Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Akadeemiline leer – mis see on?

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Vähemalt paar korda aastas võib
Kolga-Jaani kirikuküla vahel kohata akadeemiliste organisatsioonide värvides
inimesi. Põhjus on kiriklik – neid toob siia nn akadeemiline leer, mille
ellukutsujaks ning elushoidjaks on kohalik õpetaja alates sajandi algusest.

Õpetaja Ants Tooming näeb siin misjonikäsu
täitmist: tuua kirikusse inimesi. «Korporatsioon Fraternitas Liviensise
liikmena oli loomulik, et alustasin tööd erinevatest Eestimaa paikadest
ülikooli tulnud organiseerunud noortega.»

Ideega viia läbi leerikursus «omadele»
tulnud Toominga juurde kaaskorporant, kel oli tahtmine kiriku liikmeks saada,
ent puudus valmisolek minna oma sooviga mõne koguduse juurde. Ants Tooming
vastanud kaasvõitlejale, et kui kaaslasi juurde leiad, teeme ära. Sellest
sündis viieliikmeline leerikursus, mis Toominga juhtimisel Tartu konvendis koos
käis ja esimest armulauda sõitis vastu võtma Kolga-Jaani kirikusse.

Traditsiooni, mille algus jääb 2000.
aastasse, jätkusuutlikkuse märgiks on fakt, et igal aastal on kahte leerirühma
inimesi jagunud, välja arvatud õpetaja Kanadas olemise aeg 2004. a sügisest
2005. a kevadeni.

Tund, mis rikastab õpetajat

Ants Tooming rõhutab, et tegemist on
tavalise leerikursusega, mida nimetatakse «leerikursuseks Tartu akadeemiliste
üliõpilasorganisatsioonide liikmetele ja nende sõpradele». Grupi suurus on
aastate lõikes erinev, massiürituseks pole see kunagi küündinud, on pigem
kammerlikku laadi. Toominga sõnul on pisem rühm olnud kaheliikmeline ning
arvukaima leerigrupi moodustas 12 inimest.

Kuigi arvult väike, on esindatud olulisemad
üliõpilasorganisatsioonid: Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Naisüliõpilaste
Selts, naiskorporatsioonid Filiae Patriae, Indla ja Amicitia ning
meeskorporatsioonid Ugala, Rotalia, Fraternitas Liviensis ja Fraternitas
Estica.

Reeglina on kursuse pikkuseks kümmekond
kooskäimist ehk tundi, lisaks pühapäevastest jumalateenistustest (vabalt
valitud koguduses) osavõtt, rõhku pannakse kodutööle. Tähtsamaks õppevahendiks
on Toomas Pauli leeriõpik täiskasvanutele «Maise matka poolel teel», lisaks
soovituslik lektüür.

«Olulisemaks meetodiks on diskussioonid.
Julgen väita, et need tunnid, mis tihti venivad plaanitust pikemaks, rikastavad
ka mind ennast,» tunnistab õpetaja Tooming. Ta märgib, et see ongi olulisemaks
erinevuseks Kolga-Jaani koguduses toimuvate leeritundidega võrreldes, kus
kursuslased rohkem vaikides kuulavad, kui aktiivselt kaasa räägivad ning oma
seisukohti esitlevad.

Ehk võibki siit leida põhjuse, miks
Kolga-Jaani vaimulik sellesse töölõiku oma aega ja energiat panustab. Tegemist
on ju õpetaja hobiga – tööga, mille eest palka, vähemalt rahas mõõdetavat, ei
maksta.

Kohtume Reimani päevadel

EÜSi ridadesse kuuluv jurist Kaupo Lepasepp
kuulus 2000. aasta «ajaloolisse» leerirühma. Ants Toominga leerilapseks olemine
süvendas huvi kiriku vastu. Leeris käidud, otsustas ta ka oma abielu teoloog
Anu Muguga lasta laulatada just Kolga-Jaanis, millest abikaasadele tänaseks on
oma kogudus saanud, kuhu vaatamata kiirele elutempole ja pealinnas elamisele
vähemalt korda-paar aastas püütakse jõuda. Traditsiooniliseks Kolga-Jaani
külastamiseks on juunis toimuvad Villem Reimani päevad, kus oma organisatsiooni
välismärke kandes kohtuvad vanad leerikaaslased.

Arstiteadust tudeeriv ja korp! Filiae
Patriaesse kuuluv Maarja Vaikmaa otsustas tudengipõlves, et saabunud on aeg
hakata ristiinimeseks. Kuigi lapsena pühapäevakoolis käinud, polnud neiu veel
ristitud. Sestap toimusid Maarja jaoks ristimine ja konfirmatsioon samal
päeval, teejuhiks nende murranguliste toiminguteni oli õp Ants Tooming, kelle
iseloomustamiseks ta kiidusõnadega ei koonerda.

«Ants oskab selle teema nii hästi maiseks
tuua. Eelarvamused kirikuasjadest saavad kummutatud igal ukse vahelt nina sisse
pistnul. Samas on suhtumine kõike muud kui pealetükkiv ja viimane otsus jääb
endale,» mõtiskleb ta leeriaega meenutades. Ristimisest ja leeritamise päevast
jääb aga kustumatu pilt: «See oli ilus. Väike ja külm maakirik. Kedagi ei
tundnud lähemalt, aga see ongi nii sügavalt isiklik asi – oled seal altari ees
iseendaga.»

Kolga-Jaani – minu kogudus

Kolga-Jaani maakoguduse liikmete arv kasvab
õp Toominga akadeemiliste leerilaste võrra igal aastal. Need on liikmed, kes
arusaadavalt (elukohad üle Eesti) oma kogudusse igal pühapäeval ei jõua.

«Ma alati rõhutan leeri tulnutele kohe
alguses, et nad võivad lasta ennast pärast minu juures tundides käimist mõnes
teises kirikus leeritada. Aga huvitaval kombel pole seda võimalust kasutatud.
Paar kursusel osalenut on jätnud leeriõnnistusele tulemata ja on vaid tunde
kuulanud. Kõik akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide leerikursuste
leeripühad on Kolga-Jaani kirikus peetud.

Viis leeritatut on hiljem kirikukirjadega
oma elukohajärgsesse kogudusse üle läinud. Pean märkima, et nii mõnigi sellest
leerist minu kogudusse jõudnu on aktiivsem koguduseliige kui paljud kohalikud,»
selgitab Ants Tooming tuues näiteid, kus leeritatu on Kolga-Jaanis oma abielu
laulatanud, lapsed ristinud ning isegi koguduse juhtorganisse valitud.

Selline näide on bioloogiadoktor Meelis
Pärtel korporatsioonist Ugala, kes osales 2001. aastal Toominga leerikoolituses
koos tulevase abikaasaga. Meelis ise oli leeritee küll läbinud, ent
«täiendkoolitus» jättis hea mulje.

«Mind leeritas mais 1989 meie
korporatsiooni vilistlane õp Johannes Jõgi (1907–1989) Koeru kirikus. Mõneti
oli seegi akadeemiline leer, kuna sõitsime sinna Tartust autotäie oma
korporatsiooni liikmetega. Varem olime mõne korra vilistlase juures kodus
käinud, uurinud agendat ja vestelnud üldistel teemadel. Süstemaatiliseks
leerikursuseks seda päris pidada ei saanud,» selgitab ta.

Meelis Pärteli ja korp! Indlasse kuuluva
Kadri Leenurme abielu laulatati Kolga-Jaanis, seal on ristitud ka nende lapsed
Jaak ja Leene. Meelis Pärtel kuulub praegu Kolga-Jaani koguduse nõukogusse.

Leerilastel side püsib

Meelis Pärtel leiab ühise nimetaja luteri
kiriku ja akadeemiliste organisatsioonidele – ülikooliharidus. «Kui mujal on
usu osas liiga palju fanatismi ja dogmaatikat, siis luterlikus kirikus on
võimalik usu üle tõsiselt arutleda,» mõtiskleb ta. Pärteli meelest eeldab
akadeemiline haridus baasteadmisi kirikust ja usuelust. Ilma leerikursuselt
saadud teadmisteta ei kujuta ta ette ülikooli läbinud haritlast – meie
ühiskonna eliiti.

Õpetaja Ants Tooming lubab oma leerikursusi
üliõpilasorganisatsioonide liikmetele ja nende sõpradele jätkata, kuniks
huvilisi. Teavet nendest levitatakse akadeemiliste organisatsioonide listis
ning muidugi levib see organiseerunute seas ka suulisel teel. 56 Toominga
«leerilast» on kontakti hoidmiseks listi avanud, nii et side püsib.

Sellekevadine leeriõnnistus toimus
Kolga-Jaani Johannese kirikus 14. mail, mil armulauasakramentidest sai osa
kümnendas akadeemilises leerirühmas tudeerinud viis noort.

Liina Raudvassar