Slava Ukraine

Kõik autori postitused

Kirikute ootused erakondadele järgmisteks valimisteks

Kristjan Luhamets. 2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste kampaania on tasapisi juba alanud. Reitingu poolest madalseisus olev Keskerakond võidab avalikku tähelepanu peretoetuste eelnõuga, mida selle esitamise hetkel toetasid opositsioonierakonnad, ent mitte koalitsioonipartner Reformierakond. Sellest ajendatuna on arutatud, kas koalitsioon laguneb, kas Eesti saab praeguses olukorras lubada valitsusvahetust, kas Keskerakonnal oleks taktikaliselt kasulikum ...

Mitmemõõtmeline sõda Ukrainas

Olukord muutub päev-päevalt, mistõttu on oluline hoida silme ees seda, mis on toimunud alates 21. veebruarist (kui Putin oma kõnes tunnustas Donbassi ja Luhanski nn rahvavabariike) ja 24. veebruarist, mil Putin kuulutas välja sõja ning esitas oma sõja alustamist õigustava kõne.  Sõda Ukrainas algas 2014. aastast, ent varasemad käsitlused Ukraina presidendist Zelenskõist (nt kui meie meedias näidatakse filmi Zelenskõist aastatel 2019 kuni 2021, siis kõik toonane on ...

Inimene, kirik, seltskond

Kristjan Luhamets. Raamatus „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“ on Uku Masingu (1909–1985) kirjutised Teise maailmasõja eelsest ja aegsest ajast. Mitmes enne maailmasõda avaldatud tekstis käsitles ta õhtumaa kultuuri allakäiku toonasel ajal ning kiriku suhteid ühiskonnaga ja poliitikaga läbi aastatuhandete. Masing kasutas sõna „seltskondlik“, millega saab mõtestada ja mõista nii Jeesuse sõnumit algkristluse päevil, neljandast sajandist tekkinud kristlikku ...

Kas (kollektiivne) ärevus aitab?

Merille Hommik. Kas jaanuaris läheb Ukrainas sõjaks? Kui palju tõuseb veel kinnisvara/elektri/gaasi hind? Mitu inimest on koroonaga haiglas, mitu suri? Kui kiirelt levib omikrontüvi üle Eesti? Millal lõhkeb kinnisvara mull? Kui suur on inflatsioon? Kas oled valmis jäävihmaks, kui see taevast alla tuleb?  Filmis „Spioonide sild“ (Bridge of Spies, 2015) käsitletakse üht tõsielus sündinud lugu, kus Ameerika Ühendriikides (1957. aastal) püüti kinni Nõukogude spioon. ...

KOV valimiste mälumäng

Merille Hommik. Kohalike volikogude valimiste üldtulemused ning ka see, kuidas läks valimistel vaimulikel, on üldpildis teada. Seetõttu käsitlen valimiste tulemusi ja kandideerimisi valimistel „mälumänguliselt“ mõõtmetes, mis päevauudiste kajastuses võivad muidu märkamatuks jääda. 1. Valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, konkurss volikogu kohale oli väikseim Muhus (2,1) ning suurim Tallinnas (15). 1717st volikogu kohast läks vaid üks ...

Rüütli metafoori järgi Karis, mitte Kaljulaid

Eestist väljaspool (ehk rahvusvahelises meediakajastuses) tuntakse huvi, miks presidendivalimiste teises voorus 31. augustil riigikogus valiti ametisse Alar Karis ning miks ei osutunud tagasivalituks Kersti Kaljulaid.  Kersti Kaljulaid oli majandusajakirja Forbes 2017. aasta „saja kõige mõjukama naise“ nimekirjas 78. kohal, otseselt tema ja tema meeskonnaga seostatakse Eesti jõudmist ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020–2021, sellesuvistes avaliku arvamuse ...

Kaplanaadi vähendamine pole tiigrihüpe

Merille Hommik. Sel kevadel tõusis arutellu teema, et vajadusest riigieelarvelisi kulutusi kärpida vähendatakse tulevikus kaplanaadi rolli – nt koondatakse kaitseväe kõik tegevkaplanid, alles jääb vaid üks koordinaator. Kaitseväe juhataja Martin Herem („Herem kaplanite koondamisest: psühholoogide järele on vajadus suurem“, ERR, 18.5.2021) on lisanud, et kui sõjaväes kellelgi on kristlikku hingeabi vaja, siis korraldatakse seda kohaliku kiriku toel. Nii võib tunduda, et ...

Iisraeli ja Palestiina konflikti viis mõõdet

Merille Hommik. Kaheteistkümne päeva jooksul (10.–21. mai) hukkus 248 palestiinlast, neist 66 olid lapsed. Kui „Aktuaalse kaamera“ õhtustes uudistes tõdeti, et „iga neljas oli laps“, siis see meenutas holokausti, kus hukkus 6 miljonit juuti, kellest samuti iga neljas oli laps. Iisraelis oli hukkunuid 12. Gazas hävinesid mitmed haiglad, kümned koolid, umbes sada tuhat inimest jäid eluasemeta. Võrreldes näiteks 2014. aasta Iisraeli-Gaza konfliktiga, oli sel korral ...

Mis ajaks ja millise Eestini?

Merille Hommik. Alates 1993. aastast on presidendid vabariigi aastapäeval pidanud kõnesid ja küsinud: kuhu oleme jõudnud; kuhu edasi; mis ajaks ja millise ühiskonnani?  Pikaajalist vaadet tulevikku nimetas Meri (1997 kõne) riiklikuks mõtlemiseks, mis on riigi ja kodanike suhte aluseks: „Pikaajaline perspektiiv on aga igale inimesele, igale perekonnale niisama vajalik nagu arhitekti plaan maja ehitajale. See loob stabiilsust ja korda, toetab vaimsust ja loovust, ...

Rahvahääletuse ja -algatuse eetika ja moraal

2021. aasta kevadel toimuv rahvahääletus riigielu küsimusena abielu mõiste üle on tekitanud segadust seoses küsimustega rahvahääletuse eetikast ja moraalist ning sellest, miks üldse peaks ühiskond vajama rahvahääletust, iseäranis valdkonnas, mis tegeleb era- ja intiimküsimustega.  Alustagem moraalist. Inimsuhetes on ikka nii, et suhte eri osapooltel on erinevad huvid ja arusaamad. Loomakaitsjatel ja jahimeestel, karskusseltsil ja veiniklubil võivad olla eri ...

Vihakõne karistamise karmistamisest

2008. aastal võeti Euroopa Lii­du nõukogu raamotsusega „tea­tud rassismi ja kseno­foobia vormide ja ilmingute vas­tu võitlemise kohta kri­mi­naalõiguse vahenditega“ vastu tekst, mis keskendus kaitsele rassistliku ja ksenofoobilise vihakõne eest (ehkki seal mai­niti lisaks ka usutunnistust ja sünnipära). Kirikule paistab enim peavalu tekitavat see, et vihakõne määratlus on hil­jem muutunud avaramaks ning kaitse vihakõne eest laie­neb ka seksuaalsetele ...

Koroonaviirus kui hingetoega arenguvõimalus

Kristjan Luhamets. Kriis mõjub inimestele erinevalt. Ühe halvab, teisele annab sellist motivatsiooni, mida tal tavaolukorras ei ole. Kellegi muudab enesekesksemaks stiilis „uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi“ või kristlikus mõttes „selleks, et armastada ligimest, pean kõigepealt armastama ennast“, kedagi innustab veelgi tugevamalt pühenduma koostööle ja ühishüve edendamisele.  Demokraatias andis Covid-19 tõttu tekkinud eriolukord omad võimalused igale ...

Fred Jüssiga tarbimisvõidujooksul

Merillelt06

29. jaanuaril tähistas 85. sünnipäeva Fred Jüssi. Linastus äsja valminud film „Olemise ilu“ ning teles on näidatud mitmeid varasemaid intervjuusid ja filme nii Frediga kui Fredist. Eks Fredi lugu – ühes teleintervjuus Frediga ütles Tõnis Mägi, et Fred räägib 60 aastat ühte ja sama lugu – kõnetab inimesi erinevalt, seetõttu järgnevad mõtted on mitte üksnes Fredist, vaid ka sellest, kuidas need mind kõnetasid. Fredil ei ole mitte elufilosoofia või maailmanägemus (teooria või ...

Jõulud poliitikaga või ilma?

Merillelt50

Kahel moel on jõulud kõigile ühtmoodi. Jõulude ajal ollakse koos lähedastega ning midagi sotsiaalset ollakse või tehakse jõulude ajal kindlasti ka. Sotsiaalse all pean silmas heategevus- ja annetuskampaaniaid, kaubanduses jõulukampaaniaid – eripakkumisi ja allahindlusi, jõulukontserte, -laatasid ja -tegevusi Raekoja platsil, jõulude pidamist igas võimalikus kohas, kus inimesed tegutsevad: poes, lasteaias, koolis, töökohal, maal ja linnas. Niivõrd, kuivõrd jõulupuud ja ...

Nagu elad, nii saabki elada

Igal sügisel, umbes septembri keskpaigas käsitleme tudengitega eliiti, võrdsust ja ebavõrdsust ühiskonnas ning ühe osana arutame n-ö Matteuse efekti, mille kohaselt sellele, kel on, antakse, ja kel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis tal on. Sel sügisel üks tudengitest küsis: „Kas Matteuse efekt ei ole vastuolus mõnede teiste Uue Testamendi ja Kristuse õpetustega, nagu enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas mees taevasse? Kas Uus Testament ei propageeri pigem ...