Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Armastus ületab kõik veendumused ja kombed

27.04.2007 | | Rubriik: Jutlus

Rooma koguduse mured leiavad tänases kirjakohas üldistuse, mis valgustab kõigi aegade usklike elu, eriti üksmeele osas. Viimane on aktuaalne ka tänapäeval. Selleks, et Jumala rahva hulgas võiks valitseda üksmeel, on põhiliselt vaja järgida Kristuse eeskuju, ka kõigis teistes küsimustes. Kristuse eeskuju viib apostel Pauluse pühakirja juurde, sest pühakiri räägib Kristusest ja näitab meile teed. Ka meie ühendust sidugu pühakiri.

Sest mis iganes enne on kirjutatud, see on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja pühakirja julgustuse kaudu oleks lootust. Kannatlikkuse ja julgustuse Jumal aga andku teile, et te mõtleksite sedasama omavahel Kristuse Jeesuse eeskuju kohaselt, et te ühel meelel ja ühest suust ülistaksite Jumalat ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Seepärast võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on meid vastu võtnud Jumala kirkuseks. Sest ma ütlen, et Jeesus Kristus on saanud ümberlõigatute teenriks Jumala tõe pärast – esiisadele antud tõotuse kindlustamiseks –, et paganad hakkaksid Jumalat ülistama halastuse eest, nagu on kirjutatud: «Seepärast ma tunnistan sind paganate ees ja laulan kiitust sinu nimele.» Ja taas ta ütleb: «Rõõmustage, paganad, koos tema rahvaga!» Ja taas: «Kiitke Issandat, kõik paganad, ja kiitke teda, kõik rahvad!» Ja Jesaja ütleb taas: «Iisai juur tuleb ja see, kes hakkab valitsema paganate üle; tema peale panevad paganad lootuse!» Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!

Rm 15:4–13

Rooma koguduse mured leiavad tänases kirjakohas üldistuse, mis valgustab kõigi aegade usklike elu, eriti üksmeele osas. Viimane on aktuaalne ka tänapäeval. Selleks, et Jumala rahva hulgas võiks valitseda üksmeel, on põhiliselt vaja järgida Kristuse eeskuju, ka kõigis teistes küsimustes. Kristuse eeskuju viib apostel Pauluse pühakirja juurde, sest pühakiri räägib Kristusest ja näitab meile teed. Ka meie ühendust sidugu pühakiri.

Sõna juurest läheb Paulus palve juurde, õigemini – palve kaudu Jumala juurde, kelle käest saame kõik vaimulikud väärtused. Temalt tuleb Sõna, Tema on andnud meile oma Poja Jeesuse Kristuse, ja Temalt saame ka üksmeele. Nii näeme, et üksmeele tee läheb Kristuse kaudu, Piibli õpetuse alusel palveosaduses Jumalaga.

Jumala rahvas on alati vajanud kannatlikkust ja lohutust. Inimese elus on olukordi, mis nõuavad meilt kogu meie kannatlikkuse jõu ja veel rohkem – nõuavad nii palju, et me ei tule toime oma inimlike varudega, vaid peame abi otsima Jumalalt. Sõna «kannatlikkus» tähendabki teel olevat raskust. Iga uus aasta võib kaasa tuua haigusi, muret laste pärast ja isegi leina. Usklikel inimestel on lisaks kanda veel rist. Teame ju Jeesuse ütlust: «Võta oma rist ja järgi mind!» Seda ei ole vähe.

Kannatlikkust ja lohutust on eriti vaja üksmeele küsimuses. Paulus ei tee saladust, et üksmeele saavutamine koguduse elus on eriti raske. Seda ei saavutata lihtsalt õigust nõudes, teist välja lükates ega teise kogudusse üleminekuga. Elatakse üle selliseid pettumusi, et vajatakse isegi lohutust. Mõne inimese käitumine võib näida kitsarinnaline ja rumal, mõne oma ilmalik ja sõnakuulmatu, isemeelne ja provotseeriv. Seda juhul, kui me ei näe palki oma silmas. Just sellepärast on vaja kannatlikkust.

Kannatlikkus ja lohutus on jumalikku päritolu. Need voorused ei kasva meie maailmas ega ole inimloomusele omased. Inimene on kannatamatu ja tüdineb kiiresti. Seda teavad emad lapsi kasvatades ja teavad lapsed, kui neil on vaja taluda vanemate inimeste isemeelsust. On siiski midagi väga olulist, mis ühendab koguduse liikmeid – see on Jeesus Kristus. Ta on meid oma lasteks vastu võtnud ja Ta ei tüdine iial meid kasvatamast. Kristuses on vastu võetud nii nõdrad kui ka tugevad, nii juudid kui ka paganad. «Võtke teie samuti üksteist vastu,» ütleb Paulus Rooma kristlastele.

Üksteist vastu või omaks võtta tähendab hoopis enamat kui distantsi hoides teist lihtsalt sallida, tema erimeelsusi pingutades välja kannatada. Peame järele mõtlema, mida üldse tähendab kohelda meist erinevaid inimesi nii, nagu neid kohtleb Kristus. Ei saa teist inimest vastu võtta ja jääda temast eemale. Kui Jeesus võttis vastu tölner Sakkeuse, läks Ta Sakkeuse kotta. Kui isa võttis vastu kadunud poja, kaisutas ta poega ja andis talle suud. Enam lähemale ei saa üks inimene teisele astuda.

Apostel Paulus teeb üksmeele vaimulikust printsiibist praktilise järelduse. Tarvis on üksteist vastu võtta armastuse osaduses. Hea on, kui saame üksteist vastu võtta veendumuste ja kommete osadusse, aga kui me seda ei saa, siis peame üksteist vähemalt armastuse osadusse vastu võtma. Armastus ületab kõik veendumused ja kombed.

Siinkohal on mul hea meel tõdeda, et mind ja minu abikaasat on Laiuse kogudus ja teised sealsed inimesed armastusega vastu võtnud, nagu oli ka Võru- ja Pärnumaal.

Jumala rahval on ületada veel palju raskusi ja nende hulgas ei ole üksmeele küsimus mitte viimane. Jumal ise oma taevase kannatlikkusega on valmis meid aitama, kui tuleme palves Tema ette. Tagajärjeks on see, et saame ühel suul ja ühel meelel Jumalat austada. Kui valitseb rahu ligimesega, siis valitseb rahu ka meis enestes. Kiitkem siis Issandat, jah kiitkem Teda kõik rahvad.

Aamen.

Image
Raino Kubjas

Laiuse koguduse õpetaja

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)