Valimised läksid uuringufirmade Turu-uuringud ja Kantar Emor küsitlustulemuste kohaselt, ent teisiti, kui ennustas uuringufirma Norstat, milles EKRE näitajad olid regulaarselt kõrgemad ning Eesti 200 ja Reformierakonna omad pisut madalamad kui kahe esimese uuringufirma andmetes. Kui Norstati põhjal oleks mõni nädal enne valimisi võinud arvestada ka EKRE-Keskerakonna-Isamaa koalitsiooniga ning veel märtsi alguses oli Postimehes uudis, et EKRE läks Reformierakonnast ...

Viimased reitingud näitavad, et nagu kahel viimaselgi korral – 2015. aastal Taavi Rõivase esimene valitsus (Reformierakond ja SDE) ning 2019. aastal Jüri Ratase esimene valitsus (Keskerakond, Isamaa ja SDE) –, nii ka käimasolevatel riigikogu valimistel praegu võimul olev koalitsioon (Reformierakond, Isamaa, SDE) ei saa valimispäeva järel riigikogus enamushääli kokku ehk kampaaniaaegne valitsus pole pärast 5. märtsi enam võimalik.  Sel põhjusel ei tasu lasta end ...

8. septembril 2022 muutis Läti parlament Läti Õigeusu Kiriku (LÕK) seadust (selline seadus on Lätis alates aastast 2008) eesmärgiga tugevdada LÕK sõltumatust Moskva patriarhaadist. Seadusmuudatuse algatasid Läti president (Egils Levits) ja justiitsministeerium peamiselt kahest motivatsioonist – Moskva patriarhaat on üheselt õigustanud Venemaa agressiooni Ukrainas ning lisaks oli põhjust ka karta, et sellise sammu astumata jätmise puhul võib Moskva patriarhaat kasutada ära ...

Merille Hommik. Peamiselt (sotsiaal)psühholoogia uurimustest sain hiljuti teada, et inimene on homo narrans ehk lugusid rääkiv, lugude põhjal end ja teisi, ühiskonda ja maailma ning ka ennast inimkooslustes ja maailmas mõistev olend. Loopõhiselt tunnetame end ja teisi juba kaheaastaselt, kolmeaastaselt oleme (peamiselt vanematelt) õppinud rääkima lugu endast ka teistele.  Ühes vaates on nii, et kõigepealt on kogemused ning kogemuste järel selgitame loo vormis ...

Kristjan Luhamets. 2023. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimiste kampaania on tasapisi juba alanud. Reitingu poolest madalseisus olev Keskerakond võidab avalikku tähelepanu peretoetuste eelnõuga, mida selle esitamise hetkel toetasid opositsioonierakonnad, ent mitte koalitsioonipartner Reformierakond. Sellest ajendatuna on arutatud, kas koalitsioon laguneb, kas Eesti saab praeguses olukorras lubada valitsusvahetust, kas Keskerakonnal oleks taktikaliselt kasulikum ...

Olukord muutub päev-päevalt, mistõttu on oluline hoida silme ees seda, mis on toimunud alates 21. veebruarist (kui Putin oma kõnes tunnustas Donbassi ja Luhanski nn rahvavabariike) ja 24. veebruarist, mil Putin kuulutas välja sõja ning esitas oma sõja alustamist õigustava kõne.  Sõda Ukrainas algas 2014. aastast, ent varasemad käsitlused Ukraina presidendist Zelenskõist (nt kui meie meedias näidatakse filmi Zelenskõist aastatel 2019 kuni 2021, siis kõik toonane on ...

Kristjan Luhamets. Raamatus „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“ on Uku Masingu (1909–1985) kirjutised Teise maailmasõja eelsest ja aegsest ajast. Mitmes enne maailmasõda avaldatud tekstis käsitles ta õhtumaa kultuuri allakäiku toonasel ajal ning kiriku suhteid ühiskonnaga ja poliitikaga läbi aastatuhandete. Masing kasutas sõna „seltskondlik“, millega saab mõtestada ja mõista nii Jeesuse sõnumit algkristluse päevil, neljandast sajandist tekkinud kristlikku ...

Merille Hommik. Kas jaanuaris läheb Ukrainas sõjaks? Kui palju tõuseb veel kinnisvara/elektri/gaasi hind? Mitu inimest on koroonaga haiglas, mitu suri? Kui kiirelt levib omikrontüvi üle Eesti? Millal lõhkeb kinnisvara mull? Kui suur on inflatsioon? Kas oled valmis jäävihmaks, kui see taevast alla tuleb?  Filmis „Spioonide sild“ (Bridge of Spies, 2015) käsitletakse üht tõsielus sündinud lugu, kus Ameerika Ühendriikides (1957. aastal) püüti kinni Nõukogude spioon. ...

Merille Hommik. Kohalike volikogude valimiste üldtulemused ning ka see, kuidas läks valimistel vaimulikel, on üldpildis teada. Seetõttu käsitlen valimiste tulemusi ja kandideerimisi valimistel „mälumänguliselt“ mõõtmetes, mis päevauudiste kajastuses võivad muidu märkamatuks jääda. 1. Valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, konkurss volikogu kohale oli väikseim Muhus (2,1) ning suurim Tallinnas (15). 1717st volikogu kohast läks vaid üks ...

Eestist väljaspool (ehk rahvusvahelises meediakajastuses) tuntakse huvi, miks presidendivalimiste teises voorus 31. augustil riigikogus valiti ametisse Alar Karis ning miks ei osutunud tagasivalituks Kersti Kaljulaid.  Kersti Kaljulaid oli majandusajakirja Forbes 2017. aasta „saja kõige mõjukama naise“ nimekirjas 78. kohal, otseselt tema ja tema meeskonnaga seostatakse Eesti jõudmist ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks aastateks 2020–2021, sellesuvistes avaliku arvamuse ...

Merille Hommik. Sel kevadel tõusis arutellu teema, et vajadusest riigieelarvelisi kulutusi kärpida vähendatakse tulevikus kaplanaadi rolli – nt koondatakse kaitseväe kõik tegevkaplanid, alles jääb vaid üks koordinaator. Kaitseväe juhataja Martin Herem („Herem kaplanite koondamisest: psühholoogide järele on vajadus suurem“, ERR, 18.5.2021) on lisanud, et kui sõjaväes kellelgi on kristlikku hingeabi vaja, siis korraldatakse seda kohaliku kiriku toel. Nii võib tunduda, et ...

Merille Hommik. Kaheteistkümne päeva jooksul (10.–21. mai) hukkus 248 palestiinlast, neist 66 olid lapsed. Kui „Aktuaalse kaamera“ õhtustes uudistes tõdeti, et „iga neljas oli laps“, siis see meenutas holokausti, kus hukkus 6 miljonit juuti, kellest samuti iga neljas oli laps. Iisraelis oli hukkunuid 12. Gazas hävinesid mitmed haiglad, kümned koolid, umbes sada tuhat inimest jäid eluasemeta. Võrreldes näiteks 2014. aasta Iisraeli-Gaza konfliktiga, oli sel korral ...

Merille Hommik. Alates 1993. aastast on presidendid vabariigi aastapäeval pidanud kõnesid ja küsinud: kuhu oleme jõudnud; kuhu edasi; mis ajaks ja millise ühiskonnani?  Pikaajalist vaadet tulevikku nimetas Meri (1997 kõne) riiklikuks mõtlemiseks, mis on riigi ja kodanike suhte aluseks: „Pikaajaline perspektiiv on aga igale inimesele, igale perekonnale niisama vajalik nagu arhitekti plaan maja ehitajale. See loob stabiilsust ja korda, toetab vaimsust ja loovust, ...

2021. aasta kevadel toimuv rahvahääletus riigielu küsimusena abielu mõiste üle on tekitanud segadust seoses küsimustega rahvahääletuse eetikast ja moraalist ning sellest, miks üldse peaks ühiskond vajama rahvahääletust, iseäranis valdkonnas, mis tegeleb era- ja intiimküsimustega.  Alustagem moraalist. Inimsuhetes on ikka nii, et suhte eri osapooltel on erinevad huvid ja arusaamad. Loomakaitsjatel ja jahimeestel, karskusseltsil ja veiniklubil võivad olla eri ...

2008. aastal võeti Euroopa Lii­du nõukogu raamotsusega „tea­tud rassismi ja kseno­foobia vormide ja ilmingute vas­tu võitlemise kohta kri­mi­naalõiguse vahenditega“ vastu tekst, mis keskendus kaitsele rassistliku ja ksenofoobilise vihakõne eest (ehkki seal mai­niti lisaks ka usutunnistust ja sünnipära). Kirikule paistab enim peavalu tekitavat see, et vihakõne määratlus on hil­jem muutunud avaramaks ning kaitse vihakõne eest laie­neb ka seksuaalsetele ...