Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Akadeemia tähistas sünnipäeva konverentsiga

19.04.2019 | | Rubriik: Kultuurielu

akadeemia_reklaam19. aprillil Eesti Rahva Muuseumis ajakirja Akadeemia 30. sünnipäeva konverentsil oli põhiteemaks ajakirjanduse tulevik.

Oma kodulehel tutvustab Akadeemia end kultuuriajakirjana, mille eesmärgiks on vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut. Seejuures peetakse silmas mitte ainult teadlasi, vaid kõiki kultuurist ja teadusest huvitatud lugejaid. Ajakirja teeb omanäoliseks lai haare, sest käsitletakse nii humanitaar-, sotsiaal- kui loodusteadusi. Muu hulgas avaldatakse Akadeemias ka religiooni- ja teoloogiaalaseid artikleid. Ajakirja kolleegiumiski on usuteadlased Kalle Kasemaa ja Marju Lepajõe näol esindatud.
Sünnipäevakonverentsi üheks eesmärgiks oli Akadeemias mullu ilmunud parimate artiklite tutvustamine ning nende autorite tunnustamine. Teiste seas pidas ettekande ka Eesti kurtide kultuuri uurija Liina Paales oma mullu ilmunud artikli „Kas Jumal saab aru viipekeelsetest palvetest?“ ainetel. Kurtuse teema käsitlemist kristliku traditsiooni kontekstis tutvustanud Paales sai peaauhinna universalia kategoorias.
Teistest laureaatidest puudutas konverentsil ristiusuga seonduvat kirjanik Jaak Jõerüüt, kelle essee „Silmad pärani kinni. Ikka veel“ pälvis peaauhinna socialia kategoorias. Douglas Murray immigratsioonikriitilist teost „Euroopa kummaline surm“ tutvustavas ettekandes rõhutas Jõerüüt nimelt vajadust hinnata ja tunda oma kultuuripärandit, sealhulgas Piiblit ja kristlust.
Humaniora valdkonnas sai peaauhinna Peeter Olesk legendaarset keeleteadlast Paul Aristet käsitleva artikli eest, naturalia valdkonnas aga Ülar Allas, kes kirjutas faagiteraapia ajaloost ja tulevikuväljavaadetest. Lisaks anti välja tõlkeauhind Kullo Vendele ja kunstiauhind Markus Kasemaale.
Konverentsi teiseks eesmärgiks oli aga arutelu Eesti ajakirjanduse tuleviku üle. Nagu pealkirja „Paberil või ilma?“ põhjal aimata võis, puudutasid ettekanded peamiselt digipöördega seotud teemasid, ent äramärkimist leidsid ka teised aktuaalsed probleemid. Esinejate nimekiri oli esinduslik – sõna said rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann, SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga, Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand ning Postimehe vastutav väljaandja Merili Nikkolo. Akadeemilist vaatenurka esindas Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi dotsent Ragne Kõuts.
Üldiselt nentisid esinejad, et ehkki paberväljaannete tiraažid vähenevad nii Eestis kui mujal maailmas, pole nende täielikku ärakadumist siiski lähiajal oodata. Ent ka digiajakirjandusel pole kuigi kerged ajad, sest võistelda tuleb sotsiaalmeediaga. Niisiis pistab kvaliteetajakirjandus praegu kogu maailmas rinda toimetulekuraskustega, millele pealegi lisanduvad ühiskondlikust ja poliitilisest taustast tulenevad probleemid. Viimaseid rõhutas eriti ajakirjandusest äsja poliitikasse siirdunud Lauri Hussar, ent päevapoliitilised teemad leidsid äramärkimist ka mitme teise esineja poolt.
Teistest eristus mõnevõrra keeleteadlase Tiit Hennoste kultuuriajakirjanduse eripäradele pühendatud ettekanne. Esineja sõnul ei saa kultuuriväljaandeid nimelt muu meediaga ühte panna, sest nende ellujäämine sõltub reeglina ühiskonna valmisolekust väljaandmist subsideerida.
Ligi seitse tundi kestnud konverentsist võttis osa üle saja inimese. Lisaks Tartu kultuuriürituste tavapärasele publikule paistis nende seas silma arvukalt tuntud teadlasi ja humanitaarharitlasi, sealhulgas ka Tartu ülikooli usuteaduskonna esindajaid.
Rain Soosaar

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)