Mu silmad

Lk 11:14–23(24–26) Paastuaja edenedes saab mulle taas selgeks nii sageli ära unustatud tõsiasi, et inimene on vilets ja jõuetu oma vaimulikes püüdlustes. Algas kõik ju tegelikult ootuspäraselt hästi. Oli õhtune tuhkapäeva teenistus koos kallite kaaslastega. Pisikese käärkambri aknaaltaril põlesid küünlad. Ahi oli köetud nii tuliseks, et pikalt kätt peal hoida ei kannatanud. Oli vaikust ja vaoshoitud tõsidust. Oli elevust ja rõõmu, et lõpuks ometi on kätte jõudnud ...