Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Apostlite päevaks

26.06.2002 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Jeesus ütles Siimonale: «Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.» Mt 16:18
29. juuni on apostlite Peetruse ja Pauluse päev ehk peeterpaulipäev. See on üks kalendris märgitud paljudest tähtpäevadest, millest sageli räägitakse kahjuks vaid kui rahvakalendri päevadest.
Nende päevade järgi ennustatakse ilma, kuigi vanarahvas tegi ju oma tähelepanekuid vana kalendri alusel. Me teame nende päevade kombeid, mida söödi või tehti või tegemata jäeti. Aga vähe pööratakse tähelepanu sellele, et nn rahvakalendri päevad on ennekõike kirikukalendri päevad – apostlite, evangelistide ja pühakute nimepäevad, samuti Maarja eluga liituvad mälestuspäevad.
Eestimaal peavad Piiblist tuntud apostlite, evangelistide ja Maarja päevi vist vaid üksikud kogudused. Ja sedagi siis, kui kirik on keskajal sellele isikule pühendatud. Sama lugu on pühakute nimepäevadega. Meie kirikukalendris on olemas kõik nii tuntud kui ka vähempopulaarsed pühakute nime- ja mälestuspäevad, kelle nimelisi kirikuid Eestimaal leidub. Nende seas näiteks Varbla ja Urvaste nimipühak Urbanus ning Hageri nimipühak Lambertus.
Kalendri koostamisel pole kunagi taotletud, et kõik pastorid ja kogudused peaksid nüüd kõiki neid pühakute päevi tähistama hakkama. Kuigi ega selleski midagi halba oleks! Aga isegi oma kodukiriku nimepäeva pidamine on kahjuks omane vaid väiksele osale kogudustest.
Keskaegse pühakutekultuse kompleksides oleme oma kuulutuses püüdnud kõnelda üksnes Jumalast ja vähem rääkida inimestest. Ometi ei saa me inimestest üle ega ümber. Üle Eestimaa peetakse suvel surnuaiapühasid, mille keskmes on lahkunud omaste mälestamine. Kui meie igavikku läinud esivanemad on meile nii tähtsad, siis seda enam võiksime meeles kanda apostlite mälestust, nende tööd, võitlust ja võitu.
Peetrus on koguduse kalju ja pole mõtet alahinnata tema ega teiste apostlite nimesid ja nimepäevi. Kristus on oma koguduse pea ning vaevalt ükski pühak ja pühakupäev Kristuse tööd saaks kahandada.
Me ei peaks samas häbenema nende paljude-paljude inimeste usutunnistust ja elu eeskuju, millega nad on kord julgustanud teisi kristlasi. Luust ja lihast inimeste, inimlike nõrkustega Kristuse vaprate tunnistajate usu ja armastuse eeskuju aitab meilgi Jeesusele lähemale jõuda.
Peeter Paenurm

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)