Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Apostel Andrease eeskujul vastu 2016. aasta misjonipäevadele

13.01.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Võru praostkonna vaimulikud ja ilmikud valmistuvad tõsiselt augustis toimuvateks EELK misjonipäevadeks Võrumaal: Põlva pastoraadis koolitusel. Ave Kägo

Põlva Maarja koguduse pastoraati kogunes detsembris praostkonna vaimulikke ja ilmikuid, et kuulata Soome misjonäri Seppo Niemeläinenit kõnelemas apostel Andreasest, kes oli Jeesuse üks jüngritest.

Alates 2008. aastast on suviti Eestimaa eri paigus nähtud liikumas üht rõõmsameelset seltskonda, kes inimesi tänavalt, tööpostilt või kohvikust mõnele kirikuüritusele kutsuvad, evangeelse trükise pihku pistavad või lihtsalt Jumala-jutte räägivad, kui vestluskaaslane teema üle sügavamat huvi ilmutab. Need inimesed on Nelja Tuule ristirändajad.
Nelja Tuule ristirännak on nädalapikkune suvine misjonipraktika, mille vältel koos piirkonna kogudustega Eestimaa inimesi vaimuliku sõna ja teoga teenitakse. Saabuval suvel kulgeb ristirännak 14.–21. augustini toimuvate EELK misjonipäevade raames Põlva- ja Võrumaa künklikel radadel. Misjoninädala pealkirigi on võrukeelne: «Kae’ üles!».
Allakirjutanu tegi kõnealuse rännaku kaasa 2011. aastal Läänemaal, mil vaimuliku nädala raames toimus ka tänuteenistus kahekümne taasiseseisvusaasta eest. Olin hingepõhjani vapustatud sündmuse ülevusest ja üllatunud kaasmaalaste jahedast osavõtust – suurel vabaõhu-kontsertjumalateenistusel osales märkimisväärne hulk soomlasi, sakslasi, venelasi, juhuslikke turiste laiast maailmast ning käputäis eestlasi. Suuresti samalaadne oli ka ristirännakul osalejate seltskond, kellest 2/3 olid kohale tulnud Soomest ja Marimaalt.
Rändama on aga oodatud iga kristliku kiriku liige. Kui sa juhtud olema üks neist, siis ilmselt on sul kiusatus arvata, et mis nüüd mina, sinna peavad minema ikka vägeva sõna ja teoga usklikud. Aga kus (või kes) on see mõõdupuu, mis mõõdab ära, kui vägev keegi on ja milles täpsemalt?

Rända kui Andreas
Misjonipäevade ettevalmistus Võru praostkonnas kogub hoogu. Praostkonna vaimulikud ja ilmikud kogunesid kuulama Soome misjonäri Seppo Niemeläinenit kõnelemas apostel Andreasest, kes oli Jeesuse üks jüngritest.
Andreast on nimetatud madala profiiliga apostliks. Tema registrist puuduvad imeteod, ilmutused ja meelevald millegi taltsutamiseks/alistamiseks. Tänapäevaste väärtushinnangute kohaselt üsna mõttetu tegelane. Julgen arvata, et sellisena tunneb end enamik kristliku kiriku liikmeskonnast – olen küll ristitud ja konfirmeeritud, aga mis nüüd mina, ikka keegi teine …
Seppo Niemeläinen suunas osalejate pilgu Piiblisse. Evangelist Johannes kirjutab: «Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend. Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: «Me oleme leidnud Messia!»» (Jh 1:40–41) Andreas viis venna Jeesuse juurde.
Niisiis oli Andreas see, kes viis venna Jeesuse juurde. Venna, kellele Jeesus omistas suure vaimuliku vastutuse; kes raskel hetkel oma õpetaja kolm korda ära salgas ning ülestõusnud Jeesusele kolmel korral ka oma kiindumust ja armastust kinnitas; kellest sai kahetsuse eeskuju ning üks esimestest märtritest. Kõik see sai aga sündida ühe pealtnäha tühise teo tulemusel – Andreas viis oma venna Jeesuse juurde.
Samast evangeeliumist loeme jüngrite nõutusest toita Galilea järve äärde Jeesust kuulama tulnud suurt rahvahulka. Aeg oli hiline, rahvas väsinud ja asundused kaugel. Provotseeriva küsimuse – kust me ostame leiba, et need saaksid süüa? – esitas Messisas ise («Aga seda ta ütles teda (Filippust) proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.» – Jh 6:6). Filippus vastas: «Isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks» (Jh 6:7).
Andreas aga osutas poisile, kellel oli kaasas viis odraleiba ja kaks kalakest. Samas möönis ta ka ise, et sellest neile kõigile ei jätku. Ometi otsustas ta osutada. «Miks,» küsis soome külaline kohaletulnutelt, «kas oli ta lihtsalt naiivne või uskus tõsimeeli, et Jeesus võib selle vähesega midagi ette võtta?»
Andrease teos segunevad nii kahtlus kui usk. Võitis usk või täpsemini usaldus. Vahetult enne inimeste söötmist oli Jeesus avalikes kohtades teinud mitmeid imetegusid. See oli ka põhjus, miks nii palju inimesi talle järve äärde järgnes. Andreas oli seda kõike näinud ja nüüd oli hetk, mis usalduse proovile pani.
Veel üks lugu Johannese evangeeliumist. On palmipuudepüha. Jeesus on äsja saabunud Jeruusalemma. Teda on vastu võetud kui kuningat. Pühade puhul olid tulnud linna ka mõned kreeklased. «Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: «Isand, me tahame Jeesust näha!» Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.» (Jh 12:21–22)
Mingil põhjusel ei teata Filippus tulijatest Jeesusele ise, vaid pöördub esmalt Andrease poole. Taas on Andreas see, kes tulijatele tähelepanu osutab, juhatades nad Jeesuse juurde.

Kuidas olla tänane Andreas?
Vali oma perest või tutvusringkonnast välja 2–3 inimest, kelle meeleparanduse eest regulaarselt palvetama hakkad. Kui sul on raske valikut teha, pöördu palves Jumala poole ja palu, et ta laseks neil inimestel su elus esile kerkida. Kanna teda (või neid) palves Jumala ette, õnnista, ehita sõprust, kutsu kaasa, võta ühendust, paku abi, püsi kõrval, ole kannatlik.
See loetelu on sama lihtne nagu Andrease teodki. Ometi võib neist Jumala abiga suuri asju sündida, need võivad saada aluseks teistele vägevatele tegudele. Tagasihoidlikele vaimuandidele vaatamata oli Andreas ometi üks neljast esmakutsutud jüngrist. Kasuta sinagi oma kutsutu õigust, sest küünalt pole ju süüdatud selleks, et seda vaka all hoida.
Margit Õkva,
Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse liige

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)