Kõik autori postitused

Hea Karjane

See pühapäev kutsub meid mõtisklema tuntuima Taaveti laulu sõnade üle: „Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja“ (23:4). Prohvet Hesekieli suu läbi manitseb Issand Iisraeli karjaseid, andes neile mõista, et teeb lõpu nende karjaseametile, saades ise oma rahva karjaseks: „Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest“ (Hs 34:11). Prohveti kuulutuse kohaselt ütleb Issand end olevat nii hea karjane kui uks lammaste jaoks. Temas on Jumal tulnud ...

Ülestõusnu tunnistajad

Ülestõusmispühade järgse pühapäeva ladinakeelsed nimetused viitavad esmalt ülestõusmispühadel ristitutele, kes on vaimulikult nagu äsja sündinud lapsed. Teine tähendus on, et varases kirikus kandsid ristitud neile ristimisel selga antud valgeid rõivaid päevi, enne kui riietusid uuesti oma tavalistesse riietesse. Pühapäeva piiblilugemised räägivad sellest, et ülestõusnud Jeesus ilmus kahtlevatele jüngritele ja veenis neid oma ülestõusmises. Jüngreid täitis rõõm, kui nad ...

Kristus on surnuist üles tõusnud!

Suure ehk vaikse nädala pühad kulmineeruvad ülestõusmispüha öise või varahommikuse jumalateenistusega. Teist aastat järjest toimub see koguduse töötegijate kitsas ringis, mida võimalusel saavad distantsilt jälgida huvilised. Nädala jooksul vahetub violetne ja must värv valge vastu, kodukirikus seatud armulauast on võimalik osa saada personaalselt ja kirikukellad kuulutavad pühade tulemisest. Tumedates toonides rist, millele mõnes kirikus on kinnitatud Kristuse okaskroon, ...

Aukuninga alandustee

Jeesusega koos lähenes Jeruusalemmale hulk palverändureid, paljudel käes palmioksad.  Rahvas tervitas Jeesust salmidega Taaveti lauluraamatu 118. laulust: Oh Issand, aita nüüd! Oh Issand, lase hästi korda minna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.(25–26) Samade sõnadega tervitati ka Taaveti poega kuningas Saalomoni, kui ta 1000 aastat varem saabus linna muula seljas. Johannes mainib, et Jeesust tervitati Iisraeli ...

Kannatuse pühapäev

Kannatuse pühapäevaga algab kannatusaja keskseim osa, mis kestab suure nädala lõpuni. Pühapäeva evangeeliumis räägib Jeesus jüngritele tähendamissõna viinamäe omanikust, kes satub raskustesse jultunud rentnike tõttu.  Tähendamissõna viinamäe rentnikest kujutab Iisraeli maad, mille Jumal on kinkinud oma rahvale. See räägib prohvetitest, keda Jumal saatis oma rahva juurde otsima sõnakuulelikkuse vilja. See on nagu pilt, mis näitab meile viinamäe isanda ehk Jumala ...

Eluleib

Neljas paastuaja pühapäev on kui eriline peatuskoht, rõõmuallikas paastuaja teekonna keskmes. Peatudes võime tänutundega vaadata seni käidud teele ja koguda jõudu eesoleva tarbeks.  Pühapäeva teema „Eluleib“ viitab Issanda enda ligiolekule pühas õhtusöömaajas, millest osasaamine eriolukorra ajal, mil kirikud on avalikkusele suletud, ei ole enam iseenesestmõistetav. Kui kiusaja tuli kõrbes Jeesuse juurde ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need ...

Jeesus – kurjuse võimu võitja

Selle pühapäeva vanakiriklik teema on inspireeritud Ps 25:15: Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja. Kui öeldakse, et ilu on vaataja silmades, võib sama öelda ka usu kohta. Meie usule ei peaks olema takistuseks see, mida me näeme. Usk näeb nähtamatut ja muudab teiste sõnadega selle, mida teised ei näe, uskuja jaoks tegelikkuseks. Paastuaja kolmanda pühapäevaga on seotud piibli jutustused kurjade vaimude väljaajamisest, mis on seotud ...

Palve ja usk

Paastuaja teise pühapäeva nimetus Reminiscere tuleb psalmist Ps 25:6: Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust. Pühapäeva teema avab meile Jeesuse võitlust pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Selle tegevusega on ennekõike seotud palve ja usk. Pühapäeva evangeelium annab edasi loo sellest, kuidas patune naine võiab Jeesuse jalgu. Naine kastis nuttes tema jalgu pisaratega, kuivatas neid oma juustega ja võidis mürriõliga. Kui me ...

Jeesus – kiusatuste võitja

Paastuaja alguse pühapäevad räägivad Issanda Jeesuse võitlusest pimeduse vägede, patu ja surma vastu. Kannatuse- ehk paastuaega ümbritseb piltlikult selle perioodi sümboliks olev Kristuse okaskroon. Tuhkapäev kuulutab selle võitluse algust. Paastuaja esimene pühapäev kannab ladinakeelset nime Invocavit, mis tuleb selle päeva psalmist 91:15: Ta hüüab mind appi.  Pühapäeva evangeelium räägib sellest, kuidas saatan ahvatles Jeesust loobuma oma kutsumusest, käimaks ...

Avalikust arutelukultuurist

Merille Hommik. Peapiiskop Urmas Viilma avaldas 26. jaanuaril ERRi portaalis arvamusartikli kiriku aruteluküpsusest ja ühtsusest, mis on tõukunud viimasel kümnendil toimunud debattidest inimese seksuaalsuse, paarisuhete ja abielu mõtestamise ümber. Vaimuliku ameti kandjate seisukohast on luteri kirikus valitsenud suhteliselt suur arvamuste vabadus, vastasel juhul ei oleks meil nii palju eriilmelisi kogudusi, mille juhtideks on meie vaimulikud, keda abistavad selleks ...

Meiegi tohime võtta tõsiselt Jumala tõotust

Mk 10:32–45 Jeesus on koos oma jüngritega teekonnal, mis kujuneb talle viimaseks palverännakuks, üles Jeruusalemma. Jeesus oli olnud sellel teel juba alates kirgastusmäe kogemusest ka siis, kui ta pidi selleks läbima merepinnast madalama Surnumere oru. Selle kogemuse valguses kõlavad tähendusrikkalt psalmi 23 sõnad: „Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind“ (Ps 23:4). „Vaata, me ...

Jumala armastuse ohvritee

Pühapäeva ladinakeelne nimi Esto mihi lähtub psalmist Ps 31:3b „ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!“. Meie kirikukalendris kannab see paastuaja eelse pühapäeva nimetust.  Kristlik kirik on kasutanud psalmi 31 õhtupalve osana juba alates algkoguduse päevadest. Selle psalmi sõnadele on andnud Issand ise erilise tähenduse, kui ta kasutas neid ristile ülendatuna oma viimaste sõnade hulgas.„Sinu kätte ma usaldan oma vaimu!“ Jeesuse, aga ka ...

Jumala sõna külv

Teisest paastueelsest pühapäevast on ülestõusmispühadeni 60 päeva, millest tuleneb pühapäeva ladinakeelne nimi Sexagesima. Jeesuse-aegse Iisraeli põllud olid omal ajal sama kivised ja vahelduva viljakusega, nagu ka Lääne-Eesti saarte põllumaad, kus põlluharimise kõrval tuli igapäevast leiba teenida lisaks ka kalalkäimise ja käsitööga. Tõhusama maaharimise ja väetiste kasutamise eelsel ajal tuli palju põllutöid teha koduloomade või oma käte jõul. Tulemus sõltus nii põllumaa ...

Teenimatu arm

Selle pühapäevaga algab veidi enam kui kaks nädalat kestev paastueelne aeg. Alates eelmisest aastast on lükatud mitmed suursündmused, mis eeldavad pikka ettevalmistusaega, alanud aastale. See on asetanud paljud inimesed olukorda, kus nad peavad oma tähelepanu eesolevale keskendama, teadmata, kas üks või teine sündmus siiski toimub. Nõnda on lood olümpiamängude või ka kiriklike sündmustega. Valdavalt leiavad need aset suvel, aga ettevalmistus on nendeks kestnud kaugelt ...

Jeesus äratab usule

Jeesuse maapealse elu Kapernauma perioodil tungles inimesi tema juurde kõikjalt. Sõna jõudis inimesteni, sõna puudutas ja tervendas neid. Jeesuse sõnal oli meelevald. Hetk tagasi oli ta palavikust tervendanud jünger Siimoni naise ema, olles tema kodus külaskäigul. See on tekitanud suurt huvi ja haiged panevad oma viimse lootuse talle. Inimesed tahavad näha imesid, Jeesus tahab näha inimesi. Tema juurde on vaid üks tee: usu Issandat Jeesust, siis sa saad õndsaks! Usk ei ...