Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Aukuninga alandustee

25.03.2015 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Palmipuudepühaga astume suurde nädalasse, mil usklik inimene võiks vaadata endasse ja mõelda Jeesuse kannatuse tähendusele. Palmipuudepüha sisuks on Jeesuse pidulik sisenemine Jeruusalemma eeslisälu seljas. Eesel oli lihtsa inimese tööloom ja kuningas ratsutas linna ikka uhkel ratsul. Sõjaratsu sümboliseeris võimu ja võite. Eeslisälg oli aga alandlikkuse sümbol.
Jeesus oleks leidnud pühasse linna sisenemiseks kahtlemata endale ka uhke ratsu, kuid ta otsustas eesli kasuks, sest tema polnud toomas sõda ja võite ning sellega kaasnevat surma, mida sõjaratsu sümboliseeris. Kristuse võiduks oli tema enda kannatus ja surm. Kui tavaline kuningas oli valmis laskma rahval enda eest surra, siis Aukuningas läks pühasse linna surema oma rahva eest.
Saabuvateks juutide paasapühadeks oli Jeruusalemma tulnud hulgaliselt palverändureid. Paljud neist soovisid näha ka Jeesust linna sisenemas, sest kuuldused temast olid laialt levinud. Tervituseks haarasid nad palmioksi, et nendega Kristusele lehvitada. Palmilehed tähendavad võitu ja lootust ning nendega tervitati toonases maailmas sageli kõrgeid isikuid.
Tänapäevalgi on Kuldne Palmioks suure Cannes’i filmifestivali peaauhinnaks. Peale võidu tähendab palmioks kristlasele igavese elu sümbolit, sest Kristus läks Jeruusalemma kannatama ja surema selleks, et kanda meie patud ja anda meile igavene elu. Kuna palme meil ei kasva, siis saame kirikus palmioksad asendada pajuokstega.
Kaido Soom

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)