Arengukava on käivitunud

22.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Poolteist aastat on konsistooriumis diakooniasekretärina töötanud Kadri Kesküla. Tema eelkäija, Aarno Lahtineni eestvedamisel valmis möödunud kevadel diakoonia arengukava aastateks 2007–2012, mida viib ellu vastav komisjon.
Kadri Kesküla koordineerib kiriku diakooniatööd. Foto: Riina Sildvee
Diakooniakomisjoni kuuluvad Joel Luhamets (esimees), Tõnu Linnasmäe, Kadri Lääs, Igor Miller, Mart Salumäe, Kristjan Simson, Avo Üprus, Urmas Nagel ja Airi Võsandi. Möödunud aastal kogunes komisjon koosolekule kuus korda.
Kadri Kesküla ülesandeks on jälgida, et komisjonis vastu võetud otsused ellu viidaks, koordineerida diakooniatööd, suhelda meie kogudustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. «Palju ajast võtabki teabe vahendamine,» ütleb Kadri.
Meie kiriku erilisus
Arengukavas on ühe punktina ette nähtud, et igal kogudusel on oma diakooniatöötaja. Kadri täpsustab, et silmas ei ole peetud täistöökohaga palgalist töötajat, kuigi see on ideaal, mille poole püüelda.
Praegu on vähemalt pooltel kogudustel diakooniatöötaja, aga kuna tegu on põhiliselt vabatahtliku tööga ja inimesed vahetuvad, on raske arvet pidada. Sügisel täidetud aruandeblankettidest selgub, et meie kirikus töötab 2500 vabatahtlikku, neist diakoonia alal umbes 250.
Ka hiljuti toimunud III vabatahtlike foorumil kõlas fakt, et enim vabatahtlikke tegutseb meie riigis religiooni valdkonnas.
Palgalisi töötajaid on diakoonia alal 120, põhiliseks töökohaks Tallinna diakooniahaigla, Räpina hooldekodu, Peeteli kiriku sotsiaalkeskus, Viljandi Pauluse koguduse lasteturvakodu, Kärdla diakooniakeskus jt keskused. Hoogustunud on töö Valga koguduses, kus õpetaja Heino Nurk ja MTÜ Domus Petri Kogu tegevjuht Ester Liinak, kes korraldab ka koguduse diakooniatööd, teevad head koostööd kohaliku omavalitsusega pikaajalisi töötuid tööturule lõimides. Sama ülesannet täidab Triin Simson Kärdlas ja mõni kogudus veel. Tublit tööd tehakse Pärnus.
Koostöö näiteks on ka Tartu Pauluse koguduse pakutav supiköögi teenus ja Tallinna Peeteli koguduses loodud sotsiaalkeskus. Koguduses nähakse ära, missugused on kohalikud vajadused.
Kogemusi ja teadmisi koolituste kaudu
Valdkond, millega kiriku diakooniatöö viimasel aastal on esile kerkinud, on koolitus. Teist aastat veab Usuteaduse Instituudi diakooniaosakonna projektijuht Vaike Salveste vabatahtlike baaskoolituse programmi, mille maht on 30 tundi. Koolitus on jaotatud kaheks: esimene osa on kevadel ja teine sügisel, toimudes kolmes eri paigas. Möödunud aastal sai vastava tunnistuse 18 inimest.
Erilist heameelt tunneb Kadri Kesküla Usuteaduse Instituudis avatud kahe diakoonia magistriõppekava üle. Üks neist hõlmab diakoonia korraldust ja teine põhineb teoloogilise õpetuse alusel Euroopa diakoonia magistriõppekaval. Viimases toimub õppetöö inglise keeles, pakkudes võimalust õppida vahetusüliõpilasena partnerülikoolides. Vastavatud diakoonia magistriõppesse võeti sügisel vastu 18 üliõpilast. Erakorralise professorina on instituudis tööl dr Kari Latvus.
Et diakoonia ei hõlma vaid vabatahtlike kodukülastust mõne eaka sünnipäevalapse juurde, kinnitab ka möödunud sügisel kolmandat korda toimunud teaduskonverents, mille materjalid plaanitakse sel aastal esmakordselt välja anda diakoonia aastaraamatus.
Lisaks on toimunud kursused kaplanitele ja lühemad hingehoiukursused.   
Inimlike väärtuste kaitsel
Olles osa ühiskonnast, osaleb kirik ka HIV- ja aidsiennetusprojektis, mille eestvedajaks on Eva-Liisa Luhamets. Mais lõpeb kogudustele suunatud neljatsükliline 20 osavõtjaga HIV- ja aidsinõustaja koolitus, et kogudused oleksid valmis julgelt vastu võtma nakatunuid, kes hingehädas kiriku poole pöörduvad.
Seminaride tarbeks on eesti keelde tõlgitud Luterliku Maailmaliidu materjalid, samuti video «Mida saan teha mina?» HIV-positiivsest Lõuna-Aafrika preestrist. Videot saab osta Tartu Pauluse raamatupoest ja konsistooriumist ning selle juurde kuulub tasuta juhend grupitööde läbiviimiseks koguduste noorterühmades.
Tõestuseks heast koostööst on möödunud aasta novembris toimunud konverents «Kristlikud väärtused HIV ennetustöös». Sama temaatikaga tegeleb Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste ümarlaud ja on plaanis läbi viia rühmatöö noortepäevadel Kambjas.
Märtsis palus diakooniakomisjon inimesi annetada raamatuid Austria vangla raamatukogule, kust vastav soov oli esitatud konsistooriumile. Sealne vangla raamatukogu kogub kõigist Euroopa riikidest ilukirjanduslikke ja populaarteaduslikke raamatuid. Raamatuid kogunes päris palju ja osa neist läheb Eesti vanglatele.
Teenimise heaks
Käivitunud on arengufond, et toetada koguduste ideid ja projekte. Vastava üleskutsega advendi ajal koguti 5771 krooni. Summa pole suur, kuid antud heast südamest ja algus on siiski tehtud. Kogutud rahaga plaanib komisjon algatada üldkirikliku projekti, millega toetada koguduste tööd.
Kevadel esitab komisjon konsistooriumile taotluse uueks, aasta lõpuni kestvaks rahakogumiskampaaniaks, toetamaks viipekeeletõlkide tööd. See tähendab, et kui kogudus tahab tellida viipekeeletõlki, võib ta pöörduda abi saamiseks fondi poole.
Üks eesmärke, mida komisjoni diakooniatöös näeb, on moodustada kogukonna kaplanaat. See on institutsioon, millega vähendada korduvkuritegude sooritamise riske, ning suurepärane amet tulevastele diakooniamagistritele. Seni lahendamata on ka haiglakaplanaadi küsimus. Mõnes haiglas on küll tööl hingehoidja, kuid puudub võrgustik.
Meie diakooniatööd on rahaliselt, koolituste kaudu või muul moel teotanud välismaa partnerid: Schleswig-Holsteini diakooniakeskus, Soome Kiriku Välisabi, Meninghetssosterhjemmet Oslost jt.
«Diakoonia on kristlaseks olemise kõige selgemaid väljundeid. See tähendab teise inimese teenimist. Me kõik oleme selles elus kerjused. Kui ma kodutule raha annan, vaatan ma talle otsa ja puudutan teda – loon inimliku kontakti,» on Kadri Kesküla oma töö vajalikkuses veendunud.
Rita Puidet

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. (1Jh 4:21)