30. augustil leidis Tallinnas aset tänuväärne kodanikualgatus – Elu Marss sündimata laste kaitseks, millest võttis osa sadu inimesi ning kus sõna sai ka peapiiskop Urmas Viilma. Samal päeval ilmus temalt ERRi portaalis ülevaatlik ja tasakaalukas kirjutis „Provokatsioonikatse abordi teemal“, mida soovitan kõigil lugeda. Peapiiskop leiab, et üldtuntud probleemidele juhitakse sageli tähelepanu radikaalsete meetoditega, kuid õigem on seda teha lugupidamisega vestluspartneri ...

Saabuv nelipüha suunab mõtte loova Vaimu ja vaimuühtsuse olulisusele. Kirikute koostöö ja oikumeenia on alati olnud üheks inimkonna vaimukevade kuulutajaks. Nelipühasõnum teeb elusamaks, ühendab ja innustab. Mäletan, millise elevusega võisin 70ndatel kogudusele ette lugeda Kirikute Maailmanõukogu nelipühaläkituse, millele olid alla kirjutanud peasekretär Philip Potter ja aupresident Willem Visser ‘t Hooft. Suletud ja vaenulikus ühiskonnas oli see elavaks sidemeks üleilmse ...

Nõnda on Eesti Kirikute Nõukogu sõnastanud käesoleva aasta teema. Peagi on oodata sellekohast üleskutset. Teema on ühtaegu aktuaalne, keeruline ja kõikehõlmav, ulatudes kuritegelikust hoolimatusest keskkonna suhtes kliimapaanika ja ökofašismini, altruismist ja ligimesearmastusest vägivalla ja vihkamiseni. Mis aitaks kujundada vastutustundlikke ja inimväärseid suhteid? Kui mõtleme kitsamalt loodushoiule, tuleb tunnistada, et ökoloogilise kriisi juured peituvad uusaja ...

Kimbatus Mida suuremaks muutub teadmiste saar, seda pikemaks venib rannajoon – kokkupuude tundmatuga. Sellise pildiga on ikka kirjeldatud meie kimbatust maailma tajumisel. Kas peaksime „sealpoolsuse“ sootuks unustama, loobuma peksmast peaga vastu saladuste langematut müüri? Kuid kas suudaksimegi end tagasi hoida? Kas see on üldse võimalik? Juhan Viidingu valulik luuletus „Ööliblikas, su tung on imeline“, mis kõneleb hinge vääramatust püüdest teispoolsuse poole, sunnib ...

Kirikuaasta lõpuga saab läbi ka Eesti Kirikute Nõukogu poolt Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja kuulutatud teema-aasta „Eesti usk“. Aeg on teha kokkuvõtteid ja mõelda, mida teema-aasta tuleviku tarvis meile kaasa andis. Esimese tähelepanekuna meenutan, et „Eesti usk“ osutus otsekui krooniks eelnevatele ühiselt tähistatud suurjuubelitele „Kaheksa sajandit Maarjamaad“ ja „Reformatsioon 500“. Nende teemade kokkukuuluvus ja mõju tänapäevale aitasid selgitada ka Eesti ...

Armsad EELK vaimulikud, asutuste juhid, koguduste kaastöölised ja liikmed – vennad ja õed Kristuses! Oktoobrikuu viimane pühapäev (27.10.19) on meie kirikus misjonipüha. See paneb küsima, mis on meie ülesandeks ja missiooniks. Vaevalt saab inimelu olla mõttekas ja viljakas ilma sellise orientiirita. Ka ühiskonnas otsitakse aina suurt sihti, rahvast ühendavat eesmärki – olgu selleks majandusedu, tugev kaitsevõime või oma keele ja rahvuse säilimine. Mis on selliseks sihiks ...

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) nagu ka Kirikute Maailmanõukogu sümbol on laev. Laeva liikumisest annab märku kiiluvesi. Sõita kellegi kiiluvees tähendab täiendavat turvalisust ja võimekust. Juba kolm aastakümmet on Eesti kirikud ja usuühendused võinud arvestada EKNis tehtavaga, saada osa selle koostöö viljadest. Kolmkümmend aastat on piisavalt pikk aeg, et kinnitada kunagise asutamisotsuse õigsust ja organisatsiooni vajalikkust. Mitmekülgsed partnersuhted riigiga, paljud ...

Aeg on meenutada, et Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja kuulutatud teema-aasta „Eesti usk“ jätkub ka tänavu. Millistes suundades seda edasi arendada, millele tähelepanu pöörata? Sada aastat tagasi toimus veretöö Tartu Krediidipanga keldris, kus hukati ka mitu vaimulikku, nende seas õigeusu piiskop Platon. See seab üheks alateemaks „Eesti usk ja veretunnistajad“. Sajand täitub ka esimeste kirikuelu puudutavate Eesti Vabariigi õigusaktide vastuvõtmisest, mistõttu on põhjust ...

Läheme vastu igavikupühapäevale, mil mõeldakse Kristuse taastulekule ja viimsele kohtule. Neile, kes maises elus on olnud ustavad majapidajad, tõotatakse, et „nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa“ (Ilm 5:10). Kas oleme selleks valmis? Kuidas oleme toime tulnud iseenda ja oma ühiskonna elu korraldamisega? Kristlane on üheaegselt kahe riigi, maise ja taevase kodanik. Jeesus käsib anda keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale. Ta kinnitab, et ...

Eesti Kirikute Nõukogu on 5. septembril saatnud Riigikogu 2019. aasta valimisteks valmistuvatele Eesti erakondadele kirja oma ettepanekutega, paludes kaaluda nende lülitamist erakonna valimisprogrammi. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) väljendab oma heameelt selle üle, et EKN ja Eestis tegutsevad usulised ühendused on olnud viimase 30 aasta jooksul kaasatud nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsuse poolt seadusloomesse ning koostöö riigi ja kirikute vahel on väljendunud väga ...

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus nelipühade ja teema-aasta „Eesti usk“ alguse puhul Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased, vennad ja õed! Meie rahvas on soovinud ja suutnud olla vaimult suur. Olulise panuse sellesse on andnud Vaim, mille tulekust inimeste juurde tunnistab ristiusk ja kõneleb nelipüha – ärkamise, elujõu ja osaduse väljendus. Jumala elustava Vaimu lätted voolavad läbi ajaloo, luues uut ja ilusat, andes julgust ja tulevikulootust. Sarnaselt nelipühapäevale, ...

Motiivid, mille tõttu keegi kirikut jaatab, on erinevad, kontrollimatud ja ebaolulised, nendib Andres Põder. Oluline on, et kiriku uks püsib kutsuvalt avatud. Liina Raudvassar Eesti Kirikute Nõukogu on valinud käesolevaks ja järgmiseks aastaks teadlikult intrigeeriva teema „Eesti usk“. Kas, kellele ja millisel alusel võiks üldse sellise tiitli anda? Pigem on tegu üleskutsega järele mõelda eestlaste usuelu üle, et saada teadlikumaks oma usulistes suundumustes. Usu all mõistan ...

In memoriam Andres Taul Pildid, mis tulevad silme ette peapiiskop emeeritus dr Andres Tauli meenutades, pärinevad minevikust, tema enda mälestustest: poiss Saksamaa põgenikelaagris kasti otsast kaaslastele jutlust ütlemas. Ja edukalt, sest lastesumm aina kasvas. Või koos õega kirikuuksel laululehti jagamas, tajudes, kui tähtsasse ülesandesse ta on kaasatud. Legendaarse praosti Jaak Tauli pojana tuli Andresel taluda vintsutusi, mida sõda perele kaasa tõi: põgenemine ...

Sõna „usk“ tähendus on lai. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ütleb, et see on „kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist“ ja „veendumus milleski, mida ei saa tõestada“. Viimane hõlmab usku mingi jumaliku või üleloomuliku võimu olemasolusse, kindlustunnet kellegi või millegi suhtes ning veendumust mingi soovi täitumises – lootust. Nõnda on usk üheks alust rajavaks mõisteks, sest mis abi oleks teadmistest, asjadest ja inimestest, kui me nendesse ei usuks. Eesti ...

Jk 1:2–6 Mäletan, kuidas juhilube taotledes esimesel sõidueksamil põrusin. „Pea kinni!“ kamandas eksamineerija. Kui olin auto teeserva tõmmanud, järgnes küsimus: „Kas sa ei näinud, et siin oli peatumiskeelu märk? Maksavad liikluseeskirjad, mitte see, mida autos räägitakse!“ Tõsi. Sarnaselt rõhutavad apostlid, et „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“ (Ap 5:29). Me ei ela ohutus ja isoleeritud maailmas. Me ei ole täiuslikud ega valmis. Alati seisame valikute ees, ...