Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Anneli Klaus: muusik peaks oma töö jaoks vaba olema

25.03.2009 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Anneli Klaus esineb sageli Tartu Jaani kirikus oreliveerandtundides, mis toimuvad kaks korda nädalas. Foto: Rita Puidet

2002. aasta detsembris jättis mandrilt pärit Anneli Klaus Hiiumaa ja Käina Martini koguduse ning temast sai tartlane, Tartu Peetri koguduse organist.
Kui suur on erinevus nende kahe koguduse vahel?
Hiiumaal oli minu jaoks huvitav. Tegin sealses koguduses peaaegu kõike alates pühapäevakoolist ja laulukoorist, lõpetades altarilinade panekuga. Korraldasin ka koguduse ja valla ühisüritusi. Seevastu Tartu Peetri kogudus annab mulle võimaluse pühenduda vaid kirikumuusiku tööle ja see on suurepärane.
Olin Käina Martini koguduse liige kuni eelmise aasta lõpuni. Olen tundnud siiani sealse kogudusega suurt kokkukuuluvustunnet. Paraku saab iga aeg kord inimese elus otsa. Alates 2009. aastast olen ma Tartu Peetri koguduse liige.
Kuidas sai sinust Tartu Peetri koguduse organist?
See on üsna huvitav lugu. Hiiumaal elades lugesin ajalehte Eesti Kirik harva. Aga kord ulatas Emmaste koguduse õpetaja Argo Olesk mulle lehe, soovitades seda silmaringi laiendamiseks lugeda. Selles numbris oli aga teadete leheküljel kuulutus, et Tartu Peetri kogudus otsib organisti. See oli nagu Jumala sõrm, mis näitas mulle tee kätte.
Kandideerisin. Lõikustänupühal mängisin prooviteenistuse. Õige varsti helistas mulle õpetaja Kalle Mesila ja õnnitles, et olen tööle võetud. Sain detsembris kohe korralikud tuleristsed. Töö hulk on aasta lõpus ju kirikutes väga suur.
Igal inimesel on mingid arenemisastmed. Ta saab mingitel tingimustel teatud tasemele areneda ja siis tuleb sein vastu. Minu Hiiumaa-periood pidigi lõppema ja seetõttu otsisin uusi võimalusi uueks teeks.
Missugune kogemus sul organistina varem oli?
Kui Tartusse tulin, puudus mul kirikumuusiku eriharidus. Oli küll muusikaline keskeriharidus ja kõrgharidus. Olin töötanud ka muusikaõpetajana ja tundsin ennast üsna enesekindlalt.
Hiiumaal Käinas pole kirikut ega orelit. Teenistusi peetakse kogudusemajas ja süntesaatoriga. Aga elu Hiiumaal ongi sellepärast huvitav, et nii õpetaja kui organist peavad teenima peaaegu kõiki saare kogudusi. Emmastes ja Kärdlas on suur orel, mida kogudustel ei ole kahjuks võimalik pidevalt korrastada. Tartu Peetri kiriku oreli taga sain üsna kiiresti aru, kui vajalik on kirikumuusiku eriharidus.
Kas kogudus on ka sinu õpinguid toetanud?
Tartu Peetri kogudus on igati edumeelne. Kunagi pole mulle öeldud, et ära mine koolitusele või et see on rahaliselt koormav. Ikka on kogudus, juhatuse esimees ja õpetaja mind julgustanud. Ka praostkond toetab võimaluste piires.
Õpingud Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas olid igati kasulikud. Kõigepealt kaks aastat organisti D-kategooria saamiseks. Siis tundsin end nii väsinuna, et puhkasin õpingutest ühe aasta. C-kategooria kaheaastase koolituse lõpetasin eelmisel kevadel.
Inimene on alati teel. See tee, mis ma olen Tartus läbi teinud, on viljakas olnud tänu koguduse toele ja abile. Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna koolitus on sõbralik ja professionaalne. Soovitan oma kogemustele toetudes kirikumuusikutel kindlasti seda võimalust oma teadmiste täiendamiseks kasutada.
Kui minu kandidatuur heaks kiidetakse, on mul õnnelik võimalus minna sügisel veel kolmeks kuuks õppima Saksamaale Travemündesse. Koolitust vahendab kirikumuusika liit. Olen alustanud ka saksa keele õppimist, et Saksamaal ikka toime tulla.
Sageli töötavad kirikumuusikud mitmel töökohal. Kuidas sinuga on?
Paljude kirikumuusikute probleem on, et nad peavad äraelamiseks töötama mitmel kohal. Ka mina olen olnud kirikutöö kõrvalt kultuuritöötaja, õpetaja, kohaliku omavalitsuse ametnik. Olen töötanud ajalehes Eesti Kirik levijuhina. Kuid pühendumine on kirikumuusiku töös väga oluline.
Arvan, et paljugi on mõtlemises kinni. Kirikumuusiku töö võib olla väga viljakas, kui on aega kõike rahulikult ja läbimõeldult teha. See elavdab ka oluliselt koguduse elu. Ülioluline on, et oleks aega harjutada ja oreliga kahekesi olla. Kogudused ei teadvusta endale muusikatöö olulisust ja lepivad tihti sellega, et muudest toimetustest hõivatud ja väsinud muusik mängib vaid pühapäevahommikuti teenistuse ja ruttab siis oma toimetuste juurde tagasi.
Aga kui raha ikka ei ole kuskilt võtta?
Hiiumaal maksti küll kirikumuusikule otseselt rahalist palka vähe. Aga samas tundsin kogu aeg koguduse positiivset hingamist. Inimest on võimalik premeerida ja toetada ka teisiti kui rahaliselt. Kogudustel on tihti selleks võimalused olemas.
Olen suhelnud mitmete kirikumuusikutega, kes muretsevad selle pärast, et kogudus neid ei hinda. Muusiku töös on väga tähtis positiivne laeng. Seega, kogudused, armastage oma kirikumuusikuid selle eest, et nad olemas on, andke neile võimalus areneda ja olla teel.
Kui palju tööd kogudus sulle pakub?
Ette kirjutatakse mulle väga vähe. Jumalateenistused, kiriklikud talitused, leerikooli laulmised, koraaliõhtud, orelimuusika pooltunnid, külalisesinejatega suhtlemine on pidevad tegevused. Õpetaja Kalle Mesila on alati nõus minu ideid ära kuulama. Kõiki plaane ei saa aga ellu viia rahapuuduse tõttu.
Orelimuusikapäevad oma tõusude ja mõõnadega on omaette teema. Kogudus soovib oma head orelit näidata ja eksponeerida. Tartus on teisigi oreleid, mida tutvustada läbi orelikontsertide. Samas puuduvad kogudustel võimalused orelimuusikapäevi täies mahus rahastada.
Alates 2003. aastast toimunud Tartu orelimuusikapäevadele pani kahel aastal õla alla ka Eesti Kontsert. Paraku loobus ta rahapuudusel. Tartu Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp on orelimuusikat Tartus jõudumööda toetanud. Loodan väga, et saame hakkama ka 2009. aasta sügisele planeeritud Tartu orelimuusikapäevade korraldamisega.
Kuidas on koguduses korraldatud orelihooldus?
Orel on nagu inimene: elab, hingab ja ka haigestub mõnikord. Tartu Peetri koguduse sõpruskogudus Lüneburgist toetas oreli korrastamist ja toetab ka hooldust. Olev Kents kuulab alati sõbralikult mure ära: tuleb ise, saadab kellegi või nõustab telefoni teel.
Olen ka ise tänu talle palju õppinud. Telefon kõrva ääres, lähen Kentsi juhatusel orelis paremale või vasakule, teen seda või teist… Nii see õppimine käib, nüüd oskan mõnda viga ka ise parandada. Ka oreli häälestamine meie kirikus on iseenesestmõistetav tegevus.
Kui hästi sa kirikumuusikaalast materjali kätte saad?
Kirikumuusika liit abistab oma võimaluste piires ja saadab infot e-postiga. Ka praostkonna sekretär edastab tema infoväljas olevat. Kirikumuusika liit ja UI kirikumuusika osakond korraldavad aasta jooksul mitmeid koolitusi, kust püüan ikka osa võtta, kui aeg lubab. Eks kõike tuleb koguda terahaaval.
Eestis ei ole välja kujunenud suurt kirikumuusikutele vajalike trükiste väljaandmise süsteemi. Eestikeelset abikirjandust kirikumuusikutele on väga vähe. Mis muud, kui tuleb Google’i otsingumootor appi võtta ja teisi keeli peale eesti keele ka osata. Meie raudvara on Hugo Lepnurm.

Küsis Rita Puidet

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)