Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Arvamus: Inimesel on vajadus ärakuulamise järele

15.03.2006 | | Rubriik: Teoloogilist

Teemale ei saa läheneda mustvalgelt ega lihtsalt vastata, kes on õige ja kes mitte. Küsimus on selles, et inimesel on abi vaja, olgu see siis seotud tema füüsilise või emotsionaalse vajadusega. Inimene püüab leida kohta, kust abi saab ja otsib seda enamasti teiste inimeste juurest. Pole vahet, kas abiandja on diplomeeritud arst või diplomeerimata inimene, kes on hariduse saanud näiteks vanavanematelt ja teab, kuidas üks või teine maarohi mõjub. Peaasi on see, et inimene saab abi.

Mis puutub üldse nõida, siis nõid on olnud ka eestlaste hulgas tegelikult auväärne tegelane. Negatiivse varjundi on see mõiste saanud alles paari sajandi jooksul. Nõid on inimene, kes teab midagi rohkem kui iga teine inimene. Omab väge.

Kui küsida, mis inimest aitab, siis teatud puhkudel on tõesti põhjust minna arsti juurde, kui kuskilt valutab. Siis tuleb leida inimene, kes oskab vastata küsimusele, mis mul valutab ja miks. Uuritakse, otsitakse, leitakse füüsiline põhjus.

Mõnikord valutab hing, aga päris täpselt ei tea, mis paneb hinge valutama. Siis tuleb jälle leida inimene, kes oskab vastata sellele küsimusele. Võib-olla hingehoidja või psühholoog, kasvõi mõni vanem ja targem inimene, keda mõni ka nõiaks nimetab.

Miks otsitakse imeravitsejaid? Meditsiinis on esiteks üsna konkreetsed teemad, millega tegeletakse. Peab olema füüsiliselt tuvastatav valuallikas. Ent ka inimese elu olukorrad võivad tekitada valu, mida otseselt ravida ega leevendada ei saa.

Kõik me oleme kuulnud psühhosomaatilistest nähtustest. Sellistel juhtudel saab arst ravida tagajärge, mitte põhjust. Allikas, mis haigust tekitab, jääb aga alles, kui sellega ei tegeleta psühholoogilises plaanis.

Teine põhjus ravitseja juurde minna on inimese vajadus tähelepanu ja ärakuulamise järele. Meditsiin oma töö intensiivsuse ja piiratud ajalise mahuga ei jäta seda võimalust kuigi palju ja sinna pole midagi teha. Arstil pole alati võimalik inimest ära kuulata, ent patsiendil võib olla pigem just inimliku kontakti vajadus, tähelepanu vajadus.

Niikaua, kui on olemas imeravitsejad, niikaua ka inimesed vajavad neid. Meil ei tule võitlema hakata mitte nende posijate vastu, vaid meil tuleb pigem vastata inimeste vajadustele. Mõelda sellele, et äkki oleme ise midagi tegemata jätnud, äkki saaksime abivajajaid rohkem kuulata ja nende eest hoolitseda. Tähelepanu ja suhtlemisvõimalus ongi see, mida inimene sageli tegelikult vajab.

Naatan Haamer,
vaimulik-hingehoidja

3 Kommentaari artiklile “Arvamus: Inimesel on vajadus ärakuulamise järele”

  1. Külaline ütleb:

    Täiesti õige! Mul omal on näide sellest, kui kaks päeva tagasi helistasin lapse kriitilise seisu pärast (palavik 40,5)kiirabisse ja kiirabi kähvas, et see pole nende rida.Tõesti, puudub igasugune usaldus ja tahtmine arsti juurde minna. Kui neil pole aega telefoniski ära kuulata, siis vaevalt on mõtet ka vastuvõtule minna. Kui, siis ainult surmatunnistuse järgi. See olukord seab meie, kui kiriku ette tõsise küsimuse: kas meil on aega üksteist ära kuulata, kas meil on aega ka teiste jaoks? On küll! Meie kõigi ööpäev on 24 tundi pikk ja ka võimalused on võrdsed. Katsugem leida aega, et vahest ka kiireimana näival hetkel lubja- või värviplekkidega dunked maha võtta või mahukad paberikaustad kinni lüüa ja istuda maha koos inimesega, kes on tulnud kiriku manu. Inimene, kelle silmist vaatab vastu nõutus või koguni kurbus…

  2. Külaline ütleb:

    aga kui arst ise saadab sind nõia juurde?

  3. Külaline ütleb:

    Eks see sõltub esmalt sinu enda hoiakust nõia suhtes, kas lähed tema juurde või mitte.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)