Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Arutelul olid piiskoppide kogu ja piiskopkonnad

23.10.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

Piiskoplik nõukogu vaagis EELK põhikirja kirikuseadustiku muudatusettepanekuid.

Kiriku juhtimisel ja oluliste kirikuelu küsimuste käsitlemisel, samuti kiriku õpetuslike seisukohtade kujundamisel on peapiiskopile abiks piiskoplik nõukogu, mille liikmed on peapiiskop, piiskopid, praostkondade praostid, peapiiskopi poolt kirikukogusse nimetatud kaks kaplanaatide esindajat ning kaks vaimulike konverentsi poolt kirikukogusse valitud liiget. Emeriitpeapiiskop ja emeriitpiiskop võivad piiskopliku nõukogu koosolekust osa võtta hääleõigusega.
Piiskopliku nõukogu võimkonda kuulub õpetusse ja liturgiasse puutuvate otsuste vastuvõtmine, soovituste andmine konsistooriumile ja teistele kiriku organitele kirikuelu paremaks juhtimiseks ja korraldamiseks ning usu ja kõlbluse alal tekkivate vaidluste lahendamine.
Sellest johtuvalt koguneti 15. oktoobril Tallinna toomkirikusse, sest kirikuseadustiku kohaselt saab kirikukogu teatud kirikuseadustiku osi muuta üksnes piiskopliku nõukogu ettepanekul. Need puudutavad liturgiat, kiriku liikmelisust, vaimulikku ametit, piiskopliku nõukogu töökorraldust ja kirikukari küsimusi.
Kirikuseadustiku § 122 kohaselt taoline eelnõu kinnitatakse või lükatakse tagasi esimesel lugemisel. Kirikukogu liikmetel ei ole õigust eelnõu muuta.
Suurimaks muudatuseks kirikuseadustikus saab uue struktuuriüksuse ehk piiskoppide kogu moodustamine, kuhu kuuluvad kõik EELK piiskopid. Piiskoppide kogu pädevuses on soovituste andmine konsistooriumile ja teistele kiriku organitele kirikuelu paremaks juhtimiseks ja korraldamiseks; vaimuliku ameti pidamist puudutavate üksikküsimuste lahendamine; usu ja kõlbluse alal tekkivate vaidluste lahendamine.
Samuti hääletati kirikuseadustiku muutmise juures sisse muudatus „Piiskop teostab ülemkarjasena ülevaatamis­ametit kohalikus kirikus või piiskopkonnas, vastutades õpetuse ja vaimulike ordineerimise eest“. See muudatus loob ilmselt tulevikus piiskopkonnad kirikusse. Seni pole EELKs piiskopkondi, vaid piiskopid töötavad ilma ametlikult kindlaks määratud teenimispiirkondadeta ehk piiskopkondadeta. Seni on EELK 12 praostkonda olnud kogudusi koondavaks kohalikuks üksuseks.
Kirikuseadustiku muudatuste menetlus algab kirikukogu 26.–27. novembril toimuval istungjärgul.
Kaido Soom

Kaldur,Peeter_m2rts2008Piiskopkondade poolt
Peeter Kaldur, Jõhvi ja Pühajõe koguduse õpetaja:
Toetan piiskopkondade ideed väga. Piiskopkondi peaks olema kolm või neli. Peapiiskopkond oleks üks neist. Sellele lisaks võiks olla esiteks Lõuna-Eesti, teiseks Põhja- ja Lääne-Eesti ja kolmandaks Välis-Eesti piiskopkond. Praostkonnad on ajale jalgu jäänud ja neid pole üldse vaja. Piiskop võib leida endale abiks paar inimest, kes vastutavad teatud piirkondade ja töövaldkondade eest.

EhasaluVallo_2010Piiskopkondade vastu
Vallo Ehasalu, Elva, Rõngu, Hargla, Otepää koguduse õpetaja ja EELK UI lektor:
Piiskopkond tekitab mittevajaliku taseme praostkondade ja konsistooriumi vahele. Kui EELK 1917 asutati, mõeldi just rahvuse ühtsusele ja mitte selle jagamisele piiskopkondadeks. Piiskopkondi ei toeta ka kultuurilooliselt oluline baltisaksa Eesti-Läti jaotus: Kuramaa, Liivimaa, Eestimaa.
Piiskopkonnad tekitavad struktuure piiskoppide isikute ümber ja sellega seotud kulusid. Piiskoppide esiletõstmises torkab silma teoloogiliselt nõrgalt põhjendatud Porvoo ühisavaldus luterluses väljakujunenud kohaliku koguduse rõhutamise arvel.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)