Arengu- või kasvukava?

21.11.2007 | | Rubriik: Määratlemata

Järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval koguneb EELK Kirikukogu Tallinnas korralisele istungjärgule. Käesoleva aasta lisaeelarve, järgmise aasta eelarve ja kirikuseadustiku muutmise kõrval tutvustatakse kirikukogu liikmetele esimest korda EELK arengukava eelnõu. Pärast pooleteise aasta pikkust arutelu ja kümneid ajurünnakuid töörühmades on arengukava saanud koostajate arvates esitamisküpseks. Kirikukogu liikmete reaktsioonist või arutelu eeldatavast tulisusest hoolimata tuleb tunnistada, et esitatud eelnõu ei ole kindlasti mõneliikmelise kinnise otsustajateringi ettekujutus asjadest meie kirikus. Vastupidi – arengukava eelnõu on just sellist nägu, nagu on meie kirik. Eelnõust peegelduvad vastu erinevate praostkondade seisukohad, ühtede allasutuste aktiivsus ja teiste passiivsus, aga ka olulisemad valupunktid meie kirikus. Olgu nendeks siis vaimulike ettevalmistuse küsimus, väikeste koguduste majanduslik võimetus oma vaimuliku palkamiseks või vajadus haldus- ja juhtimisreformiks.
Kõik, kes on osalenud arengukava ettevalmistustöös, on tundnud muret EELK oleviku ja tuleviku pärast. See mure ühendab meid. Erinevad on vaid arusaamad sellest, millised peaksid olema järgmised sammud ja kavandatavad tegevused kiriku erinevates töövaldkondades. Kas misjon seisneb eelkõige pühendumises tööle olemasolevate liikmetega või peaks kirik minema sinna, kuhu lähevad inimesed (äärelinnad, uusasumid jne)? Kas see tähendab ka uute koguduste loomist ja kirikute ehitamist? Kas kiriku haldussuutlikkust parandaks piiskopkondade loomine või hoopis olemasolevate praostkondade tugevdamine? Kas vaimulike ettevalmistamist peab juhtima ja kontrollima kirik või võime loota riigi toel tegutsevale usuteaduskonnale?
Selliseid dilemmasid on teisigi. Kahjutundega pean tõdema, et arengukava eelnõu ei seo neid otsi kokku, pigem tekitab küsimusi juurdegi. Selle eelnõu nõrkuseks pean just seda, et ei joonistu välja ühtset ideed või ka poliitikat, millest kõigi valdkondade puhul lähtuda. Sellest tuleneb arengukava teatav eklektilisus.
Tutvusin meie põhjanaabrite strateegiadokumendiga «Läsnäolon kirkko» (Ligiolev kirik) ning pean tõdema, et idee ja visioon inimese lähedal või juures olevast kirikust läbib ühtlaselt kogu dokumenti ja loob arusaama, et Soome kirik teab, millise ülesande täitmist Jumal neilt ootab, mida kirik ise soovib ning mida inimesed ootavad ja vajavad. Kirik tahab olla iga päev seal, kus on inimene kogu oma eluga, kõigi rõõmude ja muredega, soovide ja vajadustega. Isegi kui ma pole isiklikult nõus mitmete rõhuasetustega soomlaste visioonikavas, tahan ma tunnustada nende oskust mõtelda tavainimese tasandil.
Meie arengukava eelnõus on inimeste teenimise ülesanne ja kiriku soov olla oma liikmetele vajalik kõige paremini väljendunud peatükkides «Väärtused» ja «Teoloogilised alused». Seal on kirjas olulisim meie tegevusest kirikuna ja Kristuse tunnistajana siin maailmas. Sõnades väljendatuna – kirik on näoga inimeste poole! Meie ülesanne on vastata inimeste usulistele vajadustele ning aidata neil leida Jumalat ja kasvada Kristuse Ihu osadusse. Selleks peame looma vajalikud tingimused. Kahjuks ei väljendu see näoga inimese poole oleva kiriku visioon aga piisavalt ülejäänud arengukavas.
Piiblis puudub sõna areng. Loomulikult ei leia me sealt ka ühtegi viidet arengukavale. Areng eeldab planeerimist ja kavandamist, samuti õigete lähteülesannete seadmist. Võime seda võrrelda taime või seemne väljavalimise, istutuskoha ettevalmistamise ja istutamise-külvamisega. Kasvamine ja kasvatamine, millest kõneleb mitmes kohas Piibel, tähendavad aga rohkem hoolt ja tähelepanu ka siis, kui seeme juba idaneb või võrse sirgub.
EELK arengukava võiks väljendada kasvamise-kasvatamise põhimõtet. Et me keskenduksime enam usu, armastuse, hoolivuse, Jumala ja ligimese teenimise kasvamisele-kasvatamisele. Küllap järgneb siis ka liikmete arvu ja annetuste kasv. Seega oleks tegemist kasvukavaga. Paulus kirjutab korintlastele: «Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab» (1Kr 3:7).

Image
Urmas Viilma,
assessor

2 Kommentaari artiklile “Arengu- või kasvukava?”

  1. Raivo Linnas ütles:

    Toetan täielikult assessor Urmas Viilma 21.11.2007.a. eesti Kirikus esitatud väidet, et arengukava eelnõu on eklektiline ja puudub läbiv põhitelg. Toetan täielikult ka praost Marko Tiituse väiteid selle kohta, et põhilised valikud on peamiselt lahti kirjutamata ja alternatiivsed otsustusvariandid Kirikukogu liikmetele otsustamiseks esitamata.

    On tore, et veelkord on päris põhjalikult kirja saanud olukorra kirjeldus ja arengu eeldused, kuid puuduvad selged lahendused ja lahendusteni jõudmise reaalsed teed kõige olulisemates küsimustes.

    On mõningaid sisulisi ja vormilisi vajakajäämisi.

    Omavahel ei ole sisulises tähenduses seotud ka üksteist välistavad arengueesmärgid ehk näidatud ära, kuidas vastandlikud eesmärgid koos toimima pannakse.
    Puudub ka eesmärkide saavutamiseks vajaliku, olemasoleva ja saadava ressursi kirjeldus. Arengukava eelnõud lugedes on ilma põhjalike arvutustetagi näha, et kirja pandud visiooni ja eelduste saavutamiseks ei ole küllaldaselt raha, inimesi, aega ja ka teadmisi/oskusi. Pole ka kirjas, kuidas ja millal vajalik kriitiline mass eri ressurssi tekib. Ressursivajaduse ja olemasolu või saadavuse kirjeldus võiks tavaolukorras olla ka hilisem, kuid EELK tänases ja lähiaastate olukorras on ressursi olemasolu analüüs väga oluline, et üldse visiooni realiseerumise ja eesmärkide saavutamise võimalikke teid arutada ja otsuseid vastu võtta.
    Arengukava ei moodusta ühtset terviklikku dokumenti, vaid on kogum omavahel sidustamata eripalgelistest dokumentidest.

    Toetan Marko Tiituse mõtet arutada arengukava eelnõud Kirikukogus järgmisel nädalal, kuid mitte seda kehtestada, vaid anda töörühmale ülesanne jätkata tööd. Praegu ei ole arengukava vastuvõtmiseks küps. Arengukava kiirustatud ja toorelt vastuvõtmine annaks arengukava koostamise põhimõttelistele vastastele õigustatud võimaluse vastustada arengukava ja selle täitmise nõuet peale arengukava vastuvõtmist praegusel kujul. Sellise olukorra jätkumine on ennekõike kahjulik EELK-le tervikuna, kui ka kahjustab Kirikukogu, Konsistooriumi ja arengukava töörühma mainet.

    Lugupidamisega,
    Raivo Linnas
    Kirikukogu liige

  2. Illimar Toomet ütles:

    Päris hea lugu. Üks vastuoluline lause jäi siiski silma: \”Meie ülesanne on vastata inimeste usulistele vajadustele ning aidata neil leida Jumalat ja kasvada Kristuse Ihu osadusse.\”
    Kui kiriku eesmärk oleks vastata inimeste usulistele vajadustele, peaksime võtma eeskuju horoskoope ja nõiasaateid vorpivatest meediakanalitest – nõudlus oleks tagatud ja ilmselt üha kasvav. Jumala leidmine ja Kristuse Ihu osadusse kasvamine pole inimeste subjektiivne usuline vajadus, sest inimestele on ikka omane eelistada kuldvasikat käsutahvlitele. Jumala kirikuna on kirik eelkõige Jumala tööriist inimeste päästeks. Kuid mitte inimestele, vaid Jumalale meelepäraselt.
    Konkreetse arengukava eelnõu puuduseks on rahastamisskeemi puudumine: kui palju raha millekski ollakse valmis kulutama ja millal. Ilma selleta jääb see ikkagi ainult unistuseks tornist, jättes arvestamata, kas torni ehitamiseks vajalik materjal ikka olemas on.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)