Anti Toplaan: et Kristus paistaks rohkem välja ja mind oleks vähem

29. juulil tähistati Kuressaare ja Püha kirikus tänujumalateenistustega koguduse õpetaja ja Saarte praostkonna praosti Anti Toplaane 50. sünnipäeva. Kuressaares oli kohal ka peapiiskop Urmas Viilma.

Juubilar Anti Toplaan ütles jumalateenistustele kogunenud kirikulistele pihikõnes, et meie elu kristlasena peaks olema elav tunnistus Jumalast, tema valitsusest ja armastusest. Oleme kutsutud Kristuse valgust peegeldama sellesse maailma. Seda põhimõtet on praost Toplaan oma eluga tõeks elanud.
Tallinnas sündinu ja kasvanuna alustas ta teenimist 1992. aastal Saaremaal ja teeb seda ustavalt siiani. 2015. aastal valiti ta praostkonna praostiks. Õpetaja Toplaan on olnud ka väga tegus ühiskondlikus elus: alates 1999. aastast on ta panustanud kohaliku omavalitsuse töösse ning on ka praegu Saaremaa valla volikogu liige ja Kuressaare linnakodaniku komisjoni esimees.
Peapiiskop Urmas Viilma soovis juubilarile kogu südamest õnne, tervist ja jõudu paljudeks aastateks ja ütles, et rohkete kiriklike ülesannete kõrval näitab Saaremaa valla volikogu liikmeks olemine, et see, mida Anti Toplaan on vaimulikuna teinud, läheb korda laiemalt ühiskonnas.
Seda kinnitas ka sünnipäevalast tervitama tulnud Saaremaa vallavanem Madis Kallas, kes ütles tervituskõnes, et väärtustab Toplaane isikus eriliselt kolme aspekti: et ta on suure pere isa, propageerib kestvusharrastusspordi viljelejana terveid eluviise ja osaleb poliitikas vaimulikuna, kes ei seisa üksnes luterliku kiriku koguduste, vaid kõikide valla kristlike kogukondade eest. Kallase sõnul pole sünnipäevalapse puhul märgata, et ta kuulub opositsiooni, vaid on volikogus pigem vastaspooli tasakaalustav jõud.
Juubilar oli valmis ka Eesti Kiriku lugejatega oma mõtteid jagama.

Millised on olulised teetähised sinu 50 eluaastas? Mida esile tõstad?
Vanus on suhteline. Viiekümnes veel olulist numbrit ei näe ja elust kokkuvõtteid ei tee, sest palju on veel teha. Suures plaanis on ehk oluline, et olen nüüd Saaremaal elanud kauem kui mandril. Kui suhteliselt noorelt abielluda ja peres on palju lapsi, siis see osa elukaarest ulatub väga kaugele. Kõige noorem laps on praegu 11-aastane ja vanim 26aastane. Kodus elavad veel kaks last, vanem poeg on kaitseväes. Sügisel sünnib esimene lapselaps. Abikaasa ja pere tagalana on väga olulised. On hea teada, et kodus on kõik korras, et ma ei pea selle pärast muretsema.
Koguduse vaimulikuna oled kui talupidaja. Talitamistel on hommikust õhtuni oma rütm ja on raske ennast lahti rabeleda, et lähed lihtsalt ära. Kuigi nüüd, kui töötegijaid on rohkem, on see võimalus olemas.

Kas sinu vaimulik tee on olnud alati sirgjooneline?
Vaimulik areng on keeruline teema. Mind ristis Jaan Kiivit jr. Olulisteks mõjutajateks olid usuteaduse instituudi õppejõud. Kõige enam Jaan Kiivit jr, Evald Saag ja Eenok Haamer. Eks nad ole natuke erinevad spiritualiteedi tüübid. Mulle oli oluline Jaan Kiiviti kõrge intelligentsiga protestantism; Evald Saagi prohvetlik ja isalik olemine ja Eenok Haameri vennastekoguduslik pietistlik vaim. Need on oma mõju avaldanud.
Olen ilmselt kiriklik-konventsionaalse kesktee esindaja. Mind on peetud nii konservatiiviks kui ka liberaaliks, ent minu tegelik olemus on kesktee. Pean olema rollis, kus erinevusi on vaja pehmendada. Praktilises elus teen palju koostööd pietistliku taustaga inimestega. Kiriklikus plaanis ka ametivendadega, kes pigem hindavad liturgilist pärandit.

Kuressaare kirik on korras, toimub aktiivne laste- ja noortetöö, kodukülastuste arv on aukartustäratav, igapühapäevastel jumalateenistustel osaleb üle 100 kirikulise, lisaks Püha koguduse teenimine ja Ruhnu koguduse hooldamine, praosti, linnavolikogu, pereraadio töö ja muidugi suur pere. Kuidas sa jõuad?
On inimesi, kes veel rohkem jõuavad. Tähtis on, et sa ei teeks seda omast jõust. Kui teed, siis võid märgata, et asi pole määratud õnnestumisele. Selliseid ebaõnnestumisi on. Ise ei laulaks endale kiidulaulu, sest näen, kui palju on asju, mis võiksid paremini olla.
Minult on küsitud, kuidas ma suudan nii rahulik olla. Ent keegi peab ju ka rahulik olema, olen seda õppinud. Mitte et see ükskõiksus oleks, vaid teatud asju tuleb võtta rahulikult. Elan kiriku-poliitika-pere igapäevaste küsimuste pingeväljas. Endas peab selgus olema, et end oma tegevuses ei killusta.Mis puudutab vaimset valdkonda, siis isiklik vaimulik elu peab olema korras. Oluline on regulaarne kirikus käimine, igapäevane Piibli lugemine ja selle üle mõtisklemine, veel parem, kui seda saab kellegagi koos teha.
Olen suutnud ennast sundida tegelema füüsiliste harjutustega. Füüsiline koormus aitab mul taluda vaimseid raskusi. Viimase kaheksa aasta jooksul olen tegelnud 5–6 korda nädalas pikamaajooksuga. Treeninguaega kasutan raadiosaadete järelkuulamiseks. Näiteks olen kuulanud läbi kõik saated „Piibel kaanest-kaaneni“. Pereraadio saatekavaga olen väga hästi kursis, arvan, et olen üks neist, kes kõige rohkem nende saateid üldse kuulab. Ja kui soovin end kõigest välja lülitada, siis kuulan joostes vaikust.

2016. a detsembris Eesti Kirikus ilmunud jutluses kirjutad, et Jeesus on tulnud, et anda meile võimalus saada uueks ja sündida valguse lasteks. Kui vaadata laiemalt tänapäeva inimesele ja ühiskonnale, siis kuidas leida õige tee?
See on nii raske kui ka kerge. Mida vähem rõhutame iseennast ja oma rolli, seda rohkem saame peegeldada Kristust ja tema sõna. Peame olema Kristuse orjad, tööriistad ja sulased. Et nüüd ei ela mina, vaid Kristus elab minus ja mida vähem mind, seda rohkem Kristust.
Mulle isiklikult ja küllap ka teistele pole see sõnum väga meeldiv. Tahad ju ikka ennast rõhutada ja see on, millega põhiliselt võitlen: et Kristus paistaks rohkem välja ja mind oleks vähem. Seda tagasihoidlikkust on inimestel mõnikord raske mõista, et kas siis ei tohigi kiita. Kiita võib, kiitus ja sünnipäevaõnnitlused on toredad, aga oluline on, et au ei kuuluks meile, vaid Jumalale.
Kestvusalaga tegelemisest on välja kasvanud minu elu­kreedo, et ma pole lühikeste maade sprinter ehk kiiresti särav ja lühiajalise erksa valgusega figureeriv. Põhimõte on olemas olla võimalikult pika aja jooksul ja jõuda seatud eesmärgini. See võib kesta väga kaua. Just järjepidevus ja rutiini talumine on see, mida püüan õppida: et, eesmärk silme ees, olla avatud silmade ja südamega iga päeva ja hetke eest tänulik.

Soovid midagi lisada?
Püha kirikus tähistasime minu sünnipäeva kiriku nimepäeva raames ehk Püha kogudusel oli 569. kiriku ja kihelkonna esmamainimise tähtpäev. Lisaks anti üle koostöömedal meie partnerile pastor Olavi Sorvale, kes siirdub pensionile. Tema on Püha koguduse juures tegutseva laagrikeskuse loomise autor. Seega oli Püha koguduses kolmekordne tähtpäev.
Kätlin Liimets

Anti Toplaan
Sündinud 25. juulil 1968. aastal Tallinnas
Õppis usuteaduse instituudis 1989–1997
Ordineeritud 1991 diakoniks, 1992 aseõpetajaks ja 1997 antud õpetaja õigused
1992–1993 Mustjala koguduse diakon, al 1992 Püha ja 1993 Kuressaare koguduse õpetaja, Ruhnu koguduse hooldajaõpetaja aastast 2016
Alates 2015 Saarte praostkonna praost
1999. aastast Kuressaare linnavolikogu liige. Praegu Saaremaa valla volikogu liige ja linnakodaniku komisjoni esimees
Abielus, nelja tütre ja kolme poja isa