Ammuse igatsuse teostumine

Eesti Kiriku lugejareisil osales  ka Stockholmi koguduse juhatuse esimees Maie Martinson (77), kes oma kohalolekuga oli elavaks märgiks, et Välis-Eesti kiriku Rootsi praostkond on ühinenud Kodu-Eesti kirikuga.

Reisi viimasel päeval Kroonlinnast Eesti suunas sõites oli proua Maie nõus jagama oma reisimuljeid ja elukogemust. „Olen aastaid Eesti Kiriku lugeja. Kui nägin reisikuulutust, siis otsustasin sõita, kuna erilist huvi pakkusid Kroonlinn ja Valamo klooster. Oli üle ootuste tore reis! Mõtlemisainet jääb kauaks,“ jagas Maie.
Terve elu hambaarsti ametit pidanud Maie on juba pikki aastaid olnud Stockholmi Eesti koguduse juhatuse esimees ja esindanud kirikut ka Rootsi Kirikute Nõukogus. Tema panust on hinnatud: 2014. aastal pälvis ta EELK tunnustusmärgi.

Pagulaselu
1944. aastal põgenes ta nelja-aastaselt ühes õigusteadlasest ema, venna ja vanaemaga sõja eest: „Põgenesime Tartust ja saime ühe taganeva Saksa kaubalaeva peale. Kuigi olin väike, mäletan tollest ajast palju: põgenemine, pommitamised, varjenditesse jooksmised …“ Maie majandusteadlasest isa oli mobiliseeritud ja temaga sai pere kontakti alles 1946. a, kui isa Punase Risti vahendusel nad Saksamaa põgenikelaagrist üles leidis.
Põgenikelaagrist viis elu Rootsi, kuhu uus kodu sisse seati. Esimesed kuus kooliaastat õppis Maie  vennaga Stockholmi Eesti algkoolis, sealt edasi jätkusid õpingud Rootsi koolis.
Rootsi pagulaskogukond oli väga aktiivne. „Kui tahtsid eesti keelt säilitada ja aktiivne olla eestlaskonnas, siis selleks oli väga palju võimalusi,“ meenutab väga head eesti keelt kõnelev vestluspartner. Väliseestlaskonnast leidis Maie ka oma abikaasa ja perre sündis tütar, kes õppis tõlgiks ja hiljem omandas meditsiiniõe ameti. Praegu lesepõlve pidav tegus proua tunneb rõõmu kahest lapselapsest.

Elukestev õpe
„Eestlastel oli arvamine, et peab valima ameti, millega igal pool hakkama saab,“ põhjendab Maie oma hambaarsti ameti valimise tagamaid, lisades: „Arste ja insenere on igal pool tarvis. Parema meelega oleksin hoopis humanitaaraineid õppinud.“
Oma unistusi sai Maie teostada keskeas, mil ta asus end täiendama vana­kreeka keele ja usundite ajaloo alal Stockholmi ülikoolis ning muid teoloogilisi aineid õppis Newmani instituudis.
Selgub, et Maie on Uue Testamendi algkeelt ja ka ladina keelt õppinud samas mahus nagu Tartu ülikooli usuteaduskonna üliõpilased. „Olen terve elu olnud uudishimulik. Armastan kogu aeg uusi asju õppida. Vanakreeka keele õppimine andis mu usuelule väga palju juurde. Saan paremini pühakirjast aru, oskan  ise tõlkida. Märkan, mis sõnade taga on,“ jagab Maie säravi silmi.
Viimane kursus, kus minu reisikaaslane osales, käsitles raskusi, mis tekivad tõlkimisel. „Kui keele sügavusteni ei jõuta, siis võib mõnikord täiesti valesti üksteist mõista. Näiteks intervjueerinud Ameerika ajakirjanik Mao Zedongi, kes öelnud enda kohta, et on nagu päevavarjuga munk. Ajakirjanik kirjutas, et selline alandlik ja kena inimene, nimetab end mungaks. See väljend tähendab aga, et ma ei hooli ei inimeste ega jumalate seadustest, teen, mis tahan,“ jagas Maie.

Koguduse 75. aastapäev
Kuidas läheb Stockholmi Eesti kogudusel? Kogunetakse kaks korda kuus kesklinnas Jakobi kirikus. Kogudusel on umbes 400 liiget, lisaks ristitud lapsed. Ollakse väga rõõmsad ja tänulikud oma õpetaja, Kodu-Eestist teenima tulnud Tiit Pädami üle.
Oktoobri teisel pühapäeval seisab Stockholmi kogudusel ees oluline sündmus. Tähistatakse koguduse asutamise 75. aastapäeva. Toimub pidulik jumalateenistus, millel on lubanud osaleda ka peapiiskop Urmas Viilma.
Rootsi Eesti pagulaskoguduste EELKga ühinemise kohta ütleb Maie, et Stockholmi koguduse täiskogu otsus oli ühehäälne: „See oli ammune igatsus. Pidime selle üksnes vormistama.“
Kätlin Liimets