Kõik autori postitused

Kuidas rääkida rahvaga?

Poliitikutele heidetakse ette, et nad ei räägi rahvaga nii, nagu asjad on. Ent kas rahvaga üldse peaks rääkima nii, et rahvas mõistaks asju samamoodi nagu eliit? Kui mõni kuu tagasi korraldas ISIS rünnakud Pariisis, ütlesid poliitilised juhid kui ühest suust, et see oli samaaegselt rünnak ka USA ja Eesti vastu. Nii öeldes ei viidatud otseselt NATO artikkel 5-le, mille kohaselt siis, kui rünnatakse üht NATO liikmesriiki, asuvad rünnatu kaitsele kõik liikmesriigid, sest ...

Kas parlament peaks pühakirja tõlgendust reguleerima?

Kilp,Alar2015

Venemaa duuma võttis hiljuti vastu seaduse, mille kohaselt koraanis ja kristlikus piiblis, juudiusu ja budismi pühakirjades olevate tekstilõikude tsiteerimist ei saa pidada äärmusluse ilminguks. Ehk teisisõnu, kui keegi õigustaks näiteks Taaveti ja Koljati loo põhjal, et «samadel tingimustel» on inimeste kividega loopimine õigustatud, siis sellist õigustust võib vaidlustada küll, ent Taavet usukangelasena ja ka lugu ise ei ole äärmuslus. Tundub harjumatu, et pühakirja ...

Kas reeglid aitavad arutleda?

Kust täpselt läheb piir, millest alates mingi seisukoha avaldamine pole enam seadusega kaitstud õigus sõna- ja arvamusvabadusele, vaid muutub keelatuks ja karistatavaks, seda on lihtsam teada mitte üldpõhimõtte («kõne on lubatud, vihakõne mitte»; «salliv seisukoht on lubatud, sallimatu mitte»), vaid üksikjuhtumi ehk selle järgi, kui me teame, mida tuleb sallida, mis liigitub vihakõneks ja mida ei tohi eitada. Näiteks holokausti eitamine on mitmes Euroopa riigis (Austria, ...

Pagulane kui ligimene

Lühikeses perspektiivis ehk selles, kuidas me näeme kulgevas uudisvoos umbes viimase ööpäeva jooksul toimunut, peaks Euroopasse jõudnud asüülitaotlejate katsumused tekitama meis kaastunnet, empaatiat ja ligimesearmastust. Põhjusi on rohkelt. Vähemalt 2/3 põgenikest on pärit kriisi- ja konfliktikolletest, kus inimesed kogevad poliitilist, kultuurilist ja usulist vägivalda. Miljonitest põgenikest (oma kodumaalt põgenenute arv on esimest korda pärast II maailmasõda tõusnud ...

Tehnika arenguga rumalaks ja nõrgaks?

Taevakanalite doku­men­taal­filmis mainiti kord, et ühes täi­detud bensiinipaagis on samas koguses energiat, milleks on suu­teline elujõus mees oma ter­ve aasta kestva füüsilise pin­gutusega. Kui omistame autoga liikumise kiiruse enda töö ja vaeva arvele, siis võime ära unustada, kui suures koguses energiat tänu autole kui tehnilisele abivahendile me seejuures ära kasutame. Tõenäoliselt olin kaheksa- või üheksa-aastane, kui meie koolis korraldati riviõppused. Lapsed jaotati ...

Nõrgad ja vaevatud jäetakse maha?

Viimaste riigikogu valimiste kampaania ajal tundus, et erakonnad soovisid üsna üksmeelselt elukvaliteedilt ja sissetulekutelt solidaarsemat ühiskonda. Ehkki erakondi, kes soovisid võrdsustada jõukamaid vaesematega, oli küll enam kui varasematel valimistel (astmelise tulumaksu kehtestamist toonitasid ühemõtteliselt nii keskerakondlased kui sotsiaaldemokraadid), oli endiselt rohkem siiski neid, kes soovisid parendada eelkõige madalapalgaliste olukorda, tõstes kas ...

Püha on vaieldamatu

Möödunud kolmapäeval (11. veebruaril) oli peamiseks päevauudiseks lugu sellest, kuidas Tartu kunstimuuseumi näitusel «Minu Poola. Mälestamisest ja unustamisest» esitatud kaks Artur Zmijewski videot tekitasid juudi kogukonnas pahameelt, mistõttu muuseumi juhataja vabandas ning videod võeti näituselt maha. Kogu lugu poleks andnud ainest mõtlemiseks, kui samal päeval poleks katkendeid neist videotest näidatud uuesti ka õhtustes uudistes. Nii said kõik uudiste vaatajad näha ...

Riigikogu ei ole läbilõige ühiskonnast

Riigikogu võiks olla läbilõige ühiskonnast selles mõttes, et rahvaesindajad esindaksid rahvast nii, et igale ühiskonnas olevale grupile leiduks oma(d) esindaja(d) ning need omakorda võiksid samastuda just mainitud gruppidega nii elukutse, sissetuleku kui muude näitajate poolest. Nii võiks naisi ja mehi, rikkaid, vähem rikkaid ja vaeseid olla riigikogus samas vahekorras, nagu neid on ühiskonnas laiemalt. Aga päris nii ei ole. Pole vahet, millisest erakonnast riigikogulane on ...

Demokraatlik ühe partei valitsus

Enne viimaseid parlamendivalimisi oli riigikogus järjepidevalt kuus või enam erakonda ning üldjuhul moodustasid valitsuskoalitsiooni kolm, mitte kaks erakonda. Enne 2011. aastat ei osanud ilmselt ei kodanikud ega eksperdid mõelda ega öelda, et nelja partei parlament ja kahe partei valitsus on ka normaalne variant. Nüüdseks aga paistab, et meil on kombeks muutunud oludega ära harjuda ning pidada normaalseks just sellist parlamenti ja valitsust, nagu valimiste tulemusena ...

Igaühe õigus enda tehtud tööle

1992. aastal avaldas ajakiri Akadeemia käesoleval aastal 98aastaselt surnud Robert Alan Dahli (1915–2014) tuntud mõtiskluse teemal «Mis on poliitika?». Meil on tavaks anda esmakursuslastele seminaris mõtisklemiseks Dahli käsitlus vastuolust demokraatia ja kapitalismi vahel ning arutada järgmiste küsimuste üle: kas oleks parem, kui ettevõtlusomand jaotuks demokraatlikus ühiskonnas väga väheste vahel (nt 1% valimisõiguslikest kodanikest omab ühel või teisel kujul ...

Demokraatia kest jääb, ent sisu kaob

Demokraatia ei ole see, kui inimesed «saavad igaüks teha, mida tahavad», on ühiskondlikes tegemistes aktiivsed või kui võimalikult palju inimesi võtab võimalikult paljudest poliitilistest tegevustest võimalikult aktiivselt osa. Aktiivsus ilma erimeelsuste, -arvamuste ja vaadeteta iseloomustab autoritaarset fašismi või totalitaarset kommunismi, mitte liberaaldemokraatiat. Me kõik teame, et ühe partei riik või ühiskonnas toimuva kajastamine vaid ühe meediaväljaande järgi ei ...

Millal on mitu pead rohkem kui üksikute ajude summa?

Kilp,Alar

15. ja 16. augustil toimub Paides teine arvamusfestival, kus otsitakse eestlaskonda ühendavaid lugusid ja arutletakse Eesti võimalike tulevikunarratiivide üle. Eelmise aasta arvamusfestivalist võttis osa 2000 inimest ning 50 temaatilises arutelus diskuteeris 200 arvamuskujundajat. Seekord on korraldatavate arutelude arv kordades suurem (150). Korraldajad ei looda ürituselt leida üht eestlasi ühendavat narratiivi, küll aga usuvad nad, et üritus aitab edendada arutelukultuuri ...

Keskmiselt väikese rahva maailmataju

Kui õppeainel puudub osalejate piirarv, võib üliõpilane üht ainet ülikoolis õppida mistahes õppekavalt. Nii juhtus sel kevadel ühes mu inglise keeles loetavas aines («Religioon ja poliitika»), et sinna kogunes välismaiseid õppijaid rohkem kui kodumaiseid. Ehkki aine ise oli kohustuslikuna mõeldud vaid eestikeelse magistriõppekava tudengitele (võrdlev poliitika), moodustasid eestlastest magistrandid auditooriumis arvulise vähemuse. Vahetusõppureid välismaalt on olnud ...

Põlvkondade vahetus

Kilp,Alar

11. aprillil toimus Tartu ülikoolis tulevikukonverents «Visioon 2032», kus vahetati mõtteid selle üle, milliseid ootusi ja vajadusi ning kuidas võiks kõrgharidus 18 aasta pärast ühiskonna, ülikooli ja üliõpilase jaoks täita ning kuidas vahepealsel ajal sedalaadi kujutluste suunas liikuda. Mind kui põlist ülikoolitöötajat rohkelt mõtlema pannud üritusel jäi aga silma noorte vähene osavõtt sellest. Et minuvanused on 18 aasta pärast silmitsi pensionileminekuga, võiksid ...

E-matused

Võisime sugulase Tarmoga olla umbes viieaastased, kui ühel hommikul vanaisa ütles meile, et võiksime võtta vähe vaiksemalt, sest vanavanaema hakkab surema. Hetk hiljem seisti vanavanaema voodi juures, vahetati temaga viimseid sõnu ning pärastlõunaks oligi ta surnud. Mul on üsna selgelt meeles, et ehkki vanavanaema surnukeha oli veel mitu päeva kampripiirituse lõhna täis majas, ei tundnud ma luupainajaid teadmisest, et magasin olukorras, kus kõrvalruumis oli surnukeha. Mõned ...