Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Andestage mulle, inimesed!

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Lugejate kirjad / Number:  /

Jumal innustas mind paluma andeks kõigilt minu tehtud kurja eest. Ma ei suuda elada selle süüga hinges, mida tahan avalikult tunnistada ja kahetseda. Pöördun teie kõigi poole selle kirjaga, mis on praegu ainus viis andeks paluda.
Olen kinnipeetav, kes kannab vanglas karistust tapmise eest. Läksin 2000. aastal teele, mis on kaine mõistuse vastane. Juba tollal mõistsin, et mu teod on õudsed, kuid ei suutnud peatuda. Tol õnnetul õhtul kaotasin inimliku loomuse ja muutusin tapjaks. Uskuge, kui mind arreteeriti, tundsin tõelist kergendust.
Kohtus tunnistasin oma süüd midagi eitamata ja kohtunik määras mulle õiglase karistuse, mille olin ära teeninud. Olin siis hinges surnud ja minu koht oli igaviku piinade ja õuduste sees.
Jumalale avasin oma südame 2011. aastal, ta purustas mu kalestunud, kivist südame oma armastusega. Vanglasse sattudes polnud minus kahetsust, kuid siis nägin ennast sellisena, nagu olen Jumala silmis. See oli tõeline pettumus ja valu. Põlvitasin kartseri põrandal ja nutsin valjusti – mina, keda lapsest saati oli õpetatud mitte nutma ega kellegi ees põlvitama!
Kristus andestas mulle ja sellest hetkest elab minus armastus. Ma mõistsin oma süüd ja tõin Jumala ette siira kahetsuse. Nüüd tean, et saan olla igavikus koos Kristusega. Olen elus ja minu teekond jätkub koos Jumalaga. Aga mu hinges on rahutus: võib-olla on see inimeste andestamatus, mis segab mu suhtlemist Jumalaga, ja mu hing ei leia rahu.
Inimesed, andestage mulle Kristuse nimel, olen teie kõigi ees süüdi! Ma teadvustan oma süüd minu poolt tapetud inimese pere, sugulaste ja sõprade ees. Söandan kirjutada pärast neljateistkümmend aastat, et paluda armu ja andestust. Ma mõistan oma süüd tapetu lähedaste ees ja saan aru, et mu tunnistus kisub lahti nende südamehaavad, mida mina oma kuriteoga tekitasin. Ma ei taha teile valu teha. Andestage!
Palun andestust ka oma lastelt, kellelt varastasin lapsepõlve. Ma varastasin õnne neilt ja nende emalt. Ärge kandke salaviha, ärge mõistke karmilt kohut! Andestage mulle, uuele inimesele, mitte minu nimel, vaid Issanda ja iseenda nimel!
Aleksander Kuznetsov
Viru vanglast

Toimetuse kirjakast:
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee