Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Armastus üle piiride

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Iseseisvuspäeval paluti Jumala kaitset meie riigile ja rahvale ka Lauritsala kirikus Lappeenrantas. Jumalateenistus peeti eesti keeles ja osadust jagama kogunes nii eestlasi kui ka soomlasi.

Igavest õnnistust ja taevalist väge palusid kirikulised palves ja lauldes Eesti ja Soome riigile ning eesti keel kõlas uhkelt mõlema rahva suus 1958. aastal ehitatud moodsas betoon­ehitises, kus on 670 istekohta.

Elavat usku
Kõiki tulijaid tervitas kirikumees Toni Mattero ja organist Timo Lampinen lasi alustuseks võimsal pillil kõlada Roman Toi viisidel. Noodid oli ta spetsiaalselt tellinud Tallinnast. Oli südamlik, et Lauritsala kogudus lubas eestlastele kallil pidupäeval pidada oma pühakojas jumalateenistuse.
Juhtiv liturg oli koguduse abiõpetaja Leena Haakana, keda hästi peaksid tundma randverlased, sest neli-viis aastat tagasi oli Leena Randveres kaks aastat misjonärina tööl.
Jutlustas armastatud misjonär Kirsti Malmi, kellele Lappeenranta on kodulinn. Kirjakoht Kaanani naisest, kes uskus Jeesusesse ja oli kindel tema jumalikus päritolus, kinnitas meidki.
Evangeeliumitekste lugesid Ingrid Kuhanen ja Ruthi Naukkarinen, palveid Maria ja Jukka Repo ja peapiiskopi tervituse luges ette allakirjutanu. Oma tervituses Lappeenranta eestlastele ja Eesti sõpradele soovis Andres Põder: «Soovin teile elavat usku ja osadust nii Jumala kui kaasinimestega. Ühendagu tema armastus meid Jumala laste perena.»

Masina-traktorijaam
Lugusid, kuidas üks või teine Eesti Seltsi või Tuglase Seltsi liige Eesti ja eesti keele vastu huvi hakkas tundma, on palju. Jouko Väisänenile tundus 35 aastat tagasi, et eesti keel kõlab veetlevalt, ja nii ta meie kultuuri ja kirjandusega, aga ka ungari kultuuriga tegelema hakkas. Sellest on saanud tema pensionipõlve hobi.
Laadoga järve taga sündinud ingerlane Olavi Petro, kel aastaid 80, kuulas 15aastaselt raadiot ja kuulis sõna «masina-traktorijaam». Ta arvas, et nii pikk sõna tähendab traktorit, hakkas asja uurima ja jäigi eesti keelega tegelema. Jaanuaris, kui sealne Eesti Selts tähistas 20. aastapäeva, kuulutati Olavi Petro seltsi auliikmeks.
Ega alati oska arvata, kas vestluskaaslane on soomlane või eestlane. Vahel reedab aktsent, vahel sedagi mitte. Näiteks Tuglase Seltsi esinaine Kaisu Lahikainen räägib perfektset eesti keelt, Eesti Seltsi esinaine Ruthi Naukkarinen aga ongi eestlane ja laulatatud abikaasa Jormaga Tallinna Kaarli kirikus. Neil on kaks poega ja mõlemad pojad räägivad eesti keelt, lisaks ka miniad.
Ingrid Kuhanen, kes aktiivselt osaleb mõlemas seltsis, rääkis, kuidas ta vahetult enne Eesti taasiseseisvumist 17. augustil segaste tunnetega laevale astus. Hilisemal kodusel peol Tuglase Seltsi aseesimehe Anne-Maija Laukase juures pidas Ingrid suurepärase kõne. Oma lastele ta mehe vastuseisu tõttu emakeelt ei õpetanud ja kahetseb seda väga.
Ka Tiit Tõnnov on Soomes elatud 23 aastaga kodunenud, jumalateenistusel viibinud Sander Turbel, kes Soomes elanud kolm aastat, alles otsib oma kohta. Ta tunnistab, et on tundnud hiljuti Soome kolinud eestlaste vahel konkurentsi.
Jumalateenistus, kus Kirsti Malmi laulis Tõnis Mäe «Palvet» ja oli meie hümnile eeslauljaks, jättis erilise tunde ka neisse koguduseliikmetesse, kes on tänu mõnele Tallinnas-käigule õppinud eesti keelt vaid mõne sõna. Vähemalt nii nad kinnitasid.
Arvatavalt elab Lappeenrantas paarsada eestlast, Eesti Seltsil on 26 liiget, umbes sama palju on liikmeid Tuglase Seltsil. Kui Eesti Seltsis on 90% eestlased ja 10% soomlased, siis Tuglase Seltsis on vastupidi, ütleb Ruthi Naukkarinen.
Koos Ingridiga kinnitab ta: «Me hoiame eestlust üleval ja teeme seda lõbuga. Me hoiame elavana eesti keelt ja kultuuri, kombeid ja ühendame siinseid eestlasi.» Näiteks korraldatakse kinoõhtuid, hapukapsatalguid, loodusmatku, heategevuskontserte, õpitakse verivorste tegema.
Oli erakordne päev. Terveisiä teille kaikille Suomenlahden toisella puolella!
Rita Puidet

Eesti sõbrad
Lappeenranta koguduses teenivad Eestis misjonäridena tuntud Leena Haakana, Maria ja Jukka Repo.
Lappeenrantast pärit misjonär Kirsti Malmi töötab EELK misjonikeskuses rändlaulikuna.