo Üprusest esitleti Paide arvamusfestivalil. Erakogu Kirjastuse Gallus raamatusarja „Meie vaimulikud“ esimene raamat räägib Avo Üprusest. Raamatusarja koostaja ja toimetaja on Margit Arndt-Kalju, kaastoimetaja Avo Üprus. Ühel kenal suvepäeval istusid Margit Arndt-Kalju ja Avo Üprus Peeteli kirikus, et tõmmata avaraamatu tegemisest hinge ja tutvustada tehtut-tehtavat EELK rahvale. I Küsib toimetaja, vastab Avo Üprus. Sina alustad ...

EELK Tallinna Peeteli koguduse asutamiskoosolek peeti 23. aprillil 1927 Tallinna Linnamisjoni ruumes. Järgmisel peakoosolekul 29. mail valiti koguduse nõukogu ning esimeseks õpetajaks Hermann Hansson. 23. mail 1937 pühitses piiskoplik vikaar Hans Kubu ehituskrundi Preesi tänaval pühakoja kerkimiseks. Täna ei ole me siia tulnud ega kogunenud, meid on siia kogutud. Meie kogumine käis ühtaegu lihtsamalt ja keerulisemalt. Jumal mõtles meie peale ja ülitihe mateeria kaotas ...