Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Arvamus: Inimesel on vajadus ärakuulamise järele

/ Autor: / Rubriik: Teoloogia / Number:  /

Teemale ei saa läheneda mustvalgelt ega lihtsalt vastata, kes on õige ja kes mitte. Küsimus on selles, et inimesel on abi vaja, olgu see siis seotud tema füüsilise või emotsionaalse vajadusega. Inimene püüab leida kohta, kust abi saab ja otsib seda enamasti teiste inimeste juurest. Pole vahet, kas abiandja on diplomeeritud arst või diplomeerimata inimene, kes on hariduse saanud näiteks vanavanematelt ja teab, kuidas üks või teine maarohi mõjub. Peaasi on see, et inimene saab abi.

Mis puutub üldse nõida, siis nõid on olnud ka eestlaste hulgas tegelikult auväärne tegelane. Negatiivse varjundi on see mõiste saanud alles paari sajandi jooksul. Nõid on inimene, kes teab midagi rohkem kui iga teine inimene. Omab väge.

Kui küsida, mis inimest aitab, siis teatud puhkudel on tõesti põhjust minna arsti juurde, kui kuskilt valutab. Siis tuleb leida inimene, kes oskab vastata küsimusele, mis mul valutab ja miks. Uuritakse, otsitakse, leitakse füüsiline põhjus.

Mõnikord valutab hing, aga päris täpselt ei tea, mis paneb hinge valutama. Siis tuleb jälle leida inimene, kes oskab vastata sellele küsimusele. Võib-olla hingehoidja või psühholoog, kasvõi mõni vanem ja targem inimene, keda mõni ka nõiaks nimetab.

Miks otsitakse imeravitsejaid? Meditsiinis on esiteks üsna konkreetsed teemad, millega tegeletakse. Peab olema füüsiliselt tuvastatav valuallikas. Ent ka inimese elu olukorrad võivad tekitada valu, mida otseselt ravida ega leevendada ei saa.

Kõik me oleme kuulnud psühhosomaatilistest nähtustest. Sellistel juhtudel saab arst ravida tagajärge, mitte põhjust. Allikas, mis haigust tekitab, jääb aga alles, kui sellega ei tegeleta psühholoogilises plaanis.

Teine põhjus ravitseja juurde minna on inimese vajadus tähelepanu ja ärakuulamise järele. Meditsiin oma töö intensiivsuse ja piiratud ajalise mahuga ei jäta seda võimalust kuigi palju ja sinna pole midagi teha. Arstil pole alati võimalik inimest ära kuulata, ent patsiendil võib olla pigem just inimliku kontakti vajadus, tähelepanu vajadus.

Niikaua, kui on olemas imeravitsejad, niikaua ka inimesed vajavad neid. Meil ei tule võitlema hakata mitte nende posijate vastu, vaid meil tuleb pigem vastata inimeste vajadustele. Mõelda sellele, et äkki oleme ise midagi tegemata jätnud, äkki saaksime abivajajaid rohkem kuulata ja nende eest hoolitseda. Tähelepanu ja suhtlemisvõimalus ongi see, mida inimene sageli tegelikult vajab.

Naatan Haamer,
vaimulik-hingehoidja