Esileht » Arvamused » Arvamus »

Aruannete kuu

11.01.2012 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Aasta esimese kuu üks olulisi ülesandeid on kokkuvõtte tegemine möödunud aasta tegevusest. Praostina loen kuueteistkümne koguduse aruandeid ja pean ütlema, et nende tase on ebaühtlane. Oluline on aga see, et kõik aruanded laekuvad õigeks ajaks. Tean vaimulikke, kelle aruandeid on põnev lugeda ka aastakümneid hiljem, sest seal leiduvad ülevaated ja hinnangud nii koguduse kui kogukonna ja kogu ühiskonna kohta. Mäletan seda, kuidas mu isa koostas omal ajal aruandeid ja nägi päris palju vaeva analüüsi tegemisega. Eks aruande mõte ongi ju analüüs ennekõike enda ja oma koguduse jaoks, et anda hinnang oma tegevusele ning selle põhjal vaadata tulevikku ja koostada tegevusplaan.
Jaanuar on koguduse tegevuses suhteliselt vaiksem aeg. Pikka aega kirikus teenitud aastate jooksul olen koostanud aruandeid vägagi erinevate struktuuride ja küsimustike kohaselt. Aruandeid oli siis rohkem ja esitamise tähtajad lühikesed. Omal ajal esitasime aruande ka kirikupühade teenistuste ja nendest osavõtjate kohta. Seitsmekümnendatel andsid vaimulikud aru näiteks ka enesetäiendamise plaanide ja tegeliku lugemise kohta. Mõni õpetaja võttis aruannet liiga kergelt ja tahtes jätta endast paremat muljet, pani kirja raamatuid, mida polnud lugenudki.
Mäletan, et peapiiskop Jaan Kiivit sen olla ühel niisugusel puhul palunud vastavalt aruandes esitatule pidada õpetajal nädala pärast ettekanne aruandes nimetatud teose kohta. Nii sai ta lahti valeandmete esitamisest. Vaimulik pidi analüüsima koguduse liikmete elu kümne käsu valguses. Oluline osa aruandest on ikka olnud aruandja ettepanekud ja hinnangud. Kahjuks jäetakse sinna kirjutamata kogudusele ja vaimulikule olulised tähelepanekud.
Aruanne ei ole aga ainult õpetaja isiklik töö, sinna saavad kirjutada oma tähelepanekud kõik kaastöölised. Praegune aruande vorm pakub võimalust teha koguduse ja kogukonna elust asjalik analüüs, millel on tähendust ja kaalu ka aastakümnete pärast. Kiriku ajaloo uurimise seisukohalt annavad aruanded hindamatut materjali. Kiriku seisukohalt on võimatu teha asjalikke ja realistlikke tulevikuplaane ilma põhjaliku aruandluseta. Nii analüüsivad oma tööd kõik koguduse töötegijad: vaimulikud, kirikumuusikud, diakoonia- ja lastetöö tegijad.
Tegelikult on nii kiriku kui ühiskonna protsesse kajastav statistika vajalik juhtimiseks ja arengukava koostamiseks ning juhtimisotsuste langetamiseks. Usaldusväärset statistikat saab teha vaid kvaliteetsete andmete põhjal. Seadus ütleb, et riikliku statistika eesmärk on kajastada ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustada ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja prognooside koostamiseks, erinevate poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning teadmuspõhiste otsuste langetamiseks.
EELK kirikuseadustik sätestab, et aruandekohuslased on EELK koguduste õpetajad, praostkondade praostid, peakaplanid, praostkonna vikaarvaimulikud, reservvaimulikud, sihtasutuste ja organisatsioonide juhid, kirikukohtu esimees, kirikukogu nõukogude ja komisjonide esimehed, konsistooriumi liikmed ning peapiiskop. Sõnaline ja tegevusaruanne esitatakse vastava küsimustiku alusel. Iga nelja aasta järel lisatakse praostkonna tegevusaruandele kokkuvõte nelja aasta tegevusaruannete põhjal ja hinnang praostkonna kogudustes toimunud või koguduste elu mõjutanud olulisematele sündmustele. Nelja aasta kokkuvõtet tutvustatakse praostkonna sinodi koosseisu viimasel koosolekul.
Peapiiskop koostab EELK tegevusaruande, millele lisatakse EELK statistiline aastaaruanne. Iga nelja aasta järel lisatakse EELK tegevusaruandele kokkuvõte nelja aasta tegevusaruannete põhjal ja hinnang kirikus toimunud või kiriku elu mõjutanud olulisematele sündmustele. Nelja aasta kokkuvõtet sisaldavat aruannet tutvustatakse kirikukogu koosseisu viimasel kevadistungjärgul.
Kevadisel kirikukogul jätkub EELK arengukava arutelu, selle aluseks saavad olla vaid head ja ülevaatlikud aruanded. Käesoleval aastal algavad EELKs valimised, koguduse ja üldkiriku valitavad organid vajavad pilti tegelikust olukorrast. Head aruannete koostamist ja õnnistatud aastat!

Tiit Salumäe
,
assessor

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)