Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arengu aluseks tugevad kogudused

21.08.2002 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Kui eelmise aasta lõpus valiti majandusnõukogu uus koosseis, tekkis värskel ja tegusal meeskonnal soov paljude jooksvate pisiasjade kõrval panna paberile EELK järgmise kümne aasta majandusstrateegia ja leida teed püstitatud eesmärkideni jõudmiseks.
Palusime endale appi mehe, kes on juhtinud kooli, linna ja olnud pikima staažiga Eesti vabariigi siseminister. Tarmo Looduse juhtimisel püüdis majandusnõukogu koos mõne asjasthuvitatud kirikuvalitsuse liikmega leida vastust küsimustele, mis on meie kiriku tugevad ja nõrgad küljed, mis on liigset ja mis on puudu, mida tugevdada, millest loobuda. Üllatusime huvitavast reaalsusest. Näiteks sellest, et EELK-l on 13 allasutust ja et 21 meie kiriku kogudust peavad oma aruannete järgi toime tulema vähem kui 1500 krooniga kuus.
Mõni püstitatud eesmärk: koguduste tugevdamine, allasutuste töö suunamine koguduste teenistusse, kiriku suhete parandamine riigi ja kohalike omavalitsustega, kiriku struktuuri korrastamine, kiriku ühtsuse tugevdamine ja kogu maad katva koguduste võrgu tegevuses hoidmine. Leiti, et kiriku edaspidise parema toimimise tagamiseks tuleb suunata oma tegevus koguduste tugevdamiseks. Majandusnõukogu peab kiriku püsimise ja arengu peamiseks aluseks tugevaid kogudusi, seejärel praostkondi ja siis kiriku keskaparaati ja selle allasutusi.
Oleme teinud kirikuvalitsusele ettepaneku meie reaalseid vajadusi silmas pidades läbi vaadata EELK struktuur. Täna on see selgelt ülepaisutatud ja kohati väheefektiivne. Ükski praost ei suutnud nimetada EELK kõiki allasutusi, mõne allasutuse seotus kogudustega on aga olematuse piirimail. Loomulikuks peeti liikumist sinnapoole, kus iga kogudus ja allasutus suudaks ise finantseerida oma põhitegevust.
Teel sinna jõudmiseks nimetati näiteks järgmisi märksõnu: jumalateenistuste ja talituste kvaliteedi tõstmine, personaalne, kvaliteetne ja võimalusel avalik tänu annetajatele, suurannetajate jäädvustamine paikades, mille parendamiseks nad on teinud annetusi, kirikute avatumaks muutmine, väike- ja põllumajandusliku tootmise edendamine, huvihariduse pakkumine ringide ja pühapäevakoolide tegevuse aktiviseerimise kaudu, riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt kindlate toetuste saamine (nii muinsusväärtuste korrashoiuks kui nende avatuse tagamiseks), rahataotlused erinevate projektide läbi jpm.
Loomulikult otsib majandusnõukogu võimalusi kiriku pealinnas asuvate maade ja majade paremaks teenimapanekuks, arendamiseks ja kirikukeskuse kulutuste vähendamiseks. Oleme aga täiesti kindlad, et majandus on tihedalt seotud kogu kirikus valitseva hoiakuga. Kui kirikute uksed on enam kinni kui lahti, kui töötegijad ei suuda olla avatud ei Jumalale ega kaasinimestele, kui juhatused mõtlevad enam hoonetele kui inimestele, kui ausus ja alandlikkus taanduvad keerutamise ning ülbuse ja dünaamiline muutumisvõimelisus jäikuse ees, siis ei aita meid ka ülisuured välisannetused.
EELK-l on lootust muutuda elusamaks. See vajab palju palveid ja sihikindlat tööd. Lehe ilmumise päeval kohtub majandusnõukogu kõigi allasutuste esindajatega, kes tulevad kokku, et rääkida oma järgmise aasta eelarve vajadustest. Kirikuvalitsus on majandusnõukogu palvel võtnud vastu otsuse, mille kohaselt kiriku järgmise aasta eelarves eraldatakse allasutustele 20% vähem ja koguduste vaimulike palgafondi 15% rohkem raha kui sel aastal. See on tõsine suunamuutus. Loodame, et ka õige ja kogu kiriku olukorda parandav.
EELKs on viimase 10 aastaga tehtud väga palju tööd ja mitu väga suurt viga. Täna ja homme tuleb tegeleda vigade paranduse ja suunamuutustega, selleks et ka ülehomme olemas olla ja jõuda kord Inimese Poja paremale käele.
Jaan Tammsalu,
assessor

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)