Kõik autori postitused

Kristlusest ja kapitalismist 4. osa

4. Klassikalistes vaidlustes majanduse üle domineeris niisiis arutelu hea ja kurja teemal ning filosoofilis-eetiline diskussioon oli majanduse üle mõtlemise lahutamatu osa. Praeguseks on teatud põhimõtetest nagu pidurdamatu majanduskasv, isereguleeruv turg jms saanud väärtused, mida mõnel pool justkui ei tohikski küsimärgi alla seada ilma „äärmusvasakpoolseks“ või „kommunistiks“ tembeldatud saamata. Ometi peaks olema võimalus pidada elutervet debatti selle üle, kuhumaani ...

Kristlusest ja kapitalismist 3. osa

3. Tänapäeva olulisimaks pseudoreligiooniks peetud kapitalism ja tema toimimisstruktuurid peaks kuuluma kristlike mõtlejate huviorbiiti (vrd lunastusõpetus tarbimise läbi ning usk pidevasse progressi ja majanduskasvu, mis viib ühel päeval kogu maailma materiaalsesse küllusse – paradiisi). Seni, kuni kapitalism on tööriist ning tal ei lasta saada valitsejaks, vaid kontrollitakse tema toimemehhanisme, võib ta olla sedalaadi tööriist, mis ei ähvarda kujuneda ebajumalaks ...

Kristlusest ja kapitalismist 2. osa

2. Tõsi, arusaam, et valitseb seos edu või laiemas mõttes „korda läinud elu“ (Gen 39:2) ja Jumalale meelepärase elu vahel, oli omane juba juutlusele. Vanas Testamendis rõhutati aga, et selleks, et edu oleks Jumala õnnistuse näitajaks, peab ta olema saavutatud õiglaste vahenditega ning mitte vaese kehvemat positsiooni ära kasutades (vrd hoiatusi Ex 22:24–26) – vastasel juhul ähvardatakse reeglina hoopis karistusega, mis edu ja jõukuse ära võtab. Lisaks seatakse Iiobi loos ...

Kristlusest ja kapitalismist 1. osa

Me elame ajal, mil maailma 26 rikkaima inimese varandus on sama suur kui 50%-l maailma elanikkonnast ehk 3,5 miljardil inimesel kokku; mil summa, mida UNICEF vajab terve oma ülemaailmse humanitaarabisüsteemi ülalpidamiseks, on väiksem kui Coca-Cola kompanii globaalse turunduse eelarve samaks aastaks; mil rahvusvahelised kompaniid tegelevad üle maailma nn maade krabamisega (ingl land grabbing) ehk selle võõrandamisega kohalikelt põliselanikelt. Hinnanguliselt võõrandati 21. ...

Ülevaade Euroopa Kirikute Konverentsi selleaastasest assambleest

Eestlased Novi Sadi täiskogul. Vasakult: Tauri Tölpt (EAÕK), Hanna Maria Salong (EELK), Triin Salmu (EELK), Helle Liht (Euroopa Baptistiföderatsioon), metropoliit Stefanus, Anne Burghardt (EELK), Ruudi Leinus (EKN). Erakogu 30. maist 6. juunini toimus Serbias Novi Sadis Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) täiskogu ehk assamblee, millest oli allakirjutanul au Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) esindajana osa võtta. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut (EAÕK) esindas ...

Luterlased ja katoliiklased meenutavad ühiselt reformatsiooni 500. aastapäeva

Käesoleva aasta 31. oktoobril leiab aset ajalooline sündmus – paavst Franciscuse ja Luterliku Maailmaliidu (LML) juhtide Martin Junge ja Munib Younani osavõtul meenutavad luterlased ja katoliiklased Rootsis Lundi katedraalis toimuval ühispalvusel reformatsiooni 500. aastapäeva. Palvusele järgneb diakooniale ja sõdades kannatanute abistamisele keskenduv üritus Malmö staadionil, mille kujundamisele on kaasa aidanud LMLi maailmateenistuse osakond ning Caritas Internationalis. ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 4. osa

4. Juba mõnda aega on reformatsiooni aastapäeva ettevalmistamisele mõeldud ka LML-i Genfi keskuses. Kavandatud tegevuste spekter on lai: luterlikku teoloogiat käsitlevast internetikursusest ning luterliku (resp. laiemalt evangeelse) teoloogia ja teiste teoloogiliste traditsioonide vastasmõju käsitlevast oikumeenilisest konverentsist kuni ülemaailmse «noorte reformeerijate» võrgustiku rajamise, 2017. a assamblee ja usupuhastuspüha jumalateenistuste, aga ka oikumeeniliste ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 3. osa

3. «Loodu pole müügiks» – kuivõrd inimene on loodu osana teemaks juba teises punktis, keskendub siin tähelepanu eeskätt ülejäänud loodule. Nord Streami gaasijuhtmest nafta pärast alustatud sõdadeni – see teema sunnib mõtlema selle üle, kuidas on inimesed täitnud neile antud ülesannet olla loodu haldaja ning kas me ikka oleme valmis elama «kõik on müügiks» loosungi tagajärgedega. Peale nimetatud teema ja alateemade soovitas LML 2017. a reformatsioonijuubelit tähistades ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 2. osa

2. Samale järeldusele jõuab ka Luterliku – Rooma Katoliku Ühtsuskomisjoni poolt koostatud teos «Konfliktist osaduseni» (From Conflict to Communion), mille eestikeelne tõlge valmib 2014. a. Teose sissejuhatava osa esimeses paragrahvis öeldakse: «[Luterlased ja katoliiklased] tunnistavad, et seda, mis neid ühendab, on rohkem kui seda, mis neid lahutab: eelkõige on selleks ühine usk Kolmainu Jumalasse ja Jeesuses Kristuses asetleidnud ilmutusse, nagu ka õigeksmõistuõpetuse ...

Luterliku reformatsiooni 500. aastapäev ja Luterlik Maailmaliit 1. osa

1. 2017. a möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud iseseisva kiriku rajamine, ei jäänud luterlik kirik siiski sündimata – viimselt ka sellepärast, et Lutheri järgijad rooma-katoliku kirikust välja arvati. Luterliku reformatsiooni käigus tõsteti kuulsate sola’de (ld «üksnes») kaudu taas keskmesse pühakiri, usk, Jumala arm ja Kristus: sola scriptura, sola fide, sola gratia, solus Christus. Samas tõi reformatsioon kaasa ...

Kristus kaitseb meid puhtast armastusest

Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest. Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma ...

Jumal pakub meile oma arusaama

2Kn 5:1–15 Naamani tervenemise lugu annab kuhjaga mõtlemisainet. Võimas Süüria väepealik, kes on tänu oma vallutustele kuninga soosik, oleks küllap heal meelel valmis nii mõnestki sõjalisest võidust loobuma, kui tal õnnestuks saada võit oma haiguse üle. Tema meeleheide on nii suur, et ta on valmis kui õlekõrrest kinni haarama igast ravivõimalusest, mis tõotab paranemist. Need, kes on ise või kelle lähedased on raskelt haiged olnud, teavad, kuidas ühel hetkel võib tekkida ...