Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Äreva, ent tänuliku südamega

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Möödunud nädal on olnud tihe ja jõuliste sündmuste rohke. Ajal, mil öid täidab perseiidide langemine tähistaevas ja ees terendab kolmas koroonalaine, on meie päevad täidetud peata olekust presidendikandidaatide otsingutel. Poliitikud otsivad. Annaks Jumal, et ka leiaksid! Eesti Kirikus on mitmel korral toetust avaldatud Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kandidatuurile ja kindlasti teeb nii mõnelegi meelehärmi, et hetkel on väärika teadlase võimalik kandideerimine tagaplaanile lükkunud, ent augusti lõpp pole veel käes.

Teine teema, mis rahvusvahelisel tasandil meie meeli ja mõtteid on viimastel päevadel vallanud, on kahtlemata sündmused, mis Afganistanis aset leiavad. Et äärmusrühmitus Taliban pühapäeval, mil meie kogudustes jumalateenistusi peeti ja päeva teemale „Enese läbikatsumine“ keskenduti, pealinna Kabuli enda kontrolli alla võttis, võib osutuda kogu maailmale selliseks läbikatsumiseks, mille tagajärgi ei suuda keegi veel aimata.

Mis rahvusvahelisel tasandil Afganistani sündmustest tulenevalt sünnib, on seega teadmata, aga kindlasti oleme neil päevil enam mõelnud sealsele rahvale ja hoiame neid ka oma palvekätel. Mure inimõiguste tagamise, soolises plaanis eriti naiste õiguste osas, on varasematele kogemustele tuginedes asjakohane ja aktuaalne.

Afganistani uudistest osasaamine tuletab meelde teist olulist sündmust, mis sel nädalal ees seisab – Eesti Vabariigi taastamise 30. aastapäeva. Ka kolmekümne aasta eest, mil tankid mürisesid Eestimaa maanteedel, tundsime sarnast ebakindlust ja ärevust, mida praegu Afganistani uudiste telepilt meile vahendab.

Valitses teadmatus, kuidas sündmused arenevad ja milline tulevik meid ees ootab. Seda, et Eesti sai tõepoolest vabaks ja taastas oma riigi, võib kahtlemata imeks nimetada. Meil kõigil on, igal oma isikliku nüansi ja rõhuasetusega, põhjust tänada Jumalat vabaduse, oma riigi ja iga päeva eest, mil võime rahus elada. Tehkem seda siis meie lauluraamatu 450. laulu sõnadega „Hoia, Jumal, Eestit, meie kodumaad, kaitse teda kallist, meie armsamat“.

Kätlin Liimets