Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Kes on mu sõber Tiit?

Alati tegus Tiit Salumäe. Pildil telefonitsi suhtlemas 2017. aastal III koraalimaratoni ajal Haapsalus. Nõnda on võinud Tiit tegutseda nii, et nähtavad pole veri, higi ja pisarad, vaid „rahu ja rõõm Pühas Vaimus“ (Rm 14:17). Erakogu. Laupäeval, 25. detsembril tähistab piiskop Tiit Salumäe 70. sünnipäeva. Eesti Kiriku kirjastamisel ilmus selle tähtpäeva auks raamat „Minevik on olevik“, kust on pärit ka alljärgnev emeriitpeapiiskop Andres Põderi kirjutatud kaastöö. ...

KLPRi saamisloost 4. osa

4. Muidugi tuli ka kriitikat, eriti traditsiooniliste jõululaulude, näiteks „Püha öö“ muutmise kohta. Samas leidis Ingvar Luhaääre sisuliselt uustõlkeline „Nii elevil ja rõõmus“ (KLPR 6) igati tunnustust. Eriti karm kriitik oli praost Albert Soosaar. Tema meelest ei tohtinud muuta isegi tõlget, sest see rikkunuks ära õpetusliku sisu ja kogudusele armsaks saanud sõnastuse.  Keeruline oli leida tasakaalu kirikulaulu poeetilise vormi ja õpetusliku sisu vahel. ...

KLPRi saamisloost 3. osa

3. Redigeerimisega asjad muidugi nii kergelt ei läinud. Probleemid algasid juba valikutest. Ei tahetud ju välja jätta luterlikke tuumiklaule, kuigi mitmed neist olid dubleerivad ja kergekaalulised. Lutheri enda lauludega oli asi mõistagi lihtsam. Mart Jaanson, kes on teinud ära suure töö luterlike tuumiklaulude määramisel6, on tuvastanud 319 tuumiklaulu, millest KLPRis on 153, seega 32,8% laulude üldarvust. Ta leiab, et kui tuleviku laulikus oleks 1000 laulu, ...

KLPRi saamisloost 2. osa

2. 1986. aasta oktoobris kinnitas Välis-Eesti piiskoplik nõukogu Torontos koostatud lauluraamatu uuendamise kava. Järgmisel aastal täiendati komiteed piiskop Karl Raudsepa, assessor Tõnis Nõmmiku ja õp Oskar Knadenteichiga, peagi lisandus ka õp Gustav Piir. Läbi töötati kõik senised 748 laulu ning lisaks veel 900 laulu erinevatest allikatest.3 Tundus, et need kaks rööbast, üks kodumaal ja teine võõrsil, jäävadki kulgema paralleelselt. Laulva revolutsiooni ...

Head lugejad!

Erilehe ilmumist toetas Eesti Kirikute Nõukogu. Tervitan ajalehe Eesti Kirik algatust käsitleda Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute panust haridusellu. Oleme kõik kuulnud väljendit „teadmine – valgus, mitteteadmine – pimedus“. Jeesus Siiraki raamatus õpetatakse: „Laps, juba noorpõlves taotle haridust, siis leiad tarkust kuni raugaeani! Astu selle juurde otsekui kündja ja külvaja ja oota selle häid vilju!“ (Srk 6:18–19) Nii on ka Eesti rahvakooli loomine olnud kiriku ...

KLPRi saamisloost 1. osa

1. Kuna tänavu möödub 30 aastat „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ ilmumisest, on kindlasti põhjust selle väljaande saamislugu meenutada. Püüan seda teha oma subjektiivsest vaatenurgast, toetudes peamiselt Ivar-Jaak Salumäe mõtisklustele hümnoloogilises kogumikus „Kelle laule me laulame“ (2001) ja Usuteaduslikus Ajakirjas nr 2, 2003, samuti põgusale tööle arhiivimaterjalidega.  Sirvinuna seal tuhandeid lehekülgi, tõstatab Salumäe küsimuse: kas sellesisulised ...

Vastupanu vastupanijaile

Olen kuulnud välismaalasi imestamas, miks mõnes Eestimaa kirikus on altari kõrval rahvuslipp. Kristlus olevat ju universaalne, mõne meelest lausa kosmopoliitne. Jumala riigis ei olevat „juuti ega kreeklast“, nagu ka orja ega vaba, meest ega naist, vaid kõik on üks Jeesuses Kristuses (Gl 3:28). Unustatakse, et apostel Paulus kõneleb siin ristitute eesõigusest olla lepitatud Jumalaga, mispuhul rahvus, sugu või sotsiaalne seisund tõepoolest mingit rolli ei mängi. Muus osas on ...

Piirimaastiku kompamisest kunstielamuste kaudu

Vastates toimetuse küsimusele, saan rääkida ühe nädalalõpu elamustest. Kuna mu abikaasa on Setumaalt pärit, siis me ikka püüame võimalusel osa võtta Setu kuningriigi päevast ja nii tänavugi. Hoolimata koroonapiirangutest laabus kõik hästi, Lobotka külas oli koos ehk paar tuhat inimest. Seal olles kuulsime ka lähistel külaküünis etenduvast lavastusest „Petserimaa igatsus“. Et üle interneti oli võimalik piletid hankida, otsustasime naisega sellest mulle varasemast tuttava ...

Militarism, patriotism, patsifism?

Võidupüha annab põhjust tänutundega meenutada Vabadussõja kangelasi, aga ka mõtiskleda sõja ja rahu teemadel nii pühakirja kui kaasaja maailma vaatenurgast. Kust algab ja lõpeb õiglane sõda? Milline on riigi, kodaniku ja üksiksõduri vastutus? Mida tähendab käsk „ära tapa“? Kas vägivallatu vastupanu on võimalik? Kuidas võita kuri ära heaga? Pühakirjast leiame neile küsimustele ambivalentseid vastuseid – kõik sõltub viimselt konkreetsest olukorrast ja inimesest. Lunastus, ...

Ligimesearmastuse käänuline tee

„Armastame loodut: armastame ligimest“ – selline on Eesti Kirikute Nõukogu käesoleva aasta teema. Kas saab olla aja- ja asjakohasemat teemapüstitust? Järjest süvenevat ökoloogilist kriisi näib varjutavat aina pikenev pandeemia. Kui head ka poleks tehnilised ja poliitilised võimalused nende kriisidega toime tulla, sõltub kõik lõpuks inimestest endist. Kas osutume siin nõrkuseks või tugevuseks? Kas oleme hädade põhjustajaks või ravijaks? Mõnes varasemas sõnavõtus olen ...

Ka sündimata laps on inimene

30. augustil leidis Tallinnas aset tänuväärne kodanikualgatus – Elu Marss sündimata laste kaitseks, millest võttis osa sadu inimesi ning kus sõna sai ka peapiiskop Urmas Viilma. Samal päeval ilmus temalt ERRi portaalis ülevaatlik ja tasakaalukas kirjutis „Provokatsioonikatse abordi teemal“, mida soovitan kõigil lugeda. Peapiiskop leiab, et üldtuntud probleemidele juhitakse sageli tähelepanu radikaalsete meetoditega, kuid õigem on seda teha lugupidamisega vestluspartneri ...

Et nad üks oleksid …

Saabuv nelipüha suunab mõtte loova Vaimu ja vaimuühtsuse olulisusele. Kirikute koostöö ja oikumeenia on alati olnud üheks inimkonna vaimukevade kuulutajaks. Nelipühasõnum teeb elusamaks, ühendab ja innustab. Mäletan, millise elevusega võisin 70ndatel kogudusele ette lugeda Kirikute Maailmanõukogu nelipühaläkituse, millele olid alla kirjutanud peasekretär Philip Potter ja aupresident Willem Visser ‘t Hooft. Suletud ja vaenulikus ühiskonnas oli see elavaks sidemeks üleilmse ...

Armastame loodut!

Andres Põder

Nõnda on Eesti Kirikute Nõukogu sõnastanud käesoleva aasta teema. Peagi on oodata sellekohast üleskutset. Teema on ühtaegu aktuaalne, keeruline ja kõikehõlmav, ulatudes kuritegelikust hoolimatusest keskkonna suhtes kliimapaanika ja ökofašismini, altruismist ja ligimesearmastusest vägivalla ja vihkamiseni. Mis aitaks kujundada vastutustundlikke ja inimväärseid suhteid? Kui mõtleme kitsamalt loodushoiule, tuleb tunnistada, et ökoloogilise kriisi juured peituvad uusaja ...

Üle silmapiiri Mõtisklus teema-aasta „Eesti usk“ lõpetamisel

Kimbatus Mida suuremaks muutub teadmiste saar, seda pikemaks venib rannajoon – kokkupuude tundmatuga. Sellise pildiga on ikka kirjeldatud meie kimbatust maailma tajumisel. Kas peaksime „sealpoolsuse“ sootuks unustama, loobuma peksmast peaga vastu saladuste langematut müüri? Kuid kas suudaksimegi end tagasi hoida? Kas see on üldse võimalik? Juhan Viidingu valulik luuletus „Ööliblikas, su tung on imeline“, mis kõneleb hinge vääramatust püüdest teispoolsuse poole, sunnib ...

Eesti usu eest!

Andres Põder

Kirikuaasta lõpuga saab läbi ka Eesti Kirikute Nõukogu poolt Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul välja kuulutatud teema-aasta „Eesti usk“. Aeg on teha kokkuvõtteid ja mõelda, mida teema-aasta tuleviku tarvis meile kaasa andis. Esimese tähelepanekuna meenutan, et „Eesti usk“ osutus otsekui krooniks eelnevatele ühiselt tähistatud suurjuubelitele „Kaheksa sajandit Maarjamaad“ ja „Reformatsioon 500“. Nende teemade kokkukuuluvus ja mõju tänapäevale aitasid selgitada ka Eesti ...