Esileht » Uudis » Uudised »

Akadeemia tunnustuse pälvisid ka teoloogid

24.02.2016 | | Rubriik: Uudised

Akadeemia auhinnaseminarile järgnenud vastlaolengul: Amar Annus (vasakult), Marju Lepajõe ja Thomas-Andreas Põder. Liina Raudvassar

Vastlapäeval pidas kultuuriajakiri Akadeemia Tartu Kirjanduse Maja saalis auhinnaseminari, kus autasustati möödunud aasta parimate artiklite autoreid.

Laureaadid valis ajakirja kolleegium ning auhinnad jagati universalia, humaniora, socialia ja naturalia valdkonnas. Aastatega kujunenud traditsiooni järgides anti välja hõbe- ja kuldauhinnad. Kullaga auhinnatud autorid pidasid ka oma kirjutisest lähtuval teemal lühikese ettekande.
Õhtut juhtinud Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho kinnitusel saab möödunud aastat igati kordaläinuks nimetada ja nüüd on toimetusel suur rõõm tunnustada parematest paremaid.
Teoloog Amar Annus plaksutati auhinda vastu võtma koguni kaks korda: koos folkloristist kaasautori Mari Sarvega sai ta kirjutise «Pallimäng ja avanevad hauad Sumeri ja Eesti rahvalauludes» eest (nr 12) universalia valdkonnas hõbeauhinna, aga kuldauhind anti talle artikli «Diagnoosita savant: uurimus autismispektrist ja Uku Masingust» (nr 1-2). Kõrgema autasu toonud kirjutis on pälvinud laialdast tähelepanu, oma lugejamõju poolest võiks seda nimetada isegi kurikuulsaks.
Oma sõnavõtus käsitles Amar Annus mõistet tsentraalkoherents Uku Masingu luules. Ta selgitas, et mõistet kasutatakse autismi seletuses ja see tähendab maailma vaatlemist universaalsel viisil. Maailm on universaalne, arvas Uku Masing, kinnitades, et iga silmapilk on ainukordne. Nimetatud käsitlus väärtustab detaili ning kätkeb ohtu, et tervikpilt jääb tagaplaanile. «Võime näha asju lapse pilguga,» toob Annus näite.
Refereerides Masingu artiklit «Kuidas ma luuletasin» (Edasi, 1987), edastab Annus, et Masing armastanud luulet kirjutada vabas looduses, siis, kui meel oli rõõmus ja oli võimalik keskenduda detailidele, mille käigus maailma taju poeedi kinnitusel muutub. Meelte teisenenud seisund tõstab inimese argiseisundist kõrgemale, kinnitas Masing. Annuse sõnul leidis Uku Masing oma luuletaja-stiili lumesajus.
Universalia valdkonnas tuli teinegi hõbeauhind teoloogile. Õp Thomas-Andreas Põder pälvis selle artikli «Evangeeliumile keskenduv usupuhastus» (nr 10) eest, mis oma sisult on arvustus Urmas Petti koostatud Martin Lutheri kirjutiste kogumikule «Valitud tööd» (Ilmamaa, 2012).
Humaniora valdkonna hõbeauhind läks klassikalisest filoloogist religiooniloolasele Marju Lepajõele esseistliku artikli «Miks haridus on püha?» (nr 9) eest.
Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)