Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Austusest pastor Masingu vastu

17.08.2022 | | Rubriik: Kultuurielu, Ühiskond


Õp Margit Nirgi näitab õ-tähele pühendatud õpilastööde näitust Viru-Nigula kirikus.  Endel Apsalon.

Et eesti kirjakeelde õ-tähe toonud pastor Otto Wilhelm Masingu (1763-1832) surmast möödub tänavu 190 aastat ja sünnist järgmisel aastal 260 aastat, tekkis idee tähistada seda tema juubeliaastatena. 

Kuna Masing töötas aastatel 1795–1815 Viru-Nigula õpetajana, oli mul suur rõõm kuulutada juubeliaastad välja 3. juulil Viru-Nigula kirikus, kus avati ka Tallinna kunstigümnaasiumi õ-tähe teemaliste õpilastööde näitus. 

Näituse korraldaja ja idee autor on Viru-Nigula kihelkonnast pärit Inge Laiv. Haljala gümnaasiumi endise direktorina on ta praegu Tallinna kunstigümnaasiumi õpetaja ja Õpetaja Autähise toimkonna liige. 

Kingitus kihelkonnale

Õpetaja Inge Laiv on öelnud: „Ühes väikeses, kuid pika ajalooga maakohas on palju toimekaid inimesi, nende seas ka õpetajaid. Suure Õ-tähega inimesi on ühiskonnal väga vaja.“ (Kuulutaja 24.06.2022)

Näituse avamine koos perekond Järvide kontserdiga oli ühtlasi austusavaldus kõikidele õpetajatele. Sündmus oli Inge Laivi kingitus Viru-Nigula kihelkonnale enda 60. sünnipäeva puhul.

Õpilastööde näitus on imetlusväärne. Iga töö võiks olla jutlus. Kahjuks pidin kirikust tööd ära viima, sest paber ja niiskus ei sobi kokku. Näitus on jätkuvalt avatud Viru-Nigulas vanas pastoraadis ja Vasta koolis, kus ruumide niiskus on sobiv.

Kuigi õ-tähe kasutusele võtmise eelis langeb Masingu Äksi-aega (teenis Äksi kogudust alates 1815. aastast kuni surmani), ei juhtu nii suured muutused ühegi keelearengu puhul lühikese aja jooksul. Hea hooliva vaimulikuna võitles Masing aastaid talurahva hariduse edendamise eest kõigis oma kogudustes.

Masing ootab avastamist

Kahjuks on tema panus vaimuliku töösse nüüdisaja inimeste teadvuses kaugustesse kadunud: teda on peetud ajakirjanikuks, kirjanikuks, keelemeheks. Unustatud on, nagu näiteks ka Jakob Hurda ja teistegi vaimulike puhul, et tegu oli Eesti vaimulikuga ehk kirikuõpetajaga. Jääb vaid küsida ja imestada, mis eestlaste haridusest ja teadmiste vabadusest tänaseks saanud on. 

Milliseks kujunes Masingu vaimulikuelu Viru-Nigula koguduses? Arhiivimaterjalide põhjal võiks arvata, et siinne olukord ühtegi vaimulikku õnnelikuks ei teinud: lisaks usuleigusele oli levinud ka moraalita elu ehk ilmselt rikuti mõnes paigas kõiki kiriku õpetusi ja käske. Koguduste elu erinevatel sajanditel olekski kiriku- ja ajaloolastele oluline uurimismaterjal ja loodan, et ka Masingu teenitud kogudustes toimunu leiab suuremat uurimist.

Juubeliaastate plaanidest

Eesti akadeemiliste organisatsioonide liikmetest huvirühmal oli koostöös haridusorganisatsioonidega plaan korraldada O. W. Masingule pühendatud teaduskonverents. Kahjuks ei teostunud plaan sel aastal, aga kui Jumal lubab, toimub konverents järgmise aasta kevadel.

40aastase vaimulikustaaži jooksul on mul olnud õnnistus ja võimalus korraldada Laiuse ja Haljala koguduse juures mitmeid kirikuloo, ajaloo ja teoloogia konverentse. Mind abistas suuresti Laiuse kogudusse ja selle juhatusse kuulunud prof Sulev Vahtre, kes konverentside korraldamisele aastate jooksul kaasa aitas. Haljalas oli mul väga tihe koostöö Inge Laiviga. 

Erinevatel aegadel on ettekandeid teinud ja kõnelenud Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli, Peterburi ülikooli, Uppsala ülikooli õppejõud ja üliõpilased: olgu siin mainitud prof Sulev Vahtre, prof Valeri Gleiser, prof Helmut Piirimäe, dr Peeter Roosimaa, dr Raimo Raag, dr Villu Kadakas, president Lennart Meri, Kaljo Kalm ja Maret Kalm, Tartu ülikooli üliõpilased, pedagoogid erinevatest haridusasutustest Eestis ja välismaalt eri riikide suursaadikud. 

Eriline tähendus on olnud ilmselt sellel, et mul on olnud võimalus või ka vastutus korraldada kolme keskaegse kiriku ja ühe 19. saj pastoraadi restaureerimine. Olen oma esimesest tööaastast alates nendel töödel ka osalenud. Suurim töö oli muidugi Haljala kiriku restaureerimise korraldamine. 

Nii olid sajandivahetuse koguduse juhtkondade tegemata jätmised mulle õnnistuseks! Sageli arvatakse, et tänapäeval vajab rahvas Jumala sõna kuulutamisel intensiivset sõnalist tegevust. Mina pean aga ka jumalakoja ehitamist sajanditepikkuseks misjoniks. Kui me oskaksime vaid seinu lugeda …

Olen tänulik kõikidele hariduse hoidjatele. Kirik on seotud paljude teadmistega. Teoloogia kõrval on kogudustele usaldatud tarkus kunstist, arhitektuurist, arheoloogiast, muusikast, võõrkeeltest, kirjandusest ajaloost. Kui me vaid oskaksime seda mõista.

Margit Nirgi

Viru praostkonna vikaar

Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. (1Pt 5:7)