Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

August algab kirikulehega

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Suvi küll kestab, aga õhus on lähenevat sügist. Mõneti aitab sellele kaasa suvepuhkuselt tööpostile naasmine – kirikulehe töötajad tulid taas kontorisse pärast juulikuist tööpaastu, et jätkata uue hooga.  

Ammu on möödas ajad, mil mõiste hapukurgihooaeg tekkis ja toimis. Heinakuul Eestimaal ringi liikudes võis komistada ühtepuhku sündmustele, mis väärinuks kirikulehe veergudele jõudmist. Ka esimeste lehenumbrite sisu planeerides polnud raske leida, mida fookusesse võtta, pigem oli vaidluskohaks, mida millelegi teemadest eelistada. 

Eesti kirikutes ja kiriklates toimuvad kontserdid ja näitused. Pühakodade uksed on teelistele valla. Vaimulikud korraldavad kihelkonnapäevi ning õnnistavad ühiskondlikult olulisi objekte jne. Kirik on avalikus ruumis asendamatu maamärk. 

Usu tähendust ei tule alahinnata ka inimeste igapäevaelus toimetulekus. Intervjueerides Setumaal Värskas avatud Vabadussõja ausambast artikli kirjutamiseks võtmeisik Aare Hõrna, jäi eriliselt meelde tema tähelepanek, et läbi aegade on setodele kerk, jumalapallõminõ ja umatsidõ kääpä (kirik, jumalateenistus ja omaste hauad) olnud elu lahutamatu osa. Just usust ja esivanemate austamisest on tema sõnul petserimaalased ammutanud jõu edasi minna.  

Läinud nädalal möödus 80 aastat Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi küüditamisest. 1940. aastal Venemaale viidud riigipea lugu sarnaneb mitmete teiste meie omariikluses oluliste isikute saatusega. Nad viidi rahva tahtest küsimata, rahvusvahelise õiguse peale vaatamata. Kurva päeva tähistamiseks esitleti 30. juulil raamatut „Konstantin Päts. Vang nr 12“, milles endisest KGB-lasest autor esitleb dokumente, erakirju, ülekuulamisprotokolle ja jälitusaruandeid, mis kirjeldavad presidendi ja tema pere elu pärast Eestist küüditamist.  

Liina Raudvassar