Algab usu(ndi)õpetus
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 19. august 2015 Nr 32/33 /
Möödunud nädala muutis paljudele meeldejäävaks arvamusfestival, millest saab lugeda ka värske kirikulehe mitmest artiklist. Ise küll Paidesse ei jõudnud, ent mitu mõttearendust tõi meedia koju kätte. Sõna sekka ütlema utsitas Lauri Hussari veetud «Rahva teenrite» saade, mis jõudis eetrisse otse festivalilt ning millest õnnestus hilisõhtul osa saada koduteel Kolga-Jaani kirikupäevalt.
Diskussioon ühes ja teises aktuaalses küsimuses päädis viimasel ajal seltskonna pretsedenditu lemmikuga: mida arvata burkakandmise keelust? Küsimust vaagides leidsid stuudiokülalised üsna ühel meelel, et tegemist on suure probleemistiku veepealse osaga: rääkides islami naise keha ja nägu katvast riietusesemest ning selle Eesti avalikus ruumis kandmise võimalikust keelamisest, mõeldakse laiemalt pagulastemaatikast.
Kuidas suudab riik eristada tulijate puhul sõjapõgenikud terroristidest ja muiduseiklejatest ning kuidas meilt pelgupaika otsijad ühiskonda integreerida täisväärtuslikuks eluks?
Hoides madalat profiili rõhutas õiguskantsler, et arutleb iseenda nimel ega väljenda kantseleis kokkulepitud vaateid. Üldmuljeks oli, et stuudiokülalised ei jaga paar päeva tagasi avalikkuseni jõudnud võrdõiguslikkuse voliniku imperatiivi, et burka kandmise keeld oleks moslemi naisele diskrimineeriv, mistõttu Eesti kui demokraatliku riigi õigusruumi igal juhul sobimatu.
Seda kummutas ka usundiloolase Peeter Espaki Postimehes ilmunud valgustav artikkel, kus autor kinnitab, et väited, nagu oleks burka kandmist keelav seadus islamiusulisele täielikult vastuvõetamatu, on vale ja eksitav. Ta nimetab, et näo katmise puhul ei ole tegu usulise veendumuse või sümboliga ja seda koraan ka ei nõua.
Poleemika tõi meelde mõtte Andrei Hvostovi aastatetagusest artiklist: maailmas toimuva mõistmiseks ei piisa enam ajaloost ega ühiskonnaõpetusest; algamas on usuõpetuse tund. Nüüdseks on olukord selline, et isegi Eesti elu mõistmisega ei saa hakkama usu(ndi)õpetuseta. Haridusjuhtidel oleks tark arvata see senisest jõulisemalt peavoolu kooliprogrammi. Et kodanikud poleks hiljem kimpus ega peaks järeleaitavaid kursusi võtma, mõistmaks erinevaid religioone ning inimeste usulisi tundeid.
Liina Raudvassar
