Olen viimasel ajal esitanud endale või mõnele kaastöölisele tahtmatult küsimuse, miks on ühte konkreetset linna tabanud järgemööda ootamatud sündmused, millel on otsene mõju nii inimeste vaimsele kui füüsilisele tervisele. Nendeks sündmusteks on olnud koroonakriisi puhkemine, pikaaegsete elektrikatkestuste ja joogivee saastumise valusad tagajärjed. Üheks võimalikuks vastuseks on see, et paraja elanike arvuga ja teistest selgelt eristatav piirkond on kogu Eesti väike mudel, ...

1949. aasta 25. märtsist kuni 28. märtsini leidis aset Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi massilisim terroritegu Eesti kodanikkonna vastu. Nelja ööpäeva jooksul võeti relvastatud valve alla ja laaditi Siberisse saatmiseks rongidele üle 20 700 Eesti inimese, sadu inimesi saadeti hiljem Siberisse järele ja sadu sündis asumisel. Noorim küüditatu oli teadaolevalt kolmepäevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim 85aastane Maria Räägel Abja vallast. Apostel Paulus kirjutab ...

Möödunud pühapäeva heitlik, kord lumesajune ja siis taas pilve tagant päikest paista lubav ilm ilmestab hästi neid mõtteid ja tundeid, mis valdasid inimesi riigikogu valimiste viimasel päeval ja hilisõhtusel tulemuste ootamise ajal. Pühapäeva ulatunud häälekas valimiskampaania ning parklaid ja teeääri palistavad üleelusuurused plakatid muutusid viimastel nädalatel ilmselt paljudele taustamüraks, nii et mõnigi inimene ohkas tahtmatult, et nüüd lõpuks ometi saab see kõik ...

Mt 16:21–23 Kui Jeesuse maapealne teekond hakkas lõppema, algas nii tema kui jüngrite jaoks uus periood. Üheks selle pöördepunktiks kujunes hetk, mil Peetrus tunnistas Jeesust Kristusena. Messia saabumist oli sellel maal oodatud juba aegade algusest, kuna terve maailm oli pattulangemise kaudu antud surma ja patu orjusesse. Selle tõsiseim tagajärg oli igavene lahutatust Jumalast.  Ometi ei soovi Jumal, et ükski inimene satuks hukatusse. Jeesuse enda kõrval oli ...

Hommikul, mil ajalehe Eesti Kirik paberväljaanne jõuab lugejate lauale, on Tartu ülikooli ruumides kogunemas teist päeva EELK vaimulike konverents, mille arutluse all olevad teemad on võetud kokku sõnaga „tervist!“  Kui omaaegsete Tartus toimunud usuteadlaste päevade eeskujul kogunesid kirikuõpetajad taasiseseisvunud Eestis mitmeid aastaid, järjepidevust silmas pidades, kunagisest Tartu toomkirikust ümber ehitatud ruumides, siis hilisematel aastatel on nüüd juba ...

Sellel aastal on jõulude ootuse ehk advendiaeg tulnud teisiti. Kirikutes, küla- ja linnaväljakutel, koolides ning kodudes on süüdatud esimene advendiküünal. Erinevalt paarist varasemast aastast, mil rahvarohkeid kogunemisi toimus vähem, on peatselt saabuvate jõulupühade ootajate hulgas mitmeid Ukraina sõjapõgenikke ning meie endi kaasmaalasi, kelle pühadeootust varjutab mure kätte jõudva talvega seotud toimetuleku pärast. Kümnetes protsentides tõusnud elukallidus ja ...

Alanud nädal on toonud endaga kaasa mitu olulist muudatust, mis ühel või teiselt moel mõjutab meie igaühe elu. Kuna enamiku töötavate inimeste puhkused saavad läbi lõikuskuu viimaste päevadega, ei kurvasta ilmselt paljud selle üle, kui lõunamaiselt kõrged õhutemperatuurid on tänaseks vahetunud meile harjumuspärasemaga.  Homme, 1. septembril alustab Eesti üldhariduskoolides uut õppeaastat üle 150 000 õpilase. Uue õppeaasta puhul avab oma uksed ka kaksteist ...

Täna õhtul helisevad üle maa kogudustes kirikukellad, et mälestada nädala Ukraina territooriumil kestnud sõja ohvreid. Veel Eesti Vabariigi 104. aastapäeva künnisel, rääkimata varasemast ajast, ei suutnud enamik inimesi selliste sündmuste arenguga arvestada. Tuleb nõustuda Eesti presidendi Alar Karise eelmisel laupäeval Vabaduse väljakul toimunud toetusmiitingul öelduga: „Isa ja vanaisana, lihtsalt inimesena on mul hingematvalt valus näha, kuidas Ukrainas lähevad pered ...

Kolmekuningapäeval said Eesti riigile kuuluva energiaettevõtte kliendid eelmise kuu arve. Kogudused, kelle liikmeskond on väike ja suurte hoonete ülalpidamise kulud suured, ei tea tavapärasest 4–5 korda suuremate kulude puhul, kuidas selles olukorras toime tulla ja kelle poole pöörduda. Riigile kuuluv ettevõte räägib ühte ja otsustajate ringis olevad poliitikud teist keelt. Inimesed on nõutud ja niigi polariseerunud ühiskond ilmutab rahulolematuse märke.  See ...

Olen oma nüüdseks 30 aastat kestnud vaimulikutöös külastanud paljusid kodusid, kuid üks pealtnäha tavaline külastus ühe maakoguduse liikme koju pani mind mõtlema piiride tõmbamise ja oma mõttelaadi avardamise teemal. Olin aastaid jalutanud kirikuküla tänaval ja harjunud seda nägema oma vaatenurgast.  Pärast selle teeäärse kodu külastust paistis nii see tee kui kogu küla minu jaoks uues valguses, avarama ja kodusemana. Õppides isiklikumalt ja sügavamalt tundma ühte ...

1Kr 4:1–5 Kolmanda advendipühapäeva keskne sõnum kuulutab meile Jumala saabumisest oma rahva juurde Jeesuses Kristuses. Advendiaeg tähendab Jeesuse saabumise ootust. Kõige olulisemaks advendiks ehk tulemise ootuseks on see, et Jeesus tuleb oma sõnas, ristimises ja armulauas meie ellu.  Me tohime Jumalat tänada, et ta on meid oma Vaimu läbi kutsunud ja oleme tohtinud oma leeripühal anda tunnistust sellest, kuidas Jeesus Kristus on tulnud meie ellu, kinkides meile ...

Kirikuaasta viimase pühapäeva teema on nagu selgete piirjoontega kujutis. Selle pildi peamine sõnum on selge, aga samas on see täidetud väga paljude detailidega. Kujutatu keskmes seisab kohtumõistjana Kristus, kelle kogemuseks on olnud tunda inimeste maailmas kannatusi.  Issanda kannatava sulasena riietus ta meie liha ja verega selleks, et alistuda Isa tahtele ja anda end patuste kätte. Ta sündis lapsena vaestesse oludesse, tal polnud püsivat kodu ega paika, kuhu ...

Inimesed soovivad teada, mida toob tulevik. Ka Jeesuse jüngrid soovisid teada, millal nende õpetaja maa peale tagasi tuleb ja millal leiavad aset viimased sündmused. Jeesus räägib oma vastuses märkidest, ta ei vasta otse. Ei ütle, millal konkreetselt kõik see sünnib.  Maailmalõpu kuulutajaid on jätkunud kõikideks aegadeks, erandiks ei ole ka meie rahvastikurände aegne põlvkond. Tajutavalt pöördeliste aegade lähenedes selliste ennustuste arv ilmselt kasvab. Jeesuse ...

Aeg-ajalt kuuleme väidet, et Eestis on riik ja kirik omavahel lahus. Tegelikult ei ole meie maal riigikirikut, kuid riik ja kirik teevad siiski koostööd ning ei peaks olema omavahel konkurendid, kuna kuulekus Jumala ja ilmaliku võimu ees on täiesti erineva taseme küsimused. Riigivõimu esindajal on õigus nõuda talle kuuluvat: makse, tolli, seaduste täitmist, aga Jumalale tuleb anda üle kogu inimene. Inimene on Jumala „raha“, kellele Jumal on talletanud oma näo. Seepärast ...

Oma usu tunnistamine ei piirdu ainult selle sõnades väljendamisega, vaid tähendab uskumist ka oma südamega: „Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse, sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks“ (Rm 10:9–10). Jumal on end ilmutanud oma Sõna kaudu evangeeliumis. Selle sõna paneb ta meie suule ja südamele. Kristus elab usu kaudu meie südames ja kui ta selles elab, ...