Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Akadeemia tunnustab teoloogiat teadusalana

23.10.2019 | | Rubriik: Kultuurielu, Ühiskond

Assotsiatsioonilepingule kirjutab akadeemikute nimel alla akadeemia president Tarmo Soomere (paremal) ja teoloogide nimel seltsi esimees Urmas Nõmmik. Arhiiv

15. oktoobril allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Akadeemilise Teoloogia Seltsi esimees Urmas Nõmmik assotsiatsioonilepingu, millega akadeemia tunnustas teoloogia võrdseks teiste teadusaladega.

Lühike tseremoonia, mille käigus kirjutati alla assotsiatsioonilepingule, leidis aset teaduste akadeemia hoones Tallinnas Toompeal. Allkirjastatud leping loob eelduse akadeemia ja seltsi vahelisele koostööle.
Akadeemia tunnustab seltsi põhikirjalisi eesmärke ning aitab kaasa nende elluviimisele, toetades ka rahaliselt. Leping sätestab, et Akadeemiline Teoloogia Selts omalt poolt tunnustab akadeemia põhikirjalisi eesmärke ning teavitab akadeemiat regulaarselt oma tegevusest.
Urmas Nõmmik ei alahinda assotsieerumist, kuna sellega tunnustab akadeemia teoloogiat Eestis võrdseks teiste teadusaladega. Teoloogia edendamisele annab see tema sõnul eelkõige moraalset tuge, aga kohustab Eesti teolooge ka hoidma ning tõstma teaduse kvaliteeti. Ta meenutab, et kui nõukogude perioodil tegeles teoloogiaga vaid väike pühendunute ring, kelle panusele peab väga tänulik olema, siis viimase 30 aastaga on Eestis peale kasvanud uus ja suurem teoloogide põlvkond ning teoloogia tervis on parem kui viimase saja aasta jooksul. „Sellegipoolest on meil arenguruumi. Näiteks teeb muret see, et just kogudustest kasvab välja liiga vähe noori, kes tuleksid õppima teoloogiat,“ märgib Nõmmik.
Urmas Nõmmik selgitab, et akadeemia liikmeks saamiseks tegi selts avalduse ning pidi tõestama oma akadeemilist kvaliteeti akadeemia juhatuse koosolekul, kus ta seltsi esimehena andis põhjalikult aru seltsi tegevuse kohta.
See, kas kunagi mõni teoloog saab akadeemikuks ning kas seda võiks soodustada assotsieerumisleping, sõltub Nõmmiku hinnangul väga paljudest asjaoludest. „Niipea selle juhtumist ma ei ennusta, sest akadeemia ei ole väga suur ning humanitaarteadlasi pääseb sinna vähe,“ märgib Urmas Nõmmik. Ta tuletab aga meelde, et 2017. aastal akadeemia initsiatiivil asutatud Eesti Noorte Teaduste Akadeemiasse kuulub Tartu ülikoolis usuteadust õppinud religiooniuurija Peeter Espak.
Akadeemiline Teoloogia Selts taastati 1999. aastal ja on 1921. aastal asutatud Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi järeltulija. Seltsil on praegu 66 liiget. Seltsi eesmärgiks on edendada Eesti teoloogiateadust ning anda välja Usuteaduslikku Ajakirja. Rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ja eelretsenseeritav ajakiri ilmub vähemalt korra aastas ning sellest on kujunenud eelkõige teoloogidele, aga ka laiemalt religiooniuurijatele olulisim teadusajakiri Eestis.
Eesti Teaduste Akadeemia, mis asutati kõrgema kvalifikatsiooniga teadlaste ühendusena 1938. aastal, on võtnud endale ülesandeks aidata kaasa teaduspõhise ühiskonna loomisele ja edendamisele.
Liina Raudvassar

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)