Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Alanud uus kirikuaasta kulgeb ühest kirikupühast teise

01.12.2021 | | Rubriik: Kirikuelu

➡️ Vaata ka videouudist Algas uus kirikuaasta

Pühapäevad ja kirikupühad loovad oma sisu, sõnumi, traditsioonide ja sümboolikaga meile erilise elurütmi. Sellise aastaringiga – kirikuaastaga – avanevad meile samm-sammult ristiusu põhilised teemad.

28. november 2021. Advendiaja 1. pühapäev


Jõulupühiks on tava tuua kuusk tuppa ja jagada lähedastele kingitusi. Jõulupuu Jeruusalemmas.

Uus kirikuaasta algab advendiajaga, mis valmistab ette saabuvaid jõulupühi. Sõna advent tuleb ladinakeelsetest sõnadest adventus Domini, mis tähendab tõlkes Issanda tulemine. Tegu on jõuludeks ettevalmistamise ajaga, paastuajaga, mil inimene saab ennast ette valmistada Issanda sündimise pühadeks. Liturgiline värv on violetne. Igal advendipühapäeval on oma teema. Nii kõneleb esimene advent teemal „Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses“, teine „Sinu Kuningas tuleb kirkuses“, kolmas „Valmistage Issandale teed“ ja neljas „Issand on lähedal“. 

25. detsember 2021. Kristuse sündimispüha ehk 1. jõulupüha

Jõulupühi on tähistatud kirikus alates neljandast sajandist. Kõige olulisem on esimene jõulupüha 25. detsembril. Pühasse astutakse 24. detsembri õhtul peetava vigiiliaga, mis on eestlaste seas kujunenud populaarseimaks jumalateenistuseks kirikuaastas. Kuna suuri kirikupühi peetakse mitu päeva, on ka teisel jõulupühal, 26. detsembril jumalateenistus. Jõulude teemaks on Jeesuse sündimine maailma, Jumala Poja inimeseks saamine, Päästja tulemine. Kuna tegu on rõõmupühadega, on liturgiline värv valge.

1. jaanuar 2022. Jeesuse nimepäev ehk uusaasta 

Uut aastat võib kristlane alata Jeesuse nimele mõeldes. Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad Jeesuse nime tähendusest. Nimi Jeesus tähendab „Issand on abi, Issand päästab“. Sellele nimele on kindel loota uut aastat alustades. Liturgiline värv on valge.

6. jaanuar 2022. Kolmekuningapäev, Kristuse ilmumise püha

Lastele on hea selgitada kolmekuningapäeva tähendust temaatiliste kujukestega pühast perekonnast ja pisikesest Jeesusest, keda külastasid Idamaade tähetargad kallite kingitustega.

Kolmekuningapäeval kõneldakse Idamaa tähetarkade külaskäigust Petlemma ja Jeesuslapse austamisest nende poolt. Päev on eriline selle poolest, et Idamaa tähetargad olid esimesed paganad ehk mittejuudid, kes kohtusid Jeesusega. Püha näitab, et Jeesus on kõigi maailma rahvaste päästja. Traditsiooniliselt on see päev ka jõulupühade lõpuks, mil viiakse toast välja jõulukuusk. Liturgiline värv on valge.

2. märts 2022. Tuhkapäev

Tuhkapäevaga algab 40 päeva pikkune paastuaeg (pühapäevad välja arvatud), mis valmistab ette ülestõusmispühi. Vana traditsiooni kohaselt tehti tuhkapäeval kirikulise otsaesisele tuhaga ristimärk, mis sümboliseerib inimese kaduvust ja vajadust parandada meelt. Paastuaeg on elu üle mõtisklemise ja pattude kahetsemise aeg. Liturgiline värv on violett või must.

25. märts 2022. Issanda kuulutamise püha ehk paastumaarjapäev

Üheksa kuud enne Jeesuse sündi tähistatava paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Maarja annab end Jumala käsutusse, et tuua ilmale inimkonna Päästja. Liturgiline värv on valge.

10. aprill 2022. Palmipuudepüha

Jeesuse sünnimaal kasvavad palmipuud vabas looduses, aga mõned neist on istutatud ka lillepotti. 

Inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Selle sündmuse meenutamiseks on palmipuudepühal toodud kirikusse palmioksi ja neist valmistatud kaunistusi. Neid on kantud ka palmipuudepüha protsessioonil. Põhjapoolsemates maades on palmiokste asemel kasutatud pajuoksi. Sellepärast on eesti keeles seda püha rahvapäraselt kutsutud ka urbepäevaks. Palmipuudepühaga algab Aukuninga alandustee. Betaanias võitud Jeesus läheb Jeruusalemma vastu kannatusele ja surmale. Aga just see sai võidu ja lootuse märgiks, mida ka palmioksad sümboliseerivad. Palmipuudepühal asub Kristuse Kirik teele, et elada kaasa Kristuse viimasele eluetapile. Algab suur nädal ehk vaikne nädal. Liturgiline värv on violett. 

14. aprill 2022. Suur neljapäev

Suur neljapäev kõneleb Jeesuse viimsest söömaajast ühes jüngritega, mille käigus Kristus seadis armulaua. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus. Liturgiline värv on valge või violett.

15. aprill 2022. Suur reede

Kristuse surma ristil kujutatakse lugematute kunstnike taiestel erinevates erilaadsetes stiilides. See pilt ilustab ühte palveränduritele mõeldud öömaja Jeruusalemmas.

Suurel reedel suri Kristus ristil, kandes kogu maailma patu. Kristuse surm ristil on lunastus ja näitab jumala armastuse suurust. Tegu on kirikuaasta kõige kurvema päevaga. Liturgiline värv on must või punane.

17. aprill 2022. Kristuse ülestõusmise püha

Munade värvimisega väljendatakse rõõmu Kristuse ülestõusmisest. 

Ülestõusmispühad on kirikuaasta kese. Kuna Jeesus tõusis surnuist nädala esimesel päeval ehk pühapäeval, siis iga pühapäev tuletab omal viisil meelde Kristuse ülestõusmist surnuist. Elu on võitnud surma. Ka ülestõusmispühi tähistatakse kahel päeval, nii pühapäeval kui sellele järgneval esmaspäeval. Kuna tegu on rõõmupühadega, siis on liturgiline värv valge.

26. mai 2022. Kristuse taevaminemise püha

Neljakümne päeva jooksul pärast ülestõusmist ilmus Jeesus paljudele siin maailmas. Neljakümnendal päeval läks ta taevasse ja on nüüd Jumala paremal käel. Jeesus andis tavasse minemise eel jüngritele ülesande viia hea sõnum kogu maailma. Tegu on suure kirikupühaga ja liturgiline värv on sel päeval valge.

5. juuni 2022. Nelipüha

Nelipühiks on komme kaunistada kojad kaskedega. Fotol on Karksi kirik suvistepüha ajal.

50 päeva pärast ülestõusmispühi ja 10 päeva pärast taevaminemispüha tähistatakse kirikus kolmandat kirikuaasta suurpüha ehk nelipüha. Nelipühadel laskus Püha Vaim jüngrite peale ja toimus esimene kristlik ristimine, mil ristiti 3000 inimest. Seetõttu peetakse nelipühasid ka kristliku kiriku sünnipäevaks Kuna tegu on suurte pühadega, peetakse ka nelipühil jumalateenistused kahel päeval: nii pühapäeval kui esmaspäeval. Liturgiline värv on punane. 

24. juuni 2022. Ristija Johannese sündimise püha ehk jaanipäev

Ristija Johannes oli Jeesuse teevalmistaja, kes kuulutas Päästja saabumist siia maailma. Ta ristis inimesi, kes soovisid Päästja tulemisele mõeldes meelt parandada. Mitmetest Ristija Johannese jüngritest said hiljem Jeesuse järgijad. Kui muidu on kirikuaasta teises pooles liturgiline värv enamasti roheline, siis jaanipäeval on see valge. 

31. juuli 2022. Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha

Jeesus on ühes kolme jüngriga kirgastusmäel. Apostlid said oma silmaga näha tema jumalikku suurust ja kuulda Jumala häält: „See on mu armas Poeg, teda kuulake!“ Sageli on vanade kirikute altarimaalidel käsitletud Jeesuse kirgastamist. Liturgiline värv on valge.

20. november 2022. Igavikupühapäev

Rist, mida on komme hauamonumendina kasutada, on kristlasele igavese elu märgiks.
7 x Liina Raudvassar.

Kirikuaasta viimane pühapäev kõneleb viimsest kohtust ja igavesest elust Jumala riigis. Kohus võib tunduda hirmus, kuid Kristusele toetudes võib ristiinimene saada igavese elu Jumala riigis. Nii võib see päev olla usuinimesele usu täitumise päevaks. Taevariik on koht, mida oodatakse ja igatsetakse. Liturgiline värv on valge. 

Kaido Soom

Liturgilised värvid

Rõhutavad kirikuaasta sisu ja neid on viis. Jumalateenistuses on liturgilistes värvides altari- ja kantslikatted ning liturgi stoola-kaasula

Meeleparandus, kahetsus, ootus – violett

Rõõm, tänu, puhtus õndsus – valge

Lein – must

Usutunnistamine, märterlus, veri – punane

Lootus ja igavene elu – roheline

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)