Kõik autori postitused

Helme kirikus peeti aastapäevapidu

Aastal 1329 on Helme kihelkonda nimetatud esimest korda kirjalikes ajalooallikais. Siis on Leedu sõjavägi teinud ühe lahinguretke siiamaile. Lihtsalt Helme nime leidub kirjalikes materjalides juba 1210. a. Helme kihelkond pidi tähendama ka Helme koguduse olemasolu ja Helme Maarja kirikki võis olemas olla. Nii on sellel aastal Helme Maarja kogudusel aeg ümmargust aastapäeva pidada. Pidulikuks jumalateenistuseks leidus sobiv aeg hingedekuu esimesel pühapäeval. Ühtaegu panime ...

85 aastat Mõisakülas kirikut

Mõisakülas

Maarja Magdaleena mälestuspäeval e madlipäeval, 22. juulil möödus 85 aastat Mõisaküla Maarja-Magdaleena kiriku pühitsemisest. Aastapäeva tähistati päev varem. Külalisedki saabusid Maarja-Magdaleena kirikust Raplast. Juba hulk aega tagasi sai kokku lepitud, et Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk jutlustab meie pidupäeval ning koguduse koor sisustab jumalateenistust lauludega. Aga Rapla kogudus korraldas ühtaegu ekskursiooni, kogudes kokku suure bussitäie rahvast. Nii täitsid ...

Hooldekodude elanikud ootavad tähelepanu

Mõisaküla hooldekodus tõi hoolealustele muusikalist külakosti ansambel Rosin. Erakogu Kiriku töö hooldekodude teenimisel kasvab. Hooldekodude vajadus näib vananevas ühiskonnas üha kasvavat, selleks otsitakse ja kohandatakse vanu hooneid või ehitatakse uusi maju. Koolitatakse ja hõivatakse üha enam personali. Palutakse ka koguduste liikmetelt ja kultuuritegelastelt suuremat pühendumust ja aega. Hooldekodud ootavad külastajate tähelepanu ning seda pole iial liiga palju. Kuid ...

Issand jagab meiega rõõmuosadust

Lasting,Arvo

Jh 2:1–11 Evangelist Johannes ütleb oma rõõmusõnumi eelviimases peatükis, et ta on soovinud oma pühas teoses kirja panna Jeesuse tehtud tunnustähed. Seda selleks, et me usuksime, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg. (Jh 20:30–31) Jeesuse tehtud tunnustähtedes ilmneb aga oluliselt tema abivalmidus ja heldus, s.t ka Jee­suse ja meie taevase Isa heldus meie eest hoolt kanda. See on tema soov jagada koos meiega rõõmu ja ilu, milles tema ka ise ühtaegu osaleb. Issand soovib ...

Mõisaküla kirikus võeti vastu külalisi

Mõisaküla kuldleer 3

Mõisaküla kirikus oli järjest kaks sisukat pühapäeva. Juulikuu lõppes leeriaastapäeva jumalateenistusega. Traditsiooniliselt nimetame seda kuldleeripühaks, kuid ühtki kuldse ehk 50. leeriaastapäeva tähistajat pidupäeval ei osalenud. Kümne tähtpäevalise hulgas olid hõbedase ehk 25. leeriaastapäeva ja teemandise ehk 60. leeriaastapäeva tähistajad. Ühel tublil „poisil“ möödus juba 61 aastat leeripäevast. Üks pruutpaar tähistas oma 60. laulatuse aastapäeva. Mõisakülas ...

Jumala tõevastus päästab meid patust

Lasting,Arvo

1Jh 1:8–2:2 Julgen elu võrrelda mõnel puhul viktoriiniga. Ma arvan, et meie kõigi elus on päevi, mil seisame küsimuse ees, mida teha ja kuidas toimida. Meie ees on näiteks kolm vastusevarianti. Sa pead valima sealt ühe. Kuni oma valikut kaalud, tiksub stopperi aeg täis. Õige pea selgub, kas valisid õige või vale vastusevariandi, kas toimisid ja tegid oma teod õigesti või vääralt. Tunnistagem, et me oleme kõik seda eluviktoriini kogenud ja mänginud ning pole alati õiget ...

Helme kogudus tähistas aastapäevi

Luterliku usupuhastuse juubelipäeva paiku tuli Helme kogudus kokku oma pühakotta tähistama kodukiriku 170. aastapäeva. Helme kirik ehitati küll novembri keskel 1847. a, aga et sügiskuusse jätkub teisigi kohalikke juubeleid, korraldasime oma ürituse juba kuu alguses. Veel pidasime oma pidulikul jumalateenistusel meeles EELK 100 aasta juubelit, mis oli suvel. Helme koguduse kirikuks on endine vennastekoguduse palvemaja, mis nõukogude ajal oleks jäänud peremehetult seisma. ...

Külas eestpalvepartneritel

Teelised Kolga-Jaanis Vello Salo pingi juures. Arvo Lasting Käesoleval aastal loositi esmakordselt kogudusi eestpalvepaaridesse. Helme kogudus loositi sellisesse paari Kolga-Jaani kogudusega. Idee sai misjonär Helene Toivaneni sõnul alguse ühelt advendiõhtult Maarja-Magdaleena koguduses. Üleskutsele vastas 38 EELK kogudust. Loosimine usaldati misjonär Kirsi Vimpari kätesse. Loosi tahtel teevad paari sattunud kogudused teineteise eest järjepidevalt eestpalveid, aga võivad ka ...

Kadumatu aare – kalleim aare

Lasting,Arvo

(Mt 13:44–46) Jeesuse tänased kaks lühikest tähendamissõna peaksid huvi pakkuma iseäranis aaretejanulistele lugejatele. Ta õpetab, kuidas kõige kallimat varandust omandada ja endale kindlustada. Me kõik ei himusta suuri aardeid. Paljud lepivad oma elus vaid hädavajalike andidega ning paljudel on lihtsalt oma kindlad soovid ja vajadused, mis meie elu rahuldavad, ning puudub iha kallimate aarete järele. Kuid rohkesti on kodanikke, kellele on tähtis koguda aardeid üha juurde, ...

Rõõm Jeesuse tulekust

Lasting,Arvo

Advendiaja teisel pühapäeval süütame ootusaja kaks küünalt. Võrreldes nädalatagusega kasvab valgus kahekordseks. Jeesuse tulek läheneb üha. Lüheneb tema sündimise püha ootusaeg. See kasvatab meis elevust ja rõõmu, aga võib pingestada ka stressi. Kasvab lootus pikkadeks pühadeks, et olla koos omaenda perega, omastega, leiame aega sõpradele. On armas kinkida tähelepanu ja leida ise sooja tähelepanu. Koos põneva külakosti, kinkide ja piduliku meeleoluga ning erilise ...

Maarjamaa-aasta meenutusi Helmest

maarja-aasta2015

Helme Maarja kogudus on teema-aastat «Maarjamaa 800» tähistanud mitmete üritustega. Hea meelega võtsime vastu Maarjakase Seltsi kingitusena maarjakase istiku, mille istutasime pidulikult ja pühalikult Helme kiriku õue maamulda 7. juunil. Samal päeval mälestasime õpetaja Valter Vaasat tema 100. sünniaasta­päeval. Puu istutamist juhendas Maarjakase Seltsi esimees Ivar Sibul. Jutlustas ja maarjakase õnnistas piiskop Einar Soone. Kaasa teenisid praost Marko Tiitus, diakon Enno ...

Issanda saadikute väärikus

Lasting,Arvo

Jh 13:16–20 Tänavu tõstab kirikukalender tihti esile Piibli tekste, kus meid õpetatakse teenima. Kirjakohti, kus õpetatakse ennekõike meie kiriku teenijaid, vaimulikke; kus Jeesus juhendab just oma kahtteist jüngrit. Ka tänases kirjakohas veedab Jeesus suure neljapäeva õhtut koos oma kaheteistkümne jüngriga enne suure reede ristisurma ja annab neile kõige tähtsamad juhised. Just neile kaheteistkümnele jüngrile, kellest peatselt saavad apostlid, koguduste juhid, õpetajad ja ...

Tegus suvi Taageperas koos muusika ja suurmeestega

Taagepera kirikus kuulati suvel väga hea tasemega kontserti, võeti vastu külalisi ja meenutati siitkandist pärit suurmeest. Tallinna rahvusvaheline orelifestival jõudis ka Valgamaale. 1975. a salvestas Hugo Lepnurm heliplaadi «Eesti orelid 9» Taagepera kirikus Ernst Kessleri poolt 1863. a ehitatud orelil. Seekordsel kontserdil 2. augustil mängisid Tallinna kammerorkester ning Hugo Lepnurme õpilased Ene Salumäe, Urmas Taniloo, Pille Metsson, ja Edouard Oganessian ...

Kirik on samas paigas olnud 340 aastat

1674. a, mil Otto von Stackelberg ostis Vaoküla ehk hilisema nimega Taagepera mõisa, lasi ta ehitada endise puust kiriku asemele kivist kiriku. Rahva seas kõneldakse, et härra von Stackelberg sattunud kord merehätta ja vaimust antud talle käsk ehitada kirik. Vene naine ja vene mees kandnud Veskijärvest sõelaga vett. Kuhu viimane tilk kukkus, sinna ehitatud kirik. See paik olnud eestlaste paganausuaegne matusepaik. Lisatakse, et härra Otto von Stackelberg vedanud ise ...

Kokamäe elu Hiinas ja surm sõjapõgenikuna Kanadas

Hendrik Kokamägi (HK) sündis 130 aasta eest 9. mail 1884 Taageperas. Õppis Taagepera vallakoolis, kodust 11 km kaugusel, neli aastat Helme kihelkonnakoolis ja Valga linnakoolis. Käis leeris Valga Peetri koguduses õpetaja Richard Wühneri juures ja sai leeriõnnistuse 27. mail 1901. 1904 kevadel saatis HK palvekirja Soome Misjoniseltsi juhatusele, et teda võetaks Helsingi misjonikooli õppima. Kirjale tuli positiivne vastus paar kuud hiljem. Õppetöö kestis kuus aastat. Kooli ...