Kõik autori postitused

Elu kui palverännak

Merillelt38

Sügisesse suubumine on minu jaoks alati kuidagi sisekaemuslik, sundides tegema mingeid alateadlikke kokkuvõtteid möödunud aastast. Tõsi, suur osa aastast on veel ees, kuid mingi hingeline raugemine algab siiski mu meelest kusagil looduse kollakate varjundite tekkimise piirimail. Minu selle aasta senist tagasivaadet võib kokkuvõtvalt nimetada üheainsa sõnaga: palverännak. Nõnda, nagu see mul algas apostel Pauluse jälgedes Maltal, jätkus neitsi Maar­ja jälgedes Prantsusmaal ...

Hakkama saades luterlike jõududega

Mul on hea meel, et osa noori mehi, ajateenijaid Kuperjanovi pataljonis sai küpseks selleks, et jätkata oma teed väljaspool „aeda“ nii reservarmeelaste kui kristlastena: ristimis- ja leeritalituseni jõudsime täpselt 24 tundi enne esimeste sõdurite lahkumist. Tihe väljaõpe, allüksuste erinev elurütm, napp vaba aeg ning paljud muud tegurid tingivad igal aastal leerikursuse kokkukuivamise, kuid seda enam on hea meel nende üle, kes lõpuni välja veavad. Ma usun, et kui mitte ...

Vabariigi aastapäeval Pauluse jälgedes

Tulihingelise patrioodina oli  üsna raske leppida teadmisega, et viibin meie vabariigi eriti olulisel aastapäeval hoopis keset Vahemerd. Kui mulle ja mu kursusevennale juba sügisel ettepanek tehti, et veebruaris kolm nädalat Maltal kokakoolis õppida, siis eriti ei kõhelnud ning pisut üllatunud „miks ka mitte“ libises üsna kergelt üle huulte. Ent kui eemalviibimise kuupäevad konkreetsemaks said,  hakkas süda ikka valutama. Sisimas kripeldas tunne, justkui reedaksin oma ...

Elukestev õpe – julgen soovitada

Mõnikord juhtub, et alustad suurest tuhinast kantult mingi uue ettevõtmisega, maalides oma vaimusilmas pilte edulugudest, uutest suhtlusallikatest ning rikastavatest kogemustest. Mõnikord juhtub ka seda, et suur tuhin vaibub oodatust kiiremini ning paneb mõtlema selle üle, kas ettevõtmine oli ikka tingitud soovist milleski paremaks saada või oli tegemist lihtsalt järjekordsete eneseotsingute uue katsetusega. Just seetõttu kõhklesin pikalt, enne kui viisin kevadel paberid ...

Võtavad palveks mütsid peast

Anna-Liisa Vaher

Sõdurite truudusetõotuse tseremoonia korraldamine nõuab sama tugevat meeskonnatööd ja üksteise mõtete lugemist, nagu seda eeldab ka meie igapäevatöö. Lihtsalt rõhuasetus on teine: iga samm on mõõdetud, iga sõna ja liigutus paika sätitud. Vormikäise takjakinnituselt tuleb ära korjata kõik sinna takerdunud samblatükid ja kuuseokkad, saapad tuleb päriselt ka ära viksida, mitte kiirelt vastu teise jala püksisäärt hõõrudes. Sõdurid harjutavad vande andmist ja marssimist ...

Meie ülesanne on püsida usalduses

Anna-Liisa Vaher

Ehkki Jeesus oli juutide silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse, et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?“ Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud: „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.“ Seda ütles Jesaja, sest ta nägi ...

Ajalooline mälu

Mõtted liiguvad juba ammu vabariigi ümmarguse sünnipäeva radadel, sest auväärsesse ikka jõudmise väärikas tähistamine nõuab alati pisut pikemaid ettevalmistusi. Sada aastat on terve sajandi jagu sündmusi, mida lihtsalt korralist kartulisalatit haugates kokku võtta ei ole võimalik. Õnneks on meie hulgas veel inimesi, kes on sama vanad kui vabariik. Need inimesed moodustavad oma mälestuste- ning kogemustepagasiga aluskalju meie riigile, meie ajaloolisele mälule. Võrus elab ...

Väärtustele kindlaks jäämise hind

Anna-Liisa Vaher

«Kuni pole maetud viimane sõdur, seni kestab sõda,» mõtlen neile sõnadele, kui ühel augustikuu õhtul koos mõne kaasvõitlejaga koondume, et umbkaudugi tuvastada järjekordne teadaolev metsavenna matmispaik. See kiiruga loodud välihaud asub minu naabrimehe õues, vana ning ammu algosakesteks pudenenud küüni põranda all. Kunagist abihoonet tähistab praegu vaid mõni üksik maakivi, mis müüridest alles jäänud. Endine küünipõrand on aastakümneid kaetud rohelise ning hoolikalt ...

Hea, et midagi on maailmas püsivat

Anna-Liisa Vaher

Tartu ülikooli peahoonesse astudes on alati tunne, nagu siseneks ajamasinasse: lõhn on sama, ukselingid, käsipuud ja mingi seletamatu vaim on sama. Ja midagi on ka eelnevast erinevat. Muutunud on justkui iseenda sisekaemuslik pilt oma viibimisest sellises kohas nagu ülikooli peahoone. Omal ajal laekusin usuteaduskonna sisseastumisvestlusele peaaegu gümnaasiumipingist, nagu enamik mu kursusekaaslasi. Konkurss oli kaks inimest kohale ja meid võeti koos eelarveväliste ...

Kujutluspildist loobumise hind

Läti kiriku sinodi äsjane lõplik otsus naiste mitteordineerimisest ei tekitanud minus enam mingeid erilisi emotsioone. Eks ole meie lõunanaabrid ennegi teinud kardinaalseid otsuseid, mis tulevikuperspektiivi arvestades erilist kindlustunnet ei sisenda: kasvõi näiteks kohustusliku ajateenistuse kaotamine, millel on just väikeriikide kaitsevõimes väga oluline roll. Eestis on heitlustest hoolimata kummalisel kombel säilinud mõlemad praktikad, justkui eristudes jälle Balti ...

Mõttest algab maailm

Lume sulamine tekitab alati kerget õudust, kui senise puhta ja rikkumata pinna alt hakkab vähehaaval välja ilmuma seal seni varjul olnud rämps ning segadus. Sügisene ehituspraht, vana oksarisu, kõdunenud puulehed ja veel igasugu nodi, mida justkui oleks keegi käinud salamisi sinna lume alla sokutamas. Enamik leidusid üldjuhul ei rõõmusta, kuid teinekord võib rämpsu seest nii mõnigi ootamatu pärl pinnale kerkida. Talvel sai kõrvalhoonest hunnik vana mööblit ja muud prahti ...

Jumal kui sõber, kes mõistab, andestab ja talub

Jumala peale tige olla on lihtne. Ka kõige argisemates ning triviaalsemates olukordades on võimalik läkitada tema suunas emotsioonidest särisevaid etteheiteid. Alates olmeprobleemidest, lõpetades eksistentsiaalse ängiga. Lihtne on heita tema õlgadele vastutus porri kinni jäänud auto või lekkiva kraani pärast, sest keegi peab ju süüdi olema. Keegi peab süüdi olema ka meie keeruliste inimsuhete puntras ja eriti selles, kui justkui mõne sõrmenipsuga kaob me kõrvalt mõni hea ...

Kuperjanovis algas sügis teisiti

23. septembril külastasime talvise kutse ajateenijatega Võru haigla õendusabikeskuse hooldekodu, et tuua rõõmu vanurite argipäeva ning pakkuda ka sõduritele teistmoodi kogemust. Uue kutse saabumise ootuses viibides on väljaõppe osa drillseersantide jaoks veidi kahanenud: tehakse ettevalmistusi uute ajateenijate tulekuks ning tegeldakse muude administreerivate ülesannetega. Kui suuremad ettevalmistused tehtud, tekkis kerge ajaline aken, mida otsustasime kasutada ...

Harimine on elukestev

Pikalt söötis olnud põllu harimine on omamoodi väljakutse: künda, äestada, vaod ajada, külvata, kasta, rohida … Iseenesest ei midagi uut, ent sellise põllu hingamine on ikkagi teine: ta peidab endas igasugu trotsi täis juuri, mis ei allu korraldustele ja füüsilisele jõule ning mis ajavad endast uusi võrseid hõrgu porgandi või kurgi kõrvale niipea, kui selja keerad. Tal on umbrohust puntraks pusserdatud kerasid ja mättaid, mida võib korjata lõpmatuseni. Ta poetab enda ...

Kuidas ma kaevikust kiriku leidsin

Äsja seljataha jäänud kaplaniteenistuse 20. aastapäeva sündmused panevad ajas tagasi vaatama ning olnut hindama. Nii otsisin välja oma vana päeviku aastast 2002, mil osalesin kap­lanite orientatsioonikursusel järjekorranumbriga 7. Kolmanda ülikooliaasta kevadeks olin jõudnud punkti, kus õpingud kasvasid üle pea ning tuleviku osas ei näinud valitud erialal erilisi valguskiiri. Ja siis tabas värske pahvakuna mu teadvust peahoone seinal olev lakooniline teade kursuse algamise ...