Esileht » Online » Online artiklid »

Amet: Eestis on enam kui 140 sajandivanust orelit

07.10.2008 | | Rubriik: Online artiklid

 

Eestis on muinsuskaitseameti andmeil 140 enam kui sajandivanust orelit, neist on muinsuskaitse all 95 prospektid ja kaheksa pilli tervikuna.

Orelite võtmine muinsuskaitse alla on õigustatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Muinsuskaitse mõttes me saame rääkida orelist kui mälestisest, aga samas on peab tal olema hea kõla. Nii, et orel on kompleksne mälestis, mille puhul tuleb arvestada, et restaureerimisel temast võimalikult palju säiliks ja et tema kõla oleks hea," selgitas muinsuskaitseameti peainspektor Ülle Jukk.

Ajalooliste orelite säilimise juures tekib tihti dilemma, kas restaureerida või rekonstrueerida. On võimalus säilitada pill ka ajaloolise esemena ja mitte mängiva pillide kuningana.

Muinsuskaitseameti ja rahvusvahelise magistrikoolitusprogrammi Organ Expert egiidi all käsitlesid Saksa, Läti, Rootsi ja Eesti oreliasjatundjad nii orelite ehitamist kui ka ajalooliste orelite ümberehitamist, konserveerimist, restaureerimist, kaitsmist ja väljavahetamist.

Üks eri arvamusi tekitanud pill on Kuressaare Laurentsiuse kiriku orel ja tema saatus.

Kuressaare linna ainuke orel – 127aastane Sauer orel Laurentsiuse kirikust on juba mitu aastat ametist prii. Kui pilli kokku pakiti, et see Rakverre Kriisade orelitöökotta parandusse viia, andis tema seisukorrale hinnangu meister Kriisa ise.

"Tööd on päris palju, sellepärast et siin on puidu kahjurid nii palju kahju teinud, et väga palju tuleb uuesti teha. Mis metallviledesse puutub, siis see on vaja ainult korrastada, see on põhiliselt heas seisus. Aga puitosa on ikka väga halvas seisus," märkis orelimeister ja restauraator Hardo Kriisa.

Laurentsiuse kiriku orelile said saatuslikuks 1967-68 aasta sügistormid, mis tekitasid liigniiskust ja seega soodsa pinnase puukoile.

Pärnu Eliisabeti kiriku peaorganisti ja Eesti Orelisõprade Ühingu esimehe Jaanus Torrimi sõnul on oreli puitosad 70% ulatuses koidest puretud ja need tuleb enamikus asendada. See tähendab kahjuks oreli ümberehitamist.

Muinsuskaitseameti peainspektor Ülle Jukk ütles, et Eesti orelite restaureerimise tõhustamiseks on vaja koolitada uusi meistreid.

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)