Esileht » Uudis » Keskmine »

Argentinas on veel neid, kes eestikeelset jumalasõna ootavad

18.04.2012 | | Rubriik: Keskmine, Kirikuelu

Jumalateenistusel Reformatsiooni kirikus teenisid õpetajad Cesar Gogorza ja Tõnis Nõmmik. Fotod: Kadri Munro ja Andres Vaher

1957. aastal Argentina eestlaste asutatud E.E.L.K. Buenos Airese Reformatsiooni (La Reforma) kogudus tegutseb tänini, ainult et viimased viis aastat on see hispaaniakeelne. Koguduse kunagine õpetaja, kaitseväe emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik oli 7.–20. märtsini Buenos Aireses kohalike eestlaste kutsel külas. Viie aasta järel peeti seal taas jumalateenistust, kus hispaania keele kõrval kõlas ka eesti keel.

Hispaaniakeelne kogudus
Reformatsiooni kogudusel on nüüd argentiinlasest õpetaja dr Cesar Gogorza, kasutusel on eesti-hispaaniakeelne jumalateenistuse kord. «Koguduse nõukogust kadusid pikkamööda eestlased, viimased olid Juta Vaher ja Veera Post. Eestlasi käib kirikus nii viis-kuus. Üks nn uuseestlanna on seal ristitud. Peamiselt otsitakse õpetaja üles siis, kui matta on vaja.»
Viis aastat tagasi – 2007. aastal, kui tähistati koguduse 50. aastapäeva, oli jumalateenistus hispaaniakeelne, kuid kaasa teeninud õp Tõnis Nõmmik tegi seda muidugi eesti keeles. Tänavu 11. märtsil peetud jumalateenistus järgis sama tava. Kirikulisi oli 26, kaasa teenis koguduse õpetaja Gogorza.
Pärast teenistust andis õp Nõmmik kohaliku luterliku kiriku Iglesia Evangelica Luterana Unida (IELU) emeriitpresidendile (piiskopile) Raul Esteban Denunciole üle EELK koostöömedali. Denuncio tegi omal ajal tihedat koostööd siis veel eestlaste Reformatsiooni kogudusega. Möödunud suvel külastas ta ka Eestit ja kohtus peapiiskop Andres Põderiga.
Ent Nõmmiku kutsus külla ka kohalik rootsi kogudus, kus ta ise on leeriõnnistuse saanud. Sealgi ei ole enam rootsikeelset õpetajat kohapeal, vaid neli korda aastas tuleb vaimulik Rootsist kaasmaalasi teenima. «Kui nad kuulsid, et ma olen Buenos Aireses, kutsuti mind kohe rootsikeelset jumalateenistust pidama.»
Õp Nõmmikul oli IELU presidendi Alan Eldridiga kohtumisel jutuks eestlaste vaimulik teenimine. President arvas, et soomlaste, norralaste ja rootslaste eeskujul võiks ka eestlasi käia teenimas kas või kord aastas EELK vaimulik.
Eestlased pidasid nõu ja leidsid, et kuna kohapealsed eesti organisatsioonid praktiliselt ei tegutse, pole ka aukonsulit ning kogudus on hispaaniakeelne, tuleks asutada kuulutuspunkt ja leida kontaktisikud, kes oleksid sidepidajaks EELK ja IELUga. Kuulutuspunkti esindajateks valiti Juta Vaher ja dr Maela Viirsoo.

Eestlased vangis
Välisministeeriumi palvel viis Nõmmik Argentinas kinniistuvatele eestlastele Eestist raamatuid ja ajalehti. Teadaolevalt on neid kolm. «Mulle anti seal kaks nime, kolmandat ei leitud. Kõigepealt pidin vanglate järelevalve organisatsioonist külastusloa taotlema, see võttis viis päeva. Vanglas käimisele kulus pea terve päev. Igasugused kontrollid tuli läbida. Devoto vangla asub linna piires ja on päris suur.
Pärast pikka ootamist toodi eesti vang, kes ootab juba poolteist aastat kohtuotsust kahtlustatavana narkosmugeldamises. Oli paari tuhande euro eest olnud nõus narkootikume Euroopasse tooma, kuid kukkus kinni. Hingehoidlik vestlus kestis üle tunni aja, andsin talle ka Uue Testamendi. Teised kaks eestlast jäid mul nägemata, sest nad istuvad mujal vanglates ja minu aeg lõppes ära, enne kui oleksin külastusloa saanud.»
Argentina eestlaskond on kahanev, tänapäeva eestlase väljarände koht see veel pole, välja arvatud mõned ratsa rikkaks saada soovivad narkokullerid, kes oma aega vanglas parajaks teevad.

Oma kogudus ja kirik
Esimene eestlane, kes sinna kaugele maale sattus, oli arvatavasti 1870. aastal üks meremees, kes oma laevast maha jäi. Sellesse Lõuna-Ameerika kõige euroopalikumasse riiki on Eestist mindud nii Vabadussõja järel kui hiljemgi. Märgatav hulk jõudis sinna II maailmasõja keerises. Arvatavalt võis tollal elada Argentinas kuni tuhatkond meie kaasmaalast. Peamiselt elati pealinnas Buenos Aireses ja selle ümbruses.
Ent aja jooksul hakati mujale rändama, peamiselt Argentina majanduse ebastabiilsuse tõttu, ehk nagu Nõmmik kommenteerib: «Eestlane tahab ju raha koguda, kuid mis sa kogud, kui see üleöö lepaleheks muutub.» Aga mindi ka vastuvõetamatu kliima pärast.
Päris mitu aastat võttis aega oma koguduse asutamine (1957) ja sinna vaimuliku leidmine. Ent Nõmmikut tsiteerides: «Jumal tõotab Pühakirjas olla meiega kõikjal, kuhu me iial läheme.» Esimene E.E.L.K. Reformatsiooni koguduse õpetaja oli Karl Laantee. Eestlaste tublidus viis ka oma kiriku ehitamiseni, mida võidi pühitseda 20. augustil 1960. aastal.
Koguduse õpetajad on olnud veel Hugo Jaanus (srn 1994), Tõnis Nõmmik, Hendrik Laur (praegu USA Chicago praostkonna abipraost), Ingo Tiit Jaagu (Rootsi praostkonna praost), Gunnar Mölder (srn 1994) ja Helgi Särgava (srn 1999). Koguduse praegune õpetaja Cesar Gogorza teenib alates 2000. aastast. Endised õpetajad Hendrik Laur ja Tõnis Nõmmik on kogudust külalisõpetajana teeninud, Viru praost Peeter Kaldur pidas jumalateenistuse 1995. aasta märtsis.
Paljud on lahkunud igaviku teedele või mujale elama. Ometi on seal pahupidi aastaaegadega maal veel killuke eestlasi. Kas IELU presidendi Alan Eldridi soovitus kutsuda kord aastas EELKst vaimulik eestlasi teenima, saab teoks, seda näitab aeg. Kohalikud eestlased ootavad tänulikult.
Tõnis Nõmmiku reisil Argentinasse oli veel üks eesmärk, nimelt on tema keskmine tütar Kadri sündinud Argentinas ja sirgunud seal paar esimest eluaastat. Kui isa teenistus lõppes, pöördus perekond tagasi Kanadasse. Kadri oli nüüd esimest korda taas Argentinas ja isa sai talle tutvustada tema sünnilinna Buenos Airest.
Tiiu Pikkur

Argentina
Riigikirik on roomakatoliku kirik
Luterlikud kirikud:
Ühendatud Evangeelne Luterlik Kirik (IELU) – 33 kogudust, 11 000 liiget
Rio de la Plata Evangeelne Kirik (IERP) – 44 kogudust, 25 000 liiget
Argentina Evangeelne Luterlik Kirik (IELA – 265 kogudust, 30 000 liiget
Tõnis Nõmmik elas Argentinas aastatel 1948–1955 ja 1967–1970

Pildigalerii:
Eestlased, õpetajad ja emeriitpresident Denuncio pärast teenistust. . IELU emeriitpresident Denuncio pälvis EELK koostöömedali.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)