Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Audrus kõlab sõnum ristist

19.10.2016 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Audrusse rajati kirik ajal, mil luterlus meie maal veel noor oli. 2 x Rein Holtsmann

9. oktoobril meenutati Audrus 380 aasta möödumist sealse Püha Risti kiriku rajamisest.

Pidupäeva jumalateenistusel teenisid piiskop Joel Luhamets, pastor loci Tiina Janno ja Audru kunagine õpetaja Allan Kährik. Järgnesid õunapuu istutamine, koosviibimine kohvilauas ja pühakoja tutvustamine. Kuigi praegusest sisustusest pärinevad XVII sajandist ainult üks pink, käärkambris olev maal ja oreli ehiskaunistused, viib kiriku ehituslugu mõtted aegadesse, mil luteri usk oli Eestisse äsja tulnud.

Jeesus on kõige tähtsam
500 aasta eest alanud reformatsiooni tagajärjel eraldusid protestantlikud kirikud katoliku kirikust. Selle, milline usutunnistus mingil maal maksvusele pääses, otsustasid aga siiski valitsejate tahe ja pahatihti ka verised sõjad. Nii ka Lõuna-Eestis, mis läks luterliku Rootsi valdusesse 1629. aastal Altmargi vaherahuga.
1636. aastal valminud Audru kirik oligi väidetavalt esimene terves Liivimaa kubermangus, mis ehitati luterlikuks pühakojaks. Säilinud on avajutlus, mille pastor Ludwig Raspe hiljem trükis avaldas. Selles kinnitab ta, et kirik sai Püha Risti nime muuhulgas seetõttu, «et meie temas mitte millestki muust ei taha kuulutada, laulda ja rääkida kui ristilöödud Jeesusest Kristusest».
Piiskop Luhametsa aastapäevajutluse kuulajad võisid veenduda, et täpselt sama on kiriku sõnum ka tänapäeval. Kadunud näib olevat ainult tollane konfessionaalne vastandumine. Igatahes rääkis piiskop sellestki, kuidas ta käis katoliiklikus Poolas kirikutarbeid ostmas. Ühe tootja kaubavalik eristunud teistest selle poolest, et peaaegu kõik pakutu sobinuks ka luteri kirikusse. Pärimise peale kostis tootja: «Olen ikka katoliiklane, aga ühel päeval sain aru, et Jeesus on kõige tähtsam.»
Ent kohaliku rahva jaoks pole Audru kirik siiski üksnes evangeeliumi kuulutamise paik. Audru vallavanem Siim Suursild rõhutas, et kirikul on oluline roll ka Audru identiteedi seisukohast ja see on hinnatud kontserdipaigana. Audru muuseumi juhataja Helgi Roots aga rääkis niihästi kiriku tähtsusest kohalikus ajaloos kui koguduse ja muuseumi heast koostööst.

Kullateraga inimesed
Koguduse ja kogukonna tihedatest suhetest andis tunnistust seegi, et muusikaliselt kaunistasid aastapäeva valla segakoor, naisansambel ja pasunakoor. Ka oli väike kirik rahvast päris täis. Võib aimata, et peale tavakirikuliste tuli pidupäevast osa saama neidki kohalikke, kes tavaliselt jumalateenistusel ei käi.
«Väljarände ja linnastumise tingimustes on Eestimaa väikesed maakogudused ja -kirikud olulised paikkondliku identiteedi hoidjad ja arendajad,» selgitab õpetaja Janno. Seda enam väärivad tema sõnul rohkem tunnustamist need, kes iga päev rasket kirikutööd teevad.
Koguduse tugisammastena tõstis Janno esile kirikuteenijat Ester Osjametsa ja organist Tiia Tamme, muudest töötegijatest aga pälvisid tänusõnu Jüri Kirss, Aleksander Palmer, Maie Joost ja teised. Samuti oli põhjust tänada neid, kes on kiriku heale käekäigule viimase kümnendi jooksul kaasa aidanud.
Nii taastas Olev Kentsi töökoda 2007. aastal haruldase 1843. aastast pärineva oreli, OÜ Rändmeister aga on muu hulgas remontinud torni ja restaureerinud peaukse. «Koguduse pidupäev aitab argimured unustada ning näha, kui palju fantastilisi ja kullateraga inimesi su ümber tegelikult on,» tõdeb Tiina Janno.
Omajagu kiidusõnu pälvis aastapäeva tähistamisel aga ka õpetaja ise. Ehk pole juhuslik seegi, et reformatsiooni 500. aastapäeva puhul Audrus istutatud õunapuu kandis sordinime «Tiina».
Jääb üle loota, et õunapuu tuletab ka tulevastele põlvedele meelde Audru kiriku tähtsust ajaloos ja tublisid töötegijaid, kuid ennekõike siiski sõnumit ristist.
Rain Soosaar

Piiskop Joel Luhamets õunapuud istutamas. Tagaplaanil õpetajad Allan Kährik ja Tiina Janno.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)