Kõik autori postitused

Mis ajaks ja millise Eestini?

Merille Hommik. Alates 1993. aastast on presidendid vabariigi aastapäeval pidanud kõnesid ja küsinud: kuhu oleme jõudnud; kuhu edasi; mis ajaks ja millise ühiskonnani?  Pikaajalist vaadet tulevikku nimetas Meri (1997 kõne) riiklikuks mõtlemiseks, mis on riigi ja kodanike suhte aluseks: „Pikaajaline perspektiiv on aga igale inimesele, igale perekonnale niisama vajalik nagu arhitekti plaan maja ehitajale. See loob stabiilsust ja korda, toetab vaimsust ja loovust, ...

Rahvahääletuse ja -algatuse eetika ja moraal

2021. aasta kevadel toimuv rahvahääletus riigielu küsimusena abielu mõiste üle on tekitanud segadust seoses küsimustega rahvahääletuse eetikast ja moraalist ning sellest, miks üldse peaks ühiskond vajama rahvahääletust, iseäranis valdkonnas, mis tegeleb era- ja intiimküsimustega.  Alustagem moraalist. Inimsuhetes on ikka nii, et suhte eri osapooltel on erinevad huvid ja arusaamad. Loomakaitsjatel ja jahimeestel, karskusseltsil ja veiniklubil võivad olla eri ...

Vihakõne karistamise karmistamisest

2008. aastal võeti Euroopa Lii­du nõukogu raamotsusega „tea­tud rassismi ja kseno­foobia vormide ja ilmingute vas­tu võitlemise kohta kri­mi­naalõiguse vahenditega“ vastu tekst, mis keskendus kaitsele rassistliku ja ksenofoobilise vihakõne eest (ehkki seal mai­niti lisaks ka usutunnistust ja sünnipära). Kirikule paistab enim peavalu tekitavat see, et vihakõne määratlus on hil­jem muutunud avaramaks ning kaitse vihakõne eest laie­neb ka seksuaalsetele ...

Koroonaviirus kui hingetoega arenguvõimalus

Kristjan Luhamets. Kriis mõjub inimestele erinevalt. Ühe halvab, teisele annab sellist motivatsiooni, mida tal tavaolukorras ei ole. Kellegi muudab enesekesksemaks stiilis „uppuja päästmine on eelkõige uppuja enda asi“ või kristlikus mõttes „selleks, et armastada ligimest, pean kõigepealt armastama ennast“, kedagi innustab veelgi tugevamalt pühenduma koostööle ja ühishüve edendamisele.  Demokraatias andis Covid-19 tõttu tekkinud eriolukord omad võimalused igale ...

Fred Jüssiga tarbimisvõidujooksul

Merillelt06

29. jaanuaril tähistas 85. sünnipäeva Fred Jüssi. Linastus äsja valminud film „Olemise ilu“ ning teles on näidatud mitmeid varasemaid intervjuusid ja filme nii Frediga kui Fredist. Eks Fredi lugu – ühes teleintervjuus Frediga ütles Tõnis Mägi, et Fred räägib 60 aastat ühte ja sama lugu – kõnetab inimesi erinevalt, seetõttu järgnevad mõtted on mitte üksnes Fredist, vaid ka sellest, kuidas need mind kõnetasid. Fredil ei ole mitte elufilosoofia või maailmanägemus (teooria või ...

Jõulud poliitikaga või ilma?

Merillelt50

Kahel moel on jõulud kõigile ühtmoodi. Jõulude ajal ollakse koos lähedastega ning midagi sotsiaalset ollakse või tehakse jõulude ajal kindlasti ka. Sotsiaalse all pean silmas heategevus- ja annetuskampaaniaid, kaubanduses jõulukampaaniaid – eripakkumisi ja allahindlusi, jõulukontserte, -laatasid ja -tegevusi Raekoja platsil, jõulude pidamist igas võimalikus kohas, kus inimesed tegutsevad: poes, lasteaias, koolis, töökohal, maal ja linnas. Niivõrd, kuivõrd jõulupuud ja ...

Nagu elad, nii saabki elada

Igal sügisel, umbes septembri keskpaigas käsitleme tudengitega eliiti, võrdsust ja ebavõrdsust ühiskonnas ning ühe osana arutame n-ö Matteuse efekti, mille kohaselt sellele, kel on, antakse, ja kel ei ole, sellelt võetakse seegi, mis tal on. Sel sügisel üks tudengitest küsis: „Kas Matteuse efekt ei ole vastuolus mõnede teiste Uue Testamendi ja Kristuse õpetustega, nagu enne läheb kaamel läbi nõelasilma kui rikas mees taevasse? Kas Uus Testament ei propageeri pigem ...

Talendiarenduse põhimõtted

Tartu Annelinna koguduses tuli kord jutuks, et samas hoones asuv Kõrgem Usuteaduslik Seminar on revideerimas oma raamatukogu, mistõttu ühele riiulile on välja pandud arvelt maha kantud raamatud, mida huvitatud saavad soovi korral kaasa võtta. Nii leidsin ma William H. Rikeri 1962. aastal ilmunud teose „Poliitiliste koalitsioonide teooria“. Riker käsitles poliitiliste valitsuste ja koalitsioonide moodustamist peamiselt mänguteoreetiliselt, ent nii nagu ka teistes ...

Uue valitsusega vanaviisi edasi

Valimised olid nagu valimised ikka. Enim hääli sai Reformierakond ja nii see on olnud juba alates 2007. aastast. Samal perioodil on kogu aeg teiseks jäänud Keskerakond ning kui lugeda kokku Keskerakonnale ja Reformierakonnale kokku antud hääled, siis ka need on sel perioodil püsinud ühtlaselt kogusummas 50–53% vahel. Kui arvestada, et EKRE liikmeskonnast suur osa pärineb kunagisest Rahvaliidust (mis oli valitsuskoalitsioonis aastatel 2003–2007), siis võib öelda, et praegu ...

Kiriku valimisprogramm ja kristlase kompass valimistel

Kui me Kõrveküla kooli direktori Andres Jõgariga oktoobrikuus Pereraadio eetris olnud saates „Mina ja maailm“ arutasime nende ettepanekute üle, mis Eesti Kirikute Nõukogu kuu varem 2019. a märtsi valimistel kandideerivatele erakondadele oli esitanud, siis panime saatele nimeks „Kiriku valimisprogramm“. Otseses tähenduses kirikud muidugi valimisprogrammi ei esitanud, sest kirikud valimistel ei kandideeri. Ka ei sekkunud kirikud erakondade valimiskampaaniasse sellisel moel, ...

Ränderaamistik: poolt, vastu või dialoog?

Valimiskampaania kesksed teemad mitte ainult et vahetuvad, vaid nende üle käib ka konkurents. Täiesti vabalt võivad keskseks teemaks olla maksud ja majandusliku heaolu õiglane jaotuvus, väärtuskonservatiivide ja -liberaalide vastasseis või keelelis-etnilised erinevused. Hetkel aga on keskseks teemaks ÜRO raamistik ja migratsioon. Miks? Ränderaamistikuga seonduvat on käsitletud meedias juba mitu nädalat järjest. Erakondade reitingute viimaseid muutusi – Sotsiaaldemokraatliku ...

Samm lähemal Ukraina autokefaalsele kirikule

11. oktoobril avaldas oikumeenilise patriarhi sinod teksti, milles „taaskinnitati juba tehtud otsust, mille kohaselt oikumeeniline patriarhaat jätkab Ukraina kirikule autokefaalse staatuse andmise“ protsessiga. Otseselt ei kuulutatud välja autokefaal­set kirikut (tänase seisuga on 14 autokefaalset õigeusu kirikut, nt Serbia, Kreeka, Gruusia ja Rumeenia kirikud on autokefaalsed ehk järgivad kirikuõpetuslikes seisukohtades õigeusu üldiseid seisukohti, ent administratiivselt ...

Düstoopiline poliitika erakordsete võimaluste ajal

Kui mõelda sellele, mis ja kuidas on meile täna võimalik (lugeda, kuulata, pealt vaadata, osaleda, teada, suhelda, luua, tarbida, süüa, küpsetada, nautida, ehitada jne), peab tõdema, et ajad on meil erakordsed. Seniolematul moel ja suuremas mahus on võimalik teha mitte ainult head ja neutraalset, vaid ka halba. Nii kirjutab Nassim Nicholas Taleb oma sel aastal ilmunud raamatus „Skin in the Game“ (’nahk mängus’ või ’nahk turul’, lk 11): „Me oleme alati hullusi teinud, ent ...

Lojaalsustest

Lojaalsuse headus sõltub sellest, kellele ja kuidas lojaalne ollakse. Tööandjad vajavad lojaalseid töötajaid. Andekast ja võimekast inimesest on vähe kasu, kui ta pole lojaalne. Andekat, ent ebalojaalset on raske usaldada, tema käitumine pole etteaimatav, ta võib teha seda, mida pole öelnud, ja mitte teha seda, mida ütleb. Kui inimene aga ongi ainult lojaalne, ei esita küsimusi, ei mõtle asjade üle ise järele, siis võib temast saada kergesti kasutatav (manipuleeritav) ...

Tänane elu ajaloolise Lutheri pilgu läbi

1996. aastal usuteaduskonda astumise vastuvõtuvestlusel küsiti minult, kumba usukogemust pean õigemaks, kas Aurelius Augustinuse, kes muutus kristlusesse pöördudes vabameelsest vagaks, või vagaduspüüdlustest alustanud ning ristiinimese vabadusteni jõudnud Martin Lutheri usuteekonda. Küsimus eeldas, et ma mõtleksin tänasele ajalooliste näidete varal, ent saab mõelda ka vastupidi, kuidas paistaks tänane välja ajalooliste Augustinuse või Lutheri silmade läbi. Olen mõtisklenud, ...