Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) nagu ka Kirikute Maailmanõukogu sümbol on laev. Laeva liikumisest annab märku kiiluvesi. Sõita kellegi kiiluvees tähendab täiendavat turvalisust ja võimekust. Juba kolm aastakümmet on Eesti kirikud ja usuühendused võinud arvestada EKNis tehtavaga, saada osa selle koostöö viljadest. Kolmkümmend aastat on piisavalt pikk aeg, et kinnitada kunagise asutamisotsuse õigsust ja organisatsiooni vajalikkust. Mitmekülgsed partnersuhted riigiga, paljud ...

Aeg on meenutada, et Eesti Kirikute Nõukogu poolt välja kuulutatud teema-aasta „Eesti usk“ jätkub ka tänavu. Millistes suundades seda edasi arendada, millele tähelepanu pöörata? Sada aastat tagasi toimus veretöö Tartu Krediidipanga keldris, kus hukati ka mitu vaimulikku, nende seas õigeusu piiskop Platon. See seab üheks alateemaks „Eesti usk ja veretunnistajad“. Sajand täitub ka esimeste kirikuelu puudutavate Eesti Vabariigi õigusaktide vastuvõtmisest, mistõttu on põhjust ...

Läheme vastu igavikupühapäevale, mil mõeldakse Kristuse taastulekule ja viimsele kohtule. Neile, kes maises elus on olnud ustavad majapidajad, tõotatakse, et „nad hakkavad valitsema kuningatena üle ilmamaa“ (Ilm 5:10). Kas oleme selleks valmis? Kuidas oleme toime tulnud iseenda ja oma ühiskonna elu korraldamisega? Kristlane on üheaegselt kahe riigi, maise ja taevase kodanik. Jeesus käsib anda keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale. Ta kinnitab, et ...

Eesti Kirikute Nõukogu on 5. septembril saatnud Riigikogu 2019. aasta valimisteks valmistuvatele Eesti erakondadele kirja oma ettepanekutega, paludes kaaluda nende lülitamist erakonna valimisprogrammi. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) väljendab oma heameelt selle üle, et EKN ja Eestis tegutsevad usulised ühendused on olnud viimase 30 aasta jooksul kaasatud nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsuse poolt seadusloomesse ning koostöö riigi ja kirikute vahel on väljendunud väga ...

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus nelipühade ja teema-aasta „Eesti usk“ alguse puhul Armsad kaaskristlased ja kaasmaalased, vennad ja õed! Meie rahvas on soovinud ja suutnud olla vaimult suur. Olulise panuse sellesse on andnud Vaim, mille tulekust inimeste juurde tunnistab ristiusk ja kõneleb nelipüha – ärkamise, elujõu ja osaduse väljendus. Jumala elustava Vaimu lätted voolavad läbi ajaloo, luues uut ja ilusat, andes julgust ja tulevikulootust. Sarnaselt nelipühapäevale, ...

Eesti Kirikute Nõukogu on valinud käesolevaks ja järgmiseks aastaks teadlikult intrigeeriva teema „Eesti usk“. Kas, kellele ja millisel alusel võiks üldse sellise tiitli anda? Pigem on tegu üleskutsega järele mõelda eestlaste usuelu üle, et saada teadlikumaks oma usulistes suundumustes. Usu all mõistan järgnevalt arusaamu, mis ühel või teisel viisil tegelevad teispoolsusega, jättes seega kõrvale tsiviilreligiooni ning ateistlikud ja agnostilised usuvormid. Samas tuleb ...

In memoriam Andres Taul Pildid, mis tulevad silme ette peapiiskop emeeritus dr Andres Tauli meenutades, pärinevad minevikust, tema enda mälestustest: poiss Saksamaa põgenikelaagris kasti otsast kaaslastele jutlust ütlemas. Ja edukalt, sest lastesumm aina kasvas. Või koos õega kirikuuksel laululehti jagamas, tajudes, kui tähtsasse ülesandesse ta on kaasatud. Legendaarse praosti Jaak Tauli pojana tuli Andresel taluda vintsutusi, mida sõda perele kaasa tõi: põgenemine ...

Sõna „usk“ tähendus on lai. „Eesti keele seletav sõnaraamat“ ütleb, et see on „kindel sisemine arusaam, mis ei vaja põhjendamist“ ja „veendumus milleski, mida ei saa tõestada“. Viimane hõlmab usku mingi jumaliku või üleloomuliku võimu olemasolusse, kindlustunnet kellegi või millegi suhtes ning veendumust mingi soovi täitumises – lootust. Nõnda on usk üheks alust rajavaks mõisteks, sest mis abi oleks teadmistest, asjadest ja inimestest, kui me nendesse ei usuks. Eesti ...

Jk 1:2–6 Mäletan, kuidas juhilube taotledes esimesel sõidueksamil põrusin. „Pea kinni!“ kamandas eksamineerija. Kui olin auto teeserva tõmmanud, järgnes küsimus: „Kas sa ei näinud, et siin oli peatumiskeelu märk? Maksavad liikluseeskirjad, mitte see, mida autos räägitakse!“ Tõsi. Sarnaselt rõhutavad apostlid, et „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna“ (Ap 5:29). Me ei ela ohutus ja isoleeritud maailmas. Me ei ole täiuslikud ega valmis. Alati seisame valikute ees, ...

Kirikuaasta lõpul kutsub kirik süvenema igaviku, viimse kohtu ja valvamise teemadesse. Vahel tundub, et neile mõeldakse viimasena. Ometi ulatuvad nad sedavõrd meie argipäeva ja kultuuri, et ajakiri Vikerkaar pühendas eshatoloogiale terve juulinumbri. Tõsi: mida oleks väärt meie ajalik elu, kui meie sihid ja mõõdupuud ei ulatuks igavikku? Paraku pole head ja kurja, tõde ja vale, millest tulevik sõltub, alati kerge eristada. Kiusatus ehib end ikka ilusate ...

Pühakiri räägib, et esimestel kristlastel oli kõik ühine, et neil oli üks süda ja üks hing. Ühiselt kanti hoolt abivajajate eest ning pandi kokku armastussöömaaeg – agaape. Apostel Paulus manitseb kandma üksteise koormat, et täita Kristuse seadust. Kogudused ja kirikuõpetajad (nagu Hurt ja Reiman), kellest said eesti rahvusliku liikumise eestvedajad, panid aluse meie organiseeritud ühistegevusele. Argistele talutalgutele lisandusid laulu-, põllu- ja karskusseltsid, piima- ...

Lugedes hinnanguid möödunud aastale jääb mulje, et nupud seniste arusaamade malelaual on segi löödud. Vaieldakse, kes tegi sohki või kes teeb uue avangu. Suutmatus tunnistada oma vigu sunnib rääkima „tõejärgsest“ ajastust, samas kui teiste meelest on seni korratud tõed ammugi muutunud ebausutavaks. Küsimus pole lihtsalt hirmus terrorismi ja põgenike ees, vaid poliitikate ees, mis seda on põhjustanud. Võõrandumist on suurendanud ka arrogants, topeltstandardid ning eesmärkide ...

Viiekümnendate keskel ilmuma hakanud sari «Seiklusjutte maalt ja merelt» osutus äärmiselt populaarseks. Selle esikväljaanne kandis tähendusrikast pealkirja «Oikumeeni äärel». Inimestele, kelle silmapiir järjest enam ahenes, avanes raamatute kaudu võimalus osa saada kogu tuntud maailmast, kiigata isegi üle selle serva. Paljuski oli see asendustegevus. Olime kolgas, kus meie huvi ja initsiatiiv võsastus. Jõudes hiljuti ordinatsiooni 40. aastapäevani (19. september – toim.), ...

On sümboolse tähendusega, et saame meenutada 500 aasta taguseid reformatsioonisündmusi kaks aastat pärast seda, kui tähistasime kaheksa sajandi möödumist Liivi- ja Eestimaa pühendamisest neitsi Maarjale, ning aasta enne Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäeva. Need juubeliaastad on meile andnud ja annavad jätkuvalt rohkesti võimalusi rääkida meie rahva ja riigi kujunemise sajanditepikkusest loost, mille tugevaks aluseks on olnud ristiusk. 16. sajandil Eestimaa aladele ...

Nädal enne Eesti Vabariigi sünnipäeva peeti riigikogu rahvastiku toetusrühma algatusel Eesti demograafilist seisundit ja selle suundumusi käsitlev konverents. See on märgiline. Saab ju riik, «mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade», täita oma ülesannet vaid siis, kui sünnib piisavalt lapsi ja säilib rahvas. Kahjuks on siin põhjust muretsemiseks ning mõnigi tahaks tänaste kriiside ritta lisada ka rahvastikukriisi. On ju laste ja noorte koguarv ...