Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Pidagem rahusideme kaudu Vaimu antud ühtsust

Täna õhtul helisevad üle maa kogudustes kirikukellad, et mälestada nädala Ukraina territooriumil kestnud sõja ohvreid. Veel Eesti Vabariigi 104. aastapäeva künnisel, rääkimata varasemast ajast, ei suutnud enamik inimesi selliste sündmuste arenguga arvestada. Tuleb nõustuda Eesti presidendi Alar Karise eelmisel laupäeval Vabaduse väljakul toimunud toetusmiitingul öelduga: „Isa ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad pered ...

Tõese info jagamine on oluline

Kolmekuningapäeval said Eesti riigile kuuluva energiaettevõtte kliendid eelmise kuu arve. Kogudused, kelle liikmeskond on väike ja suurte hoonete ülalpidamise kulud suured, ei tea tavapärasest 4–5 korda suuremate kulude puhul, kuidas selles olukorras toime tulla ja kelle poole pöörduda. Riigile kuuluv ettevõte räägib ühte ja otsustajate ringis olevad poliitikud teist keelt. Inimesed on nõutud ja niigi polariseerunud ühiskond ilmutab rahulolematuse märke.  See ...

Meie sisemised piirid

Olen oma nüüdseks 30 aastat kestnud vaimulikutöös külastanud paljusid kodusid, kuid üks pealtnäha tavaline külastus ühe maakoguduse liikme koju pani mind mõtlema piiride tõmbamise ja oma mõttelaadi avardamise teemal. Olin aastaid jalutanud kirikuküla tänaval ja harjunud seda nägema oma vaatenurgast.  Pärast selle teeäärse kodu külastust paistis nii see tee kui kogu küla minu jaoks uues valguses, avarama ja kodusemana. Õppides isiklikumalt ja sügavamalt tundma ühte ...

Igatsedes tingimusteta armastust

1Kr 4:1–5 Kolmanda advendipühapäeva keskne sõnum kuulutab meile Jumala saabumisest oma rahva juurde Jeesuses Kristuses. Advendiaeg tähendab Jeesuse saabumise ootust. Kõige olulisemaks advendiks ehk tulemise ootuseks on see, et Jeesus tuleb oma sõnas, ristimises ja armulauas meie ellu.  Me tohime Jumalat tänada, et ta on meid oma Vaimu läbi kutsunud ja oleme tohtinud oma leeripühal anda tunnistust sellest, kuidas Jeesus Kristus on tulnud meie ellu, kinkides meile ...

Kristus – taeva ja maa Issand

Kirikuaasta viimase pühapäeva teema on nagu selgete piirjoontega kujutis. Selle pildi peamine sõnum on selge, aga samas on see täidetud väga paljude detailidega. Kujutatu keskmes seisab kohtumõistjana Kristus, kelle kogemuseks on olnud tunda inimeste maailmas kannatusi.  Issanda kannatava sulasena riietus ta meie liha ja verega selleks, et alistuda Isa tahtele ja anda end patuste kätte. Ta sündis lapsena vaestesse oludesse, tal polnud püsivat kodu ega paika, kuhu ...

Valvake!

Inimesed soovivad teada, mida toob tulevik. Ka Jeesuse jüngrid soovisid teada, millal nende õpetaja maa peale tagasi tuleb ja millal leiavad aset viimased sündmused. Jeesus räägib oma vastuses märkidest, ta ei vasta otse. Ei ütle, millal konkreetselt kõik see sünnib.  Maailmalõpu kuulutajaid on jätkunud kõikideks aegadeks, erandiks ei ole ka meie rahvastikurände aegne põlvkond. Tajutavalt pöördeliste aegade lähenedes selliste ennustuste arv ilmselt kasvab. Jeesuse ...

Kahe riigi kodanik

Aeg-ajalt kuuleme väidet, et Eestis on riik ja kirik omavahel lahus. Tegelikult ei ole meie maal riigikirikut, kuid riik ja kirik teevad siiski koostööd ning ei peaks olema omavahel konkurendid, kuna kuulekus Jumala ja ilmaliku võimu ees on täiesti erineva taseme küsimused. Riigivõimu esindajal on õigus nõuda talle kuuluvat: makse, tolli, seaduste täitmist, aga Jumalale tuleb anda üle kogu inimene. Inimene on Jumala „raha“, kellele Jumal on talletanud oma näo. Seepärast ...

Usu alused

Oma usu tunnistamine ei piirdu ainult selle sõnades väljendamisega, vaid tähendab uskumist ka oma südamega: „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks“ (Rm 10:9–10). Jumal on end ilmutanud oma Sõna kaudu evangeeliumis. Selle sõna paneb ta meie suule ja südamele. Kristus elab usu kaudu meie südames ja kui ta selles elab, ...

Usuvõitlus

Kristlikust usust saab rääkida alates Kristuse ülestõusmisest. Usk lunastajasse sünnib Püha Vaimu kaudu ja põhineb Jeesuse tegevusel ning eriliselt tema ristisurmal ja ülestõusmisel. Kristlastena ei usu me ühte kirgastunud õpetajasse ja prohvetisse, kelle sõnad ja teod on unustamatud, vaid ülestõusnud ja ligiolevasse elavasse Issandasse.  Evangeelium Kristusest tähendab ka tänapäeval seda, et Jeesus, kes on ülendatud Isa paremale käele, ütleb vaid sõna ja patune ...

Jeesuse saadikud

Alati ei ole oluline, kui palju inimesi mingit ülesannet täidab, vaid see, millise kvaliteediga või pühendumisega oma tööd tehakse. Kogudustesse kuuluvaid kristlasi on meie maal ligikaudu kolmandik nii riigi kui kohaliku paikkonna elanikkonnast, aga selle juures on oluline, milline on nende pühendumus ja valmisolek oma kutsumust teostada. Kristlastena teame, et me ei pea lootma üksnes oma võimalustele, vaid Jumal varustab meid vajalike armuandidega. Vanast Testamendist ...

Igapäevane leib

Paljud inimesed arvavad, et nende vajadused on seotud nähtavate lahendustega. See eeldus on olnud ka kõikidel aegadel võimule pürgijate kiusatuseks. Vaikimisi eeldatakse, et inimesed on valmis toetama neid, kes rahuldavad nende esmavajadused, et ise ei peaks elus toimetulemiseks palju vaeva nägema. Seda ei saa inimestele ka ette heita, kuna Jeesuski tunti ära ja hakati põdejaid kandma sinna, kus teda kuuldi olevat. Imed ja tunnustähed polnud kindlasti Jeesuse kuulutuse ...

Suurim käsk

Lahkumisi on elus alati, kuid me loodame, et elutee viib meid taas kokku. Kellegi viimne lahkumine tekitab mahajääjates kurbust. On aga lahkumist surmaks ja lahkumist eluks. Kohtumine Kristusega oma eluajal toob meile surmas kaasa lahkumise eluks, kuna inimene, kes on seotud elu endaga, ei jää viimselt surma, vaid Jumala meelevalda. Pojale on antud meelevald nii taevas kui maa peal. Tema on elu ja surma Issand. Seepärast on oma elu sidumine ja temaga lähedases lauaosaduses ...

Kristlase vabadus

Jeesus teeb vahet Jumala käsu ja inimeste pärimuste vahel. Jumala käsk on midagi, mis ei kaota oma aktuaalsust vaatamata muutuvale ajale.  Meile on kodanikuvabaduse kõrval oluline ka ristiinimese vabadus, kuid mõtestame seda valesti, kui mõistame seda vabadusena Jumala käskudest, kuna need tunduvad vanamoelised ega sobi enam hästi meie elukorraldusega. Traditsioon on väärtuslik, aga mitte selline, mis hoiab jäigalt kinni olnut, arvestamata käesolevat, vaid alusena, ...

Jeesus annab elu

Jumal on meid päästnud ja kutsunud. Ta ei ole seda aga teinud selle põhjal, mida meie endast kujutame, vaid omal vabal soovil ja otsusel. Soov meid surmast päästa ei ole Jumalale ootamatult meelde tulnud, vaid ta kavandas seda juba siis, kui aega polnud veel loodud. Evangeelium on sõnum elu võidust surma üle, mis muudab ka meie surelikud ihud elavaks Kristuse ülestõusmise läbi surnuist. Jumal on ilmutanud meile oma õigust, mis Pauluse sõnade järgi tuleb Jeesusesse ...

Jumala hoolitsus

Viimasel nädalal on poodides märgata suuremat sagimist. Asju omandades ei omanda inimene pelgalt eset või kaupa, vaid samas ka tubli koguse enesekindlust. Väärale alusele rajatud enesekindlusest soovib Jeesus enda järgijaid vabastada. Maiste varade asemel on targem koguda varandusi taevasse „kus koi ega rooste ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta“.  Tänapäeva inimesele ei ole kindlasti üleliigne õpetada pühakirjakohast tõde Jumala hoolitsusest. ...