Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Algus oli kirikus

24.04.2013 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Pärast mälestushetke Toomemäel kingib Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming Villem Reimani kolleegiumi nimel Eesti Rahva Muuseumi direktorile Tõnis Lukasele Reimani kirjavahetuse oma mentor Jakob Hurdaga. 2 x Liina RaudvassarMuinsuskaitsekuu avati 18. aprillil Tartu Jaani kirikus, kus tähistati ka 25 aasta möödumist legendaarsetest Tartu muinsuskaitsepäevadest.

Õigemat paika oleks raske leida. Tegemist on omamoodi sümboliga, mis aitab meelde tuletada veerandsada aastat tagasi tuure kogunud muinsuskaitseliikumise mõtet hoida ja säilitada. Keskaegse Jaani kiriku portaal oli 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade plakatil ning infovoldikul, Jaani kiriku taastamine kujunes üldrahvalikuks väljakutseks. Nii nagu Eesti riik on taastatud, on nüüdseks taastatud ka Jaani kirik.

Ära unusta!
Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja Urmas Petti rõhutas avasõnas kiriku soovi olla mälestust hoidev. Kirik on seda tegelikult alati olnud, toonitas Petti, viidates kristliku usu kesksele käsule: ära unusta! Igal pühapäeval tuleb kogudus kokku, et loodida oma sihid ja panna paika teeviidad, mida mööda käia, rääkis pastor. «Mitte meie ei kanna juurt, vaid juur kannab meid,» sõnas ta.
Mälust ja mälestustest, nii vaimse kui esemelise pärandi hoidmisest ning eilsest läbi tänase homsesse kandmisest kõnelesid ka teised kiriku võidukaare all sõna saanud.
Tartu linnapea Urmas Kruuse väljendas tänu tublidele rahvuskaaslastele, kes ka halbadel aegadel on jäänud kindlaks oma rahvuslikule meelsusele, aidates seeläbi hoida alal teadmist Eesti riigist. «Soovin õnne, et elame vabas Eestis, kus saame hoida oma kultuuri ja pärandit,» lõpetas linnapea.
Tundevärve ei jätnud vaka alla ka Eesti Rahva Muuseumi direktor ja 1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade korraldustoimkonna juht Tõnis Lukas. «Tunnen hommikust peale seda tunnet, mis oli mul kakskümmend viis aastat tagasi,» ärgitas Lukas paljude kirikusolijate meeli mälestuslainele.

Ühest suurest ärkamisest
Jah, ka siis oli kevad, jää oli läinud ja veed vulisesid. Nii sõna otseses kui allegoorilises tähenduses, sest mitte üksnes looduses polnud kogeda suurt ärkamist, vaid inimestes endis ka.
Tõnis Lukas meenutas häid kamraade, kellega koos massiürituseks kujunenud päevi sai organiseeritud. Siis, kui polnud kasutada mobiiltelefone ega teisi moodsaid sidepidamisvahendeid, aga samas oli põlvkondi ja erineva haridusega inimesi ühendav vaimustus ning üldrahvalik soov selg sirgu lüüa ja omal maal taas peremeheks saada. «Oma südames taotlesime, et taastataks muinsuste muinsus – Eesti Vabariik,» kinnitas Lukas.
Murranguhetke, mis aitas jõudsa sammu Eesti taasiseseisvumisele lähemale, kirjeldas tolleaegne muinsuskaitseliikumise võtmeisikuid ja 1987. aastal asutatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimene esimees Trivimi Velliste: «Olime jõudnud ajahetke, kust ei olnud enam tagasiteed, oli võimalik ainult edasi minna.» Ta meenutas, et Tartus avalikkuse ette toodud lipuvärvid, algul eraldi kangastena, olid antud eesti rahva kätte, kust neid enam keegi ära võtta ei saanud.

Tänasesse eeskujude toel
Märk teoloog Villem Reimani panusest ei ole jäänud pelgalt möödanikku, vaid on jõuliselt esil tänapäevas. Seda kinnitasid 21. aprillil Tartu Toomemäele Reimani monumendi juurde kogunenud. Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, kes kümme aastat oli pastor «Villem Reimani koguduses» Kolga-Jaanis ning on Reimani kolleegiumi liige alates selle asutamisest 2002. aastal, rääkis esimese monumendi avamisest 1931, monumendi lõhkumisest 1957 ning kuju taasavamisest 2002.
Ta võrdles Jaan Tõnissoni kõnet president Lennart Meri omaga ning märkis nukralt, et kui 1931. aasta Postimees pühendas järelkajale terve esilehekülje, siis ei leidunud 2002. aastal leheruumi ka väikeseks nupukeseks, kuigi ka siis oli Toomemäele jõudnud mitusada inimest.
Muinsuskaitsekuu raami jäävate ürituste ring on lai, kulminatsiooniks kujuneb aga 30. aprillil Eesti Rahva Muuseumile nurgakivi panemine Raadil. Et kirikuõpetaja Jakob Hurda pärand saaks hoitud ka tulevastele põlvedele.
Liina Raudvassar

Muinsuskaitsekuu üritusi
25. aprill – Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi 50. aastapäeva konverents.
27. aprill – talgud Hüüru mõisas.
28. aprill – jalutuskäik Tallinnas Pikal tänaval.
30. aprill – Käina kalmistul G. F. Ignatiuse ja tema perekonna taastatud hauatähise õnnistamine.
2. mai – talgud Jaan Tõnissoni kodutalus Mursil Viiratsi vallas.
Lähem info www.muinsuskaitse.ee.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)