Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Aus Jumala ees

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Kiriku lävepakul on ilmaasjadest mõtisklemiseks hea seisatada: õpetaja Jaak Aus Kaarli kiriku uksel.
Erik Peinar

„Vaatan asju hoopis teise pilguga kui kümme, isegi kolm-neli aastat tagasi,“ tunnistab Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus, kes tähistab 22. septembril oma 50. sünnipäeva.

Sõbrad söandasid naljagi heita: Vägevalt tähistad, Jaak, et lausa paavsti juubeliks külla kutsud! Õp Aus ei pane seda vaimukust pahaks, saati kui peaütlejaks on hea sõber ja leerivend Meelis Holsting, kes Kaarli koguduse diakonina on nüüd Jaagu lähimaid kaastöölisi Jumala viinamäel.
Paavsti visiidi üle on Ausil küll hea meel, aga enda sünnipäeva tähistamisse suhtub suuresti kui eks-see-tuleb-ära-teha. „Tähistan pere keskel ja ootan sõpru pärast 23. septembri jumalateenistust, kus jutlustab piiskop Einar Soone, Kaarlisse kirikukohvile,“ selgitab ta, nimetades pereks Kaarli kogudust, millega on aastakümnetega kokku kasvanud.

Alustanud kirikumehena
Kaarli õpetaja Edgar Hark ristis kolmekuuse Jaagu kodus, noormehena ta Kaarli kirikus leeritati ja laulatati Signega, siin algas ka kirikutöö, algul kirikumehe ja noortejuhina, edasi praktikandi ja abiõpetajana. Seda kuni oktoobrini 2012, mil Jaak Aus valiti kuue kandidaadi seast EELK liikmete arvult suurima, Kaarli koguduse õpetajaks.
27 aastaga on tema „kontole“ kogunenud üle 3000 matuse ja 400 laulatuse, lisaks lausa loendamatud ristimised ja leeritamised. Vaimulikuameti ülevamateks hetkedeks hindab ta seda, kui keegi pärast õnnestunud talitust – matust, laulatust või hingehoidlikku vestlust – tuleb ja tänab või lausa nimetab, et vaimulik on teda eluliselt aidanud. „Siis on küll hea tunne, kui tajud, et oled saanud Kristuse jaoks midagi ära teha.“
„Mulle tundub, et kirikumehena alustanud vaimulike mõtteviis on teine,“ tunnistab Jaak kirikulehele, soovitades kõigil vaimulikuks pürgijatel soojenduseks kirikumees olla.
Teistele ust avades saad selgemini aru, kas kutsumust altarisse-kantslisse jõuda on või ei ole. Nõnda kiriku teenimist alustades on ordinatsioonini jõudes ka lihtsam vältida vaimulikku kõrkust, mis Ausi hinnangul kahjuks mõndagi ametiõde ja ametivenda kimbutab.
„Asi, mille üle kurvastan, on lihtne rumalus. Kui inimesed räägivad millestki, mida nad ei tea – kirikukaugetena võtavad kriitiliselt sõna kiriku aadressil –, siis tunnen kurbust. Mul on nendest kahju, et nad inimlikku madalusse takerdudes ei näe Kristuse suurust.“

Armastusest kantud
„Pole küll palju mõelnud, mida tähendab 50aastaseks saamine, aga tajun, et olen muutunud palju rahulikumaks. Hoogsa rahmeldamise asemel tavatsen senisest enam keskenduda asjade läbimõtlemisele. Küsin endalt, et kas see, mida teen, aitab mind Kristusele lähemale,“ räägib Jaak juubeli künnisel.
Nõnda küsides võib teinegi kord jõuda tõdemuseni, et seni käidud tee ei pruugigi see õigeim olla. „Vahel me teeme asju nii, ka Kaarli koguduses, sest nii on ju kogu aeg tehtud. Vaevumata küsima, et kas nii ka õige on, või söandamata arutada, kuidas saaks veel paremini teha,“ räägib Aus, tuues näite elust: „Aastaid nuputasime, kas võiks pühapäeval olla ühe asemel kaks teenistust ning kui jah, siis mis kell võiks teine missa toimuda. Arvamusi oli seinast seina.“
Kui Aus käis välja idee alustada pühapäeva teise teenistusega kell 12.30, imestati, et kes on enne näinud, et linnakoguduses algaks teenistus pooltunniga. „Inimesed takerdusid stampi, et see pole kombeks, ning ei mõelnud lõpuni,“ räägib Aus, lisades, et nüüdseks on pool üks algavad teenistused ennast õigustanud, nendele jõuavad pereinimesed ning noorem generatsioon, kellele kell 10 algav teenistus tundub liiga varane.
Mis aitab vaimulikuametis? Siis, kui kõik ei lähe päris plaanipäraselt ja tundub, et asjad pole nii, nagu peab. „Mind aitab edasi armastuse tähenduse mõtestamine. Olgu oma pere või koguduse keskel, ikka püstitan endale küsimuse, mida tähendab armastus sellel hetkel minu jaoks.
Kui keegi on ajanud su kopsu üle maksa ja hirmsasti tahaks midagi krõbedat öelda, siis … hingan sisse ja hingan välja ja saan aru, et ega ei ütle küll neid halbu sõnu, sest ma ju armastan seda inimest. Ei ütle esimese emotsiooni pealt, vaid rahulikult küsimuse läbi mõeldes leian viisi, kuidas seda selgitada.“ Kuidas lugeda patustanule epistlit mitte vihast, vaid armastusest kantult, see on küsimus, mille ees seisab iga vaimulik oma töös.
Liina Raudvassar


Jaak Aus

Sündinud 22.09.1968
Ordineeritud diakonõpetajaks 1994, õpetaja õigused 2000
Kaarli koguduse abiõpetaja 1996–2012, õpetaja alates 2012
Abielus Signe Ausiga, lapsed Johanna (24) ja Jaagup (12)